Obsah (14)

§ 407§ 663§ 394§ 692§ 701§ 417§ 415§ 306§ 328§ 413§ 142§ 173§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 407 lg 5 p 3 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohus andis

1. juuni
2. a määrusega kostjale hagile vastamise tähtaja. Kostja ega tema esindaja hagile tähtaegselt ei vastanud. Kostja väide, et
3. juunil 2011 esitatud hagi tagamise määruskaebus on ühtlasi ka vastus hagile, ei ole põhjendatud. Ka pärast määruskaebuse rahuldamata jätmist
4. augustil 2011 ei esitanud kostja vastuväiteid hagile ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Seega ei ole kostja põhistanud tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tähtajaks tegemata jätmise mõjuvat põhjust.

§ 407

lg 5 p 2 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha ka juhul, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus teavitas kostjat, millised on

§-st 407 tulenevad tagajärjed hagile vastamata jätmise korral (mh sellest, et tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata ning et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses), tema esindajale 7. juunil 2011 koos hagiavalduse ja selle lisadega kätte toimetatud teates. Hageja esitas menetluse kestel, 29. septembril 2011 kohtule tagaseljaotsuse tegemise taotluse ning

§-dest 407 ja 415 ei tulene kohustust teavitada kostjat hageja taotlusest.

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, kaja rahuldada ja tsiviilasja menetluse taastada. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluse taastamata.
2. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 järgi Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata, leides, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus märkis, et eeldused, millal ei saa kohus tagaseljaotsust teha, on sätestatud

§ 407lg-s 5 ning praeguses asjas ei olnud takistusi tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kostja väide, et tema esindajale ei ole hagile vastamata jätmise tagajärgedest teatatud, ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Toimikus on nii hagi menetlusse võtmise määrus kui ka kohtu poolt kostjale saadetud teade, kus on muu hulgas selgitatud ka hagile vastamata jätmise tagajärgi ja määratud, et kostjal tuleb hagile vastata 30 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisest. Kostja ei vaidlusta, et maakohtu töötaja andis talle

1. juunil 2011 hagimaterjalid üle ja
2. juuni
3. a e-kirjaga on kostja esindaja kinnitanud hagiavalduse ja selle lisade kättesaamist. Veenev ei ole kostja esindaja selgitus, et talle ei antud teadet hagi menetlusse võtmise kohta, kuigi kõik muud dokumendid on talle üle antud. Toimiku järgi on kõik kostjale üleantavad dokumendid vormistatud paketina ja just teate, mille kättesaamise on kostja vaidlustanud, lisadena on märgitud hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus. Hagile esitatava vastusena ei ole käsitatav
4. juuni
5. a määruskaebus, milles on esitatud vastuväited hagile. Hagile esitatava vastuse nõuded on sätestatud

§-s 394 ja määruskaebuses esitatu neile ei vasta. Määruskaebuses on kostja hagi põhjendatust hinnanud määral, mis on vajalik otsustamaks hagi tagamise üle, ning määruskaebus ei sisalda

§ 394lg-s 2 nõutut.

Kostjale hageja tagaseljaotsuse taotluse edastamata jätmine ei ole kaja rahuldamise aluseks.

§-s 407 lg-st 1 tuleneb, et tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on hageja taotlus, sama sätte lg 2 järgi võib selle esitada nii hagiavalduses kui ka muus dokumendis. Seadus ei sätestata, et juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise taotlus on esitatud eraldi dokumendis, siis ei ole võimalik teha tagaseljaotsust enne, kui taotlus on kostjale kätte toimetatud.

§ 407

lg 5 p 2 järgi on tagaseljaotsuse tegemisel oluline see, et kostja oleks teadlik hagile vastamata jätmise tagajärgedest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuses palub kostja nii ringkonna- kui ka maakohtu määruse tühistada, rahuldada kaja, taastada tsiviilasja menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Ringkonnakohus rikkus asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leidis vääralt, et
2. juuni
3. a määruskaebuses esitatu ei ole käsitatav vastusena hagile, jättes hindamata kostja väite, et nimetatud määruskaebuses esitas kostja hagile sisulised vastuväited. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole veenev kostja esindaja selgitus, et talle ei antud üle teadet hagi menetlusse võtmise kohta, kuigi kõik muud dokumendid on talle üle antud. Samuti on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta kostja väite, et tulenevalt

§-st 7 ja § 328 lg-st 2 tuli anda kostjale võimalus vastata hageja tagaseljaotsuse tegemise taotlusele.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja kaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu määrus on seadluslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 701

lg 3 kolmanda lause ja § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule. 10. Kolleegium nõustub kostja määruskaebuse väitega, et kohtud rikkusid oluliselt menetlusõiguse norme, kui asusid seisukohale, et asjas ei olnud takistusi tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 417

lg 2 esimese lause järgi tuleb kostjal menetluse taastamiseks esitada ja põhistada mõjuv põhjus, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Sama sätte teise lause järgi taastatakse menetlus kaja alusel sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus.

§ 415

lg 1 teise lauses on sätestatud juhtumid, mil kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kolleegium on selgitanud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab maakohus neid asjaolusid (eelkõige

§ 407

lg-tes 1 ja 5 ning § 413 lg-tes 1 ja 3 sätestatut) omal algatusel kontrollima (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 15). Muu hulgas võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415

lg 1 p 3).

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama sätte lg 5 p 3 järgi ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud.

1. Maakohtu otsuse kohaselt anti
2. juuni
3. a määrusega kostjale tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja esitas
4. juunil 2011 määruskaebuse maakohtu
5. mai
6. a hagi tagamise määruse peale (tl 48 jj). Viidatud määruskaebuses esitas kostja nii vastuväited hagi tagamisele kui ka vastuväited hagile. Kostja määruskaebusest nähtub, et kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet.

§ 407

lg-st 1 tulenevalt ei saanud kohus lugeda hageja esitatud faktilisi väiteid kostja poolt omaksvõetuks, sest kohtul oli kostja määruskaebusest tulenevalt teada, et kostja ei võta hagi õigeks. Sellises olukorras ei olnud tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud ning kohtud leidsid ekslikult, et kostja määruskaebuses märgitud vastuväiteid hagile ei saa käsitada hagi vastusena. Eeltoodud järeldust ei muuda ringkonnakohtu viidatud asjaolu, et kostja määruskaebuses esitatu ei vastanud

§ 394lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Kohtul tuli lähtuda kõnealuse dokumendi sisust. Seetõttu leiab kolleegium, et

§ 415lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada ja asja menetlus taastada.

1. Kolleegium ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusdokumentide kostjale üleandmise tuvastamisel kohtumääruse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus on selgitanud põhjusi, miks ta ei pidanud kostja esindaja sellekohaseid väiteid veenvaks. Ringkonnakohus osutas, et toimikus on nii hagi menetlusse võtmise määrus kui ka kohtu teade kostjale asja menetlusse võtmise kohta, viimati nimetatu lisadeks on märgitud hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus. Ringkonnakohus ei pidanud usutavaks, et olukorras, kus dokumendid on vormistatud paketina, on kostja kätte saanud maakohtu viidatud teate lisadena märgitud dokumendid, kuid pole kätte saanud maakohtu teadet ennast.
2. Kolleegium nõustub kohtutega ka selles, et kaja rahuldamise aluseks ei ole kostjale hageja tagaseljaotsuse taotluse edastamata jätmine.

§ 306

lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

§ 328

lg 2 järgi tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. Tagaseljaotsuse tegemist sätestavatest õigusnormidest ei tulene nõuet, et tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on ka hageja tagaseljaotsuse taotluse kostjale kättetoimetamine. Küll aga on tagaseljaotsuse tegemise reeglite järgi oluline see, et kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise (

§ 407

lg 5 p 2) või istungilt puudumise (

§ 413lg 3 p 1) tagajärgedest.

14.

§ 142

lg 1 järgi tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 pdes 1-3 sätestatud aluste esinemise korral.

Sellisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma

§-s 142 sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p 10). Kuivõrd praeguses asjas ei võinud maakohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, võis kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust (

§ 415lg 1 p 3).

Seega ei pea kostja tasuma kajalt kautsjonit. 15. Kolleegium jätab

§ 173

lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Menetlusosalised võivad

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Pärnu Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest. 16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel kautsjon tagastada.

Kautsjoni on kostja eest tasunud Osaühing Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kostja on kooskõlas

§ 149

lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull