RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-24-12 14. juun

§ 54lg 6).

Vaidlusalune

1. augusti
2. a korraldus saadeti kaebajale lihtkirjaga. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune korraldus on registreeritud vastustaja dokumendihaldussüsteemis ja postiteenuse osutajale üle antud. Sellega on tõendatud, et korraldus on

§ 54

lg 6 kohaselt kaebajale lihtkirjaga saadetud ja seetõttu tuleb korraldus lugeda kaebajale kättetoimetatuks viie päeva möödumisel selle kaebajale postitamisest, s.o

1. augustil
2. Seega tulnuks kaebus maksuotsusele esitada hiljemalt
3. septembril
4. Kuna kaebus halduskohtule edastati
5. oktoobril 2011, on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga selles, et kaebetähtaja ennistamise aluseks on haldusorgani eksitav tegevus ja korralduse kättetoimetamata jätmine. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Vastustaja on tõendanud kirja üleandmist postiteenuse osutajale. Seega ei ole tegemist haldusorgani eksitava käitumisega.
7. jaanuari
8. a määruskaebuses ringkonnakohtule leidis kaebaja, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid vaidlusaluse korralduse väljasaatmist või üleandmist postiteenuse osutajale, mistõttu ei saa ka rakendada

§ 54lg-t 6.

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
2. veebruari
3. a määrusega halduskohtu
4. jaanuari
5. a määruse osas, mis puudutas kaebetähtaega, ja luges
6. augusti
7. a korralduse tühistamiskaebuse tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja on haldusakti kättetoimetamise korra vastu eksinud ning seetõttu ei saa haldusakti

§ 54lg 6 esimese lause alusel juriidilisele isikule kättetoimetatuks lugeda.

Kohus tõlgendas

regulatsiooni selliselt, et valides

§ 52

lg-s 1 loetletud kättetoimetamisviiside hulgast kättetoimetamise posti teel, tuleb maksuhalduril selle kättetoimetamisviisi rakendamisel järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, sh HMS § 26 lg 1 esimest lauset. Kohus leidis, et

ei ole HMS § 26 lg 1 teises lauses nimetatud seadus, sest ei sätesta juhtusid, mil maksuhaldur võiks dokumente kätte toimetada lihtkirjaga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuses Riigikohtule palub vastustaja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a määrus haldusasjas nr 3-11-2395 ja teha uus määrus, millega jäetakse kaebaja
4. jaanuari
5. a määruskaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Haldusmenetluse seaduse § 25 lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. (HMS § 26 lg 1) Maksukorralduse seaduse (

) § 45 järgi kohaldatakse maksumenetluses HMS-s sätestatut, kui

-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti.

§ 46

lg 2 näeb ette, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt

4. peatükis sätestatule.

4. peatükk reguleerib dokumentide kättetoimetamist (

§-d 52-55).

§ 52

lg 1 järgi antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3) elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes. Samas sätestatakse, et maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. 8.

varasem redaktsioon (kehtis 31. detsembrini 2008) sätestas juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetamiseks lihtkirjalise vormi. Korralduse andmisel kehtinud ja hetkel kehtiv

regulatsioon sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil ning isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil (

§ 54lg 2).

Seega on kehtivat regulatsiooni kättetoimetamise täpsema viisi osas võimalik tõlgendada erinevalt. 9. Ringkonnakohus leidis, et kuna

ei sätesta haldusakti kohustuslikku kättetoimetamisviisi, ei ole

HMS § 26 lg 1 teises lauses nimetatud seadus, sest ei sätesta juhtusid, mil maksuhaldur võiks dokumente kätte toimetada lihtkirjaga. Valides

§ 52

lg-s 1 loetletud kättetoimetamisviiside hulgast kättetoimetamise posti teel, tuleb maksuhalduril selle kättetoimetamisviisi rakendamisel ringkonnakohtu arvates järgida HMS nõudeid, sh HMS § 26 lg 1 esimest lauset, ning seega tuli vaidlustatud haldusakt toimetada kaebajale kätte tähitud kirjaga, mida vastustaja ei teinud. 10. Kolleegium ringkonnakohtu sellist tõlgendust ei toeta. HMS ja

on üld- ja eriregulatsiooni vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist. Kolleegium leiab, et regulatsiooni muutmise eesmärgiks ei olnud piirata maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamise võimalusi, vaid anda maksuhaldurile võimalus valida, kuidas dokumente kätte toimetada (

§ 52lg 1).

Taolist tõlgendust toetab ka maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377 SE III) seletuskiri.

1. Samas rõhutab kolleegium, et vaidluse korral peab maksuhaldur tõendama kirjade postiasutusele üleandmist. Määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09 märkis kolleegium, et lihtkirjana dokumendi kättetoimetamist juriidilise isiku registrijärgsele aadressile ei tõendanud ainuüksi haldusorgani väljaläinud kirjade registri väljavõte, vaid lisaks kirjade registri väljavõttele on maksuhaldur tõendanud lihtkirjade üleandmise postiasutusele. Kolleegium jääb oma varasema praktika juurde.
2. Käesolevas asjas leidis halduskohus, et vaidlust ei ole selles, et
3. augusti
4. a korraldus on registreeritud vastustaja dokumendihaldussüsteemis ja postiteenuse osutajale üle antud. Samas märgib kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses, et maksukorralduse kättetoimetamise tõendamise kohustus on vastustajal. Järelikult seadis kaebaja vastustaja tegevuse kirjade saatmisel ja korralduse kättetoimetamisel kahtluse alla. Vastustaja edastaski koos vastusega kaebusele oma töötajate selgitused kirjade üleandmise kohta postiteenuse osutajale (tl 60-61). Halduskohus on seega ekslikult leidnud, et korralduse postiteenuse osutajale üleandmises ei ole vaidlust ja jätnud olulised tõendid hindamata.
5. HKMS § 229 lg 2 ja § 234 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Haldusasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann