Obsah (5)

§ 431§ 426§ 14§ 339§ 361

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-60-12 Määruse kuupäev 11. juuni 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Vangistus

§ 431

alusel ebaselgus seoses Sergei Tšervjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uueks arutamiseks määratud tähtajaga.

1. Kaitsja määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsusega tunnistati Sergei Tšervjakov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 7 aastaks ja 6 kuuks. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
5. november 2007 ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 aastat, 5 kuud ja 4 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat ja 26 päeva vangistust.
7. augustil 2011 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjali S. Tšervjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
8. Viru Maakohtu
9. oktoobri
10. a määrusega jäeti S. Tšervjakov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis, et arvestades toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, süüdimõistetu korduvat karistatust ning käitumist vangistuses, pole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
11. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Tšervjakovi kaitsja vandeadvokaat Mart Missik, taotledes määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Alternatiivselt taotles kaitsja vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 3 alusel vangla poolt kohtule materjali esitamise tähtaja lühendamist.
12. Tartu Ringkonnakohtu
13. novembri
14. a määrusega jäeti maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid määrati, et

§ 426

lg 2 alusel on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uueks arutamise tähtajaks kuus kuud. Määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. 5.1 S. Tšervjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus hindas piisavalt ja õigesti KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu puhul oleks kriminaalhooldus karistuse eesmärkide saavutamiseks tulemuslik. 5.2 Kinnipeetava peres oodatav teise lapse sündimine on siiski asjaolu, mis võimaldab

§ 426

lg 2 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uue arutamise tähtaega lühendada. Kaebuses taotletud kahe või kolme kuu pikkune tähtaeg on selleks aga liialt lühike. 5.3 Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrus jõustus
3. novembril 2011 ja kohtumenetluse pooled seda ei vaidlustanud.
5. jaanuaril 2012 esitas Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtule taotluse, milles palus

§ 431

alusel täpsustada, missugusest sättest lähtuvalt ringkonnakohus maakohtu määrust täiendas.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrusega lahendati

§ 431alusel Tartu Ringkonnakohtu 3.

novembri 2011. a määruse resolutiiv- ja põhiosas ebaselgus. Määruse resolutsioonist jäeti välja punktis 1.1 toodud täiendus, millega oli määratud S. Tšervjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise uuesti arutamise tähtajaks 6 kuud. Ringkonnakohus luges õigeks, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastavalt muudetud resolutsioonile jättis määruse põhiosast välja

§ 426lg-t 2 puudutavad põhistused.

Ringkonnakohtu hinnangul tekkisid maakohtu määruse täiendamisega

1. novembri
2. a määruses ebaselgused, mida saab kõrvaldada

§ 431alusel.

Tuginemine

§ 426lg-le 2 oli ekslik.

Selle sätte järgi on kohus pädev määrama kinnipeetava vabastamise küsimuse lahendamisel materjalide uueks esitamise tähtajaks pikema või lühema tähtaja siis, kui süüdimõistetul on õigus vabaneda elektroonilise valve kohaldamiseta. Vangla saab S. Tšervjakovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud materjalid ette valmistada pärast KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja möödumist. Vangla arvestuste kohaselt möödub see tähtaeg 28. novembril 2012. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 8. Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2012. a määruse peale esitas määruskaebuse S. Tšervjakovi kaitsja vandeadvokaat M. Missik, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 8.1

§-de 426 ja 432 kohaselt ei ole vangla kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel kohtumenetluse pooleks. Kinnipidamisasutuse toimingud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on ammendavalt sätestatud VangS §-s 76. See säte ei anna vanglale pädevust ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtumenetluses osalemiseks. Viru Vangla tegutses seadusliku delegatsioonita, kui pöördus taotlusega ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus rikkus aga

§ 14

lg 1 ja § 17 ning PS § 3, lubades kohtumenetluses osaleda menetlusvälisel isikul. 8.2 Vangla ei nõustunud Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse põhjendustega.

§ 431

annab kohtule õiguse kõrvaldada kahtlusi ja ebaselgusi, mis mõjutavad lahendi täitmist. Täitmisele kuuluva kohtumääruse resolutiivosa oli selge ja täidetav ning selle sisuline omaalgatuslik muutmine lubamatu ja ebaseaduslik. Isegi juhul, kui kinnipidamisasutusel oleks kaebeõigus, pidanuks ta tähtaegselt esitama määruskaebuse. 8.3 Ringkonnakohus muutis enda varasemat määrust seetõttu, et ta kohaldas lahendi tegemisel vääralt menetlusõigust. Õigusriigi põhimõtte kohaselt ei või pärast kohtulahendi avaldamist seda enam sisuliselt muuta. Ebasoodsa lahendi muutmine tuleb saavutada kõrgemalseisvale kohtule kaebuse esitamise teel. Kaebeõiguse kasutamata jätmisel lepivad nii üksikisik kui ka riigivõimu organ sellega, et isegi õigusvaieldav kohtulahend jääb kehtima. 8.4 Ringkonnakohtu põhjendused

1. novembri
2. a määruse ebaõigsuse kohta on ekslikud, sest seaduste vahel esineb näilik vastuolu, mida saab ületada tõlgendamisega. Pole loogiliselt põhjendatav, miks puudub süüdimõistetul õigus taotleda korduvalt vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve tagab suurema võimaluse isiku käitumise kontrollimiseks. Pelgalt ebatäpne haldusmenetluse kord ei saa olla aluseks, lugemaks elektroonilise valve kohaldamise võimalust ühekordseks. Selline riive oleks selgelt ebaproportsionaalne.
3. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Kurm, et vaidlustatud määrus tuleb täielikult tühistada ja Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrus jõustada. Prokurör märgib, et Tartu Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a määrusega ei lahendatud ebaselgust, vaid tehti uus sisuline otsustus.

§ 431

alusel ei saa jõustunud kohtulahendit muuta, vaid selle sätte kohaselt saab lahendada üksnes neid küsimusi, millele kohtulahend või mitu kohtulahendit kogumis vastust ei anna. Vastus küsimusele, millal on süüdimõistetul õigus esitada uus taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks, tuleneb üheselt ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrusest. Ei ole tähtis, kas see seisukoht on õige, sest vastavasisulise hinnangu andmine saanuks toimuda kaebuse esitamise teel seaduses ettenähtud tähtaegasid järgides. Prokuratuur ei pea vajalikuks avaldada arvamust, kas
3. novembri
4. a määruses väljendatud seisukoht uue taotluse esitamise tähtaja osas on õige, kuna selle küsimuse lahendamiseks ette nähtud tähtaeg on mööda lastud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud ja vaidlustatud ringkonnakohtu määrus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. 11.

§ 431

sätestab, et

§-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Määruskaebemenetluse pooled märgivad põhjendatult, et praegusel juhul tulenes vastus küsimusele, millal on võimalik läbi vaadata uus taotlus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, üheselt Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määruse resolutiivosast. Seetõttu puudus ringkonnakohtul vaidlustatud määruse tegemiseks seaduslik alus.
3. Kaitsja ja prokurör leiavad põhjendatult sedagi, et
4. jaanuaril 2012 tehtud määrusega muutis ringkonnakohus enda varasema määruse põhi- ja resolutiivosast tulenevaid õiguslikke järelmeid, mille tõttu pikenes võrreldes esialgse lahendiga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise uue taotluse esitamise tähtaeg. Määruse põhistuste pinnalt saab vaieldamatult teha järelduse, et kohus muutis seaduse kohaldamise osas oma varasemat seisukohta, millest tulenevalt peetigi
5. novembri
6. a määruses muudatuste tegemist vajalikuks. Sellist pädevust

§ 431kohtule ei anna.

Määruskaebuses tõdetakse õigustatult, et pärast kohtulahendi kuulutamist ei saa lahendi teinud kohus enam omal algatusel lahendis sisulisi muudatusi teha. Sisuliste järelduste muutmise võimalus on saavutatav üksnes seaduses sätestatud korras, s.t kaebeõiguse realiseerimise teel. Kaebeõiguse kasutamata jätmisel kohtulahend kehtib. Praegusel juhul kohtumenetluse pooled ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrust ei vaidlustanud ja sellega minetati võimalus lahendis sisalduvate õiguslike järelduste kummutamiseks.
3. Olukord, kus ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määruse pinnalt ei ilmnenud selliseid kahtlusi või ebaselgusi, mis olnuks kõrvaldatavad

§ 431

alusel, kuid kohus osutatud sätte alusel siiski oma varasemat määrust muutis, on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes, mille tõttu tuleb ringkonnakohtu 13.

jaanuari

1. a määrus tühistada. Kolleegiumi hinnangul puudub vajadus ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määruse jõustamiseks ja kohtulahendi täitmisel tuleb lähtuda selle määruse resolutsioonis märgitust. Ühtlasi ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks analüüsida ülejäänud kaitsja väiteid, muuhulgas seda, kas vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab taotleda korduvalt või mitte, sest kujunenud menetluslikus situatsioonis ei ole nendel küsimustel kohtuasja õige lahendamise seisukohalt tähtsust.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 361

lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 390 lg-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse ja tühistab Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse, millega lahendati Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määruse põhi- ja resolutiivosas

§ 431

alusel ebaselgus seoses Sergei Tšervjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uueks arutamiseks määratud tähtajaga. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris