RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-64-12 Otsuse kuupäev 11. juuni 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuas

§ 345lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks ning 6 kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi Kar

S § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.D-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt kolme aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 1.1 Sama otsusega tunnistati KarS §

§ 345

lg 1 järgi süüdi Gennadi Valjuškin, kuid tema osas pole otsust kassatsioonimenetluses vaidlustatud. 1.2 Kohus rahuldas AS-i R tsiviilhagi 40 421,497 euro suuruses summas ja mõistis kummaltki süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 13 473,832 eurot. Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a määrusega arestitud R.D-le kuuluv vara jäeti tsiviilhagi tagamiseks arestituks.
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis ja G. Valjuškini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Leis, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kassaator märgib kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 Süüdistuses KarS §

§ 345

lg 1 järgi piirdus ringkonnakohus pelgalt maakohtu seisukohtade kordamisega, jättes apellandi väidetele vastamata. Ka ei saa nõustuda sellega, et kõnealuse süüdistuse osas on kriminaalasja menetletud mõistliku aja jooksul. Kuriteod pandi toime

1. aastal, kohtuotsus kuulutati aga
2. a oktoobris. Vastupidine järeldus poleks kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seniste seisukohtadega. 4.2 Rahapesu puhul jäeti põhistamata, milliste tõendite alusel jõuti järeldusele, et R.D eelkuriteost teadis. Ettepanekud raha väljavõtmiseks jõudsid temani läbi võõraste isikute, kes süüdistatavale eelkuriteo kohta teavet ei andnud. Kohtu järeldused on selle teo osas väärad ega vasta tõenditele.
3. Kassatsioonivastuses peab riigiprokurör Piret Paukštys kassatsiooni põhjendamatuks, märkides kokkuvõtlikult, et vaidlustatud otsusest nähtub, miks jõudis kohus järeldusele, et R.D pani toime temale süüksarvatavad kuriteod. Samuti vastas ringkonnakohus apellandi tõstatatud küsimustele. Rahapesu katse pandi süüdistuse kohaselt toime
4. aastal ja selle kuriteo osas ei saa mõistliku menetlusaja möödumisest rääkida. Ülejäänud kuritegude puhul tuvastati mõistliku menetlusaja riive, mida arvestati karistuse mõistmisel, kuid see ei tingi süüdistatava suhtes menetluse lõpetamist või karistuse veelkordset kergendamist. Vastavasisulisi taotlusi pole esitatud ka kassatsioonis. Ühtlasi on kohtud rahapesu katse puhul põhistanud, millistest tõenditest nähtuvalt pidi R.D aru saama, et tegemist võib olla kuritegeliku rahaga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kriminaalkolleegium märgib kõigepealt, et käesolevas kohtuasjas ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes, mille tõttu on Riigikohus KrMS § 3602 lg 3 alusel kassatsiooni piiridest väljuvalt kohustatud maa- ja ringkonnakohtu otsused mõlema süüdistatava osas tühistama ning saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise tõttu pole võimalik kassaatori väidetele sisulist hinnangut anda.
6. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt andis maakohus R.D esmalt kohtu alla süüdistatuna KarS §

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Vastavalt Kar

S § 4 lg-le 3 on tegemist teise astme kuritegudega, millega seonduvat süüdistust on KrMS § 18 lg 2 kohaselt pädev arutama maakohtu kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega ühendati aga see kriminaalasi teise kriminaalasjaga, milles R.D süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Samal kuupäeval koostatud määrusega anti R.D süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3, § 345 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kriminaalasja lahendas ja kohtulahendi kuulutas maakohtu kohtunik ainuisikuliselt.
3. Rahapesu kvalifitseeritud koosseisu, s.t KarS § 394 lg 2 näol on tegemist esimese astme kuriteoga (KarS § 4 lg 2). Tulenevalt KrMS § 18 lg-st 1 pidi maakohus seetõttu kriminaalasja üldmenetluses arutama eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus, mitte ainuisikuliselt. Eelöeldu tähendab, et kriminaalasjas on lahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused tühistada ja vastavalt KrMS § 341 lg-le 1 saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
4. Samas kriminaalasjas tunnistati KarS §

§ 345lg 1 järgi süüdi ka G.

Valjuškin. Kuigi tema süüdimõistmist kassatsioonimenetluses vaidlustatud pole, tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 3602 lg 3 alusel kriminaalasja läbivaatamise piire sõltumata kassatsiooni esitamisest laiendada mõlemale süüdistatavale ja tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused ka G. Valjuškini osas.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 341 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a otsused R.D ning G. Valjuškini süüdistusasjas täies ulatuses ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
6. R.D kaitsja M. Leis esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks kassatsiooni koostamise eest 153 euro ja 60 sendi suuruses summas (sh käibemaks 25 eurot ning 60 senti). Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja kassatsiooni koostamisele aega kaks tundi ja tulenevalt asjaolust, et rahapesu katset puudutava süüdistuse näol on tegemist majandusalase süüteoga, palutakse tasu suhtes kohaldada koefitsienti kaks. Kriminaalkolleegium peab märgitud ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks ning leiab, et taotlus tuleb RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
7. detsembri
8. a otsuse p-de 2, 5 ja 16 alusel rahuldada. Tulenevalt KrMS § 186 lg-st 1 jätab kolleegium selle menetluskulu riigi kanda. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi