) § 378 lg-s 4 sätestatuga.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 1 võimaldab kohtul hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega on hagi tagamise eesmärgiks tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkuse üle otsustab kohus hageja põhistuste alusel.
kohaselt on väite põhistamine kohtule selle põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hageja tõi avalduses esile, et tema arvates võib osutuda positiivse kohtuotsuse täitmine tema kasuks võimatuks või raskendatuks põhjusel, et kuivõrd kostja on välisriigi kodanik, ei ole hagejal võimalust kontrollida kostja varalist seisu ning hagejale teadaolevalt omab kostja Eesti Vabariigis üksnes Veski kinnistut Pärnumaal. Sellega põhistas hageja veenvalt hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkust. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tema varalist olukorda hinnata teisiti või järeldada, et tema majanduslik seisund võimaldab hagejale positiivse kohtulahendi korral seda lahendit täita. Kostja on määruskaebuses märkinud, et kohus ei ole hagi tagamisel nõudnud hagejalt tagatist
Tulenevalt
lg-st 12 ei ole kohtul kohustust hagi tagamisel rahalise nõude korral nõuda tagatist. Kohus on hinnanud hageja majanduslikku seisundit menetlusabi taotluse lahendamisel ning vabastanud ta riigilõivu tasumise kohustusest raha puudumise tõttu. Sellises olukorras tagatise nõudmine hagi tagamisel võib viia olukorrani, kus hagi võib jääda tagamata hageja majanduslikel põhjustel, mis omakorda võib tuua kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse, mõjutades olulisel määral hageja õigusi. Ringkonnakohus möönis, et keelumärke seadmine kostja kinnistule riivab kostja õigusi, kuid hagi tagamise abinõu kohaldamisel hindab kohus mõlema poole huve. Kostja on määruskaebuses väitnud, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu on kostjat ebamõistlikult koormav, toomata seejuures välja ühtki asjaolu, millest see nähtuks. Samuti on kostjal kogu menetluse kestel õigus esitada kohtule avaldus hagi tagamise abinõu asendamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada seatud keelumärge. Määruskaebuse järgi ei kontrollinud kohus hagi tagamist otsustades nõude aluseks olevaid asjaolusid, nimelt kas hagejale üldse nõue loovutati. Hagejale nõude loovutanud isiku esindajal ei saanud olla nõude loovutamiseks esindusõigust, kuna ta ei olnud nõude loovutanud isiku juhatuse liige. Kostjat ei ole võrdselt koheldud Eesti kodanikega, sest hagi on tagatud üksnes sel põhjendusel, et kostja on välisriigi kodanik. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on saatnud võla kohta meeldetuletusi. Kostja on oma võla tasunud.
Keelumärge on kinnisasja omaniku jaoks kõige koormavam tagatisvahend, mida on möönnud ka ringkonnakohus. Samas ei ole kohus võtnud seisukohta, miks ei ole piisav kohtuliku hüpoteegi seadmine. Ka Riigikohus on leidnud, et rahalise nõude korral piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest, vt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-48-04 ja nr 3-2-1-10-10. Hagi tagamisel oleks piisanud kohtuliku hüpoteegi seadmisest. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja väitele, et maakohus jättis järgimata
lg 1 p 2 ja § 695 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab teha
p 5 ja § 695 alusel uue määruse hagi tagamise abinõu osas, asendades keelumärke kohtuliku hüpoteegiga, ja esitatud määruskaebuse osaliselt rahuldada.
lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek ka siis, kui hageja on palunud kinnistusraamatusse kanda keelumärge ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist. Ringkonnakohus (ja maakohus) on jätnud nimetatud lahenditest tulenevad hagi tagamise põhimõtted tähelepanuta ja valinud hageja rahalise nõude tagamiseks ebasobiva vahendi. 11. Erinevalt ringkonnakohtu määruses märgitust ei pea kostja välja tooma täiendavaid asjaolusid selle kohta, et keelumärge on koormavam hagi tagamise abinõu kui kohtulik hüpoteek. Nende kahe hagi tagamise vahendi erinev õiguslik iseloom ja isiku erinev koormamise aste tuleneb selgelt õigusaktidest. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu määrus osaliselt tühistada ja uue määrusega seada kostja kinnistule keelumärke asemel kohtulik hüpoteek. Hagi tagamise eeldused on kohtud tuvastanud, lahenditest ei tulene, et hagi on tagatud üksnes seetõttu, et kostja on välisriigi kodanik. Kohtuliku hüpoteegi summa määramisel lähtub kolleegium järgnevast.
Riigikohus on 27. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1162-09 tehtud määruse p-s 12 selgitanud tagatava nõude ulatust
Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata eelduslikult. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 102 500 eurot (põhinõue) ja 7148 eurot 95 senti (viivis), lisaks seadusjärgse viivise alates 2. maist 2011. Kõike eelnenut arvestades määrab kolleegium kohtuliku hüpoteegi suuruseks 112 000 eurot. 12. Ringkonnakohus on jätnud ekslikult tähelepanuta määruskaebuse väite, et maakohus on hagi tagamise määruses
nõudeid eirates jätnud märkimata rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Riigikohus on 2. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-150-11 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et rahasumma määramisel
järgi tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, millest tuleb lähtuda hagi tagamisel, sh
Kolleegiumil on võimalik rikkumine kõrvaldada, selgitades kooskõlas
§-ga 385 kostjale tema õigust taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui ta tasub selleks ettenähtud pangakontole 112 000 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii. Samamoodi on Riigikohus sama rikkumise ise kõrvaldanud 11. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11 tehtud määruse p-s 12. 13. Vastuseks määruskaebuse väitele hagi tagamise avalduselt
lg 11 kohaselt tagatise maksmise kohustuse kohta märgib kolleegium, et ringkonnakohus on sisuliselt maakohtu rikkumise kõrvaldanud, selgitades, miks on praegusel juhul võimalik jätta hagejalt tagatis
14. Vastuseks määruskaebuse väidetele võla tasumise kohta ja tõendite esitamata jätmise kohta märgib kolleegium, et hagi tagamise staadiumis tõendeid ei koguta ega hinnata. Küll on hagi tagamise menetluses üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt
Riigikohus on
Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.