← Eesti

3-2-1-78-12

Obsah (10)§ 59§ 541§ 659§ 664§ 661§ 701§ 535§ 219§ 172§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 59 lg 1, et menetlusosalisel on õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 59

lg 11 sätestab, et kohus võib piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga. Piirata ei või hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada.

§ 541

lg 1 sätestab, et kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele.

§ 59

lg 11 ja § 541 lg 1 (

  1. peatüki sätete) kohaselt on isikul kinnisesse asutusse paigutamise menetluses üldjuhul õigus tutvuda asja materjalidega üksnes arsti loal ja arsti määratud ulatuses. Maakohus leidis, et taotlus tsiviilasja materjalidega tutvumiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja tervisliku seisundi tõttu tuleb piirata tema õigust tutvuda tsiviilasja toimikuga. Maakohus märkis, et avaldajale on määratud esindaja, kes on tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ning avaldaja on saanud teostada kaebeõigust ning tema suhtes
  2. märtsil 2011 tehtud määrust on kontrollinud ringkonnakohus oma
  3. mai
  4. a määruses.
  5. Avaldaja esitas
  6. detsembril 2011 maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lubada avaldajal tsiviilasja toimikuga tutvuda.
  7. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  8. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  9. detsembri
  10. a määrusega avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt kohaldatakse

§ 659

alusel määruskaebuse esitamisele ja ringkonnakohtus menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.

§ 664

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus võttis kaebuse õigesti menetlusse, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata; lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise aeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja sai

  1. novembri
  2. a määruse kätte
  3. novembril 2011 ja seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev
  4. detsember
  5. Määruskaebus esitati maakohtule hilinenult
  6. detsembril
  7. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse, mis on esitatud tähtaega ületades,

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Avaldaja esitas
  2. jaanuaril 2012 ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ning vaadata määruskaebus sisuliselt läbi. Avaldaja hinnangul on ringkonnakohus ekslikult lugenud määruskaebuse esitamise tähtaja ületatuks. Isikuandmete kaitse seadusest ja võlaõigusseaduse §-st 769 tulenevalt on patsiendil õigus tutvuda tervishoiuteenuse osutamise dokumentidega ja saada neist ärakirju. Avaldaja tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud. Ringkonnakohus lähtus määruskaebuse esitamise õiguse kontrollimisel üksnes esindaja olemasolust ega ole hinnanud kõiki asjaolusid kogumis, mis tõi kaasa vale menetlusõiguse normi kohaldamise ja ebaõige lahendi. Avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei ole seotud avaldaja toimikuga tutvumise sooviga ega ole sellega seotud määruste asjus avaldajaga kordagi ühendust võtnud. Ka ei ole maakohus selgitanud, milles seisneb toimikuga tutvumisel avaldaja tervisele tekkida võiv kahju. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 701lg 3 alusel rahuldada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale tuleb saata samale ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks.

  1. Ringkonnakohus on jätnud avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata põhjusel, et see esitati hilinenult, kuna avaldajale kinnisesse asutusse paigutamise menetluses määratud esindaja sai maakohtu
  2. novembri
  3. a määruse kätte
  4. novembril 2011, kuid määruskaebus esitati alles
  5. detsembril
  6. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

§ 535

lg 1 kohaselt määrab kohus kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes ei pea vastama selle seadustiku § 218 nõuetele.

§ 219

lg 4 kohaselt lõpeb kohtu määratud esindaja esindusõigus menetlust lõpetava lahendi jõustumisega või menetluse muul viisil lõppemisega, kui kohus ei lõpeta esindusõigust juba varem või ei ole esindajat määranud vaid ühe kohtuastme jaoks. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud

  1. mai
  2. a määrusega muutmata Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määruse, millega rakendati avaldaja suhtes esialgset õiguskaitset, pikendati seda kahe nädalani ning lubati kohaldada avaldaja suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni
  5. märtsini
  6. Asja materjalide kohaselt jõustus ringkonnakohtu määrus ja seega lõppes ka asja menetlus
  7. mail
  8. Asja menetluse lõppemisega lõppes ka avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja esindusõigus.
  9. novembril 2011, mil avaldaja esitas taotluse toimikuga tutvumiseks, oli varasemas menetluses avaldajat esindanud vandeadvokaadi esindusõigus lõppenud. Seega lähtus ringkonnakohus vääralt määruskaebuse esitamise tähtaja arvutamisel
  10. novembrist 2011, mil maakohtu määruse sai kätte kinnisesse asutusse paigutamise menetluses avaldajat esindanud kohtu määratud esindaja. Sellega on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja arvutamisel tuleb lähtuda kuupäevast, mil maakohtu määruse sai kätte avaldaja. Asja materjalide kohaselt sai avaldaja maakohtu
  11. novembri
  12. a määruse kätte
  13. novembril 2011 (tl 53). Esitades määruskaebuse
  14. detsembril 2011, on avaldaja esitanud määruskaebuse tähtaja viimasel päeval, seega tähtaegselt.
  15. Maakohus on määruse tegemisel viidanud

§ 59

lg-le 1, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju, ning lg-le 11, mille kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga. Piirata ei või hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada.

§ 541

lg 1 kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Maakohus leidis, et avaldaja tervisliku seisundi tõttu tuleb piirata tema õigust tutvuda tsiviilasja toimikuga. Kolleegium leiab, et maakohtu määrusest ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt on kohus teinud järelduse, et isiku tervislik seisund on ka pärast kinnisest astutusest vabanemist selline, et on põhjust keelata tal toimikuga tutvuda. 11.

§ 172

lg 3 kohaselt kannab isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. 12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajale

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Eesti Patsientide Esindusühingu kontole. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.