RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 349 lg-le 1, mis võimaldab koormatud kinnisasja igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Juhul kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik

§ 349

lg 2 alusel nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Menetluses esiletoodud asjaolud ei võimalda rahuldada hageja esmast nõuet.

§ 349lg 1 kohaldamiseks ei ole alust juba hageja enda väidetest tulenevalt.

Hageja ei ole tuginenud sellele, et hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud või et see nõue on täielikult rahuldatud. Hageja väidetest nähtub hoopis, et nõue on 3 240 743 krooni 71 sendi ulatuses rahuldamata. Nõustuda ei saa hageja väitega, mille kohaselt saab ta nõuda hüpoteegi I kustutamist seetõttu, et kostja kasuks seatud hüpoteek II ja hüpoteek III tagavad (rahuldamata) nõudeid piisavalt. Esiteks on selline käsitlus õiguslikult asjakohatu ning vastuolus

§ 349lg 1 sisu ja eesmärgiga.

Viidatud säte ei anna alust hüpoteegi kustutamiseks olukorras, kus sellega tagatud nõue on muul viisil (sh teiste hüpoteekidega) piisavalt tagatud. Teiseks ei ole hageja ka tõendanud, et hüpoteek II ja hüpoteek III nõuet piisavalt tagaksid. Kostja vaidles hageja väitele tagatiste piisavuse kohta vastu ja leidis, et kinnistu II sihtotstarvet ja kinnisvaraturu olukorda arvestades on põhjust kahelda, kas kinnisasja müügist saadava raha arvel on võimalik hüpoteekidega tagatud nõue rahuldada. Hüpoteegi kui tagatise piisavuse üle ei saa otsustada üksnes hüpoteegi summast lähtudes. Selle kõrval tuleb arvestada ka hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust ja hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus. Iga hüpoteegipidaja saab rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõude kinnistusraamatust nähtuva järjekoha alusel tema kasuks koormatud kinnisaja võõrandamisest saadud raha arvel (

§ 325lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on kinnistu II koormatud hüpoteekidega ka kolmandate isikute kasuks (hüpoteek II asub küll esimesel järjekohal). Menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda rahuldada ka hageja alternatiivset nõuet.

§ 349

lgst 2 tulenevalt on iseenesest võimalik nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses. Samas ei ole hageja tõendanud, et esineksid asjaolud, mis lubaksid hüpoteegi 6 759 256 krooni 29 sendi ulatuses kustutada. Kostja on esitanud vastuväited laenulepingust tulenevate nõuete suuruse (kokku 4 384 183 krooni 90 senti) kohta, nõude suurust kinnitab kaudselt ka võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus. Hageja seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit nõude väidetava suuruse (3 240 743 krooni 71 senti) kohta. Kohus tegi hageja esindajale ettepaneku esitada lisatõendeid selle kohta, kui suur oli hüpoteekidega tagatud nõude esialgne suurus ning millises ulatuses on see vähenenud.

§ 349

lg 2 alusel esitatud nõude lahendamisel ei saa lähtuda kostja poolt vaidlustamata nõude suurusest ega tuvastada tema kohustust anda nõusolek hüpoteegi I kustutamiseks nimetatud summat ületavas osas.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. detsembri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märkis, et hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Hageja nõude rahuldamiseks ei olnud alust. Asjas pole tõendatud, et hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud või et nõue on rahuldatud. Lisaks ei tõendanud hageja, et hüpoteegid II ja III tagavad nõuet piisavalt. Hüpoteegi kui tagatise piisavuse otsustamisel ei saa lähtuda vaid hüpoteegi summast, vaid arvestada tuleb hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust ning hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid kostja vastuväite, et kinnistu II müügist saadava raha arvel ei ole ilmselt võimalik hüpoteekidega tagatud nõuet rahuldada. Maakohus põhjendas piisavalt ka hageja alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. Hageja ei tõendanud oma nõude suurust ega seda, kas ja kui palju on kostja nõue hageja vastu vähenenud. Maakohus on oma selgitamiskohustuse täitnud ja juhtinud kohtuistungil tõendamist vajavatele asjaoludele tähelepanu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada nii ringkonna- kui ka maakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus menetlusõiguse norme rikkudes valele seisukohale, et hagejal tuleb tõendada asjaolu, et hüpoteegiga I tagatavat nõuet ei ole tekkinud (st et nõudesumma on väiksem kui hüpoteegisumma). Kostja on menetluses selgesõnaliselt kinnitanud (omaks võtnud), et nõudesumma on hüpoteegisummast 3 356 118 krooni 52 sendi (10 000 000 krooni - 6 643 881 krooni 48 senti) võrra väiksem. Seega ei pidanud hageja esitama eeltoodu kohta lisatõendeid. Kohtud kohaldasid hageja alternatiivse nõude lahendamisel valesti ka

§ 349lg-t 1 ja § 327.

Kuivõrd pooled ei vaielnud selle üle, et hüpoteegisummale vastavat hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud (tagatud nõue on hüpoteegisummast väiksem), tuli hageja esitatud hüpoteegi osalise kustutamise nõue viidatud sätete alusel rahuldada.

1. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
3. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kustutada kostja kasuks tema kinnistule I seatud hüpoteek I ja alternatiivselt kustutada nimetatud hüpoteegist 6 759 256 krooni 29 senti. Hageja nõude aluseks on

§ 349

. 10.

§ 349

lg-s 1 sätestatakse, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtud leidsid õigesti, et viidatud sätte kohaldamiseks ei ole alust, sest hageja ei ole tuginenud sellele, et hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole tekkinud (nt tehing on tühine või tühistamise tõttu kehtetu) või et see nõue on rahuldatud. Hageja tugines hagiavalduse kohaselt sellele, et hüpoteegiga tagatud nõue on osaliselt rahuldatud. Kolleegium märgib lisaks, et kõnealune säte ei ole kohaldatav olukorras, kus tagatud nõue osutub väiksemaks kui nõuet tagav hüpoteegisumma. 11. Kohtud leidsid õigesti, et tagatud nõude osalise rahuldamise korral on võimalik

§ 349lg 2 alusel nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses.

Viidatud sätte järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Hüpoteegi osaline kustutamine seisneb kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma vähendamises või uue väiksema summaga hüpoteegi sissekandmises. Kolleegium leiab, et

§ 349lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada tagatud nõude vähenemise ulatust.

Otsustamaks selle üle, millise summa ulatuses tuleks hüpoteek nõude osalisel rahuldamisel kustutada, on vaja tuvastada, milline oli hüpoteegiga tagatud nõude esialgne suurus ning millise summa võrra on see nõue vähenenud. Kohtud leidsid õigesti, et eeltoodu tõendamise kohustus on hagejal. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada hüpoteegi kustutamise (sh osalise kustutamise) aluseks olevate asjaolude esinemist. Maakohus juhtis hageja tähelepanu tema tõendamiskohustusele, tehes 24. mail 2010 toimunud eelistungil hageja esindajale ettepaneku esitada tõendid selle kohta, kui suur oli hüpoteegiga tagatud nõude esialgne suurus ning millises ulatuses on see vähenenud. Hageja ei esitanud eelnimetatud tõendeid ning kohtud jätsid põhjendatult hagi rahuldamata. Kolleegium märgib samuti, et

§ 349

lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada ka hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtust ning hüpoteegi järjekohta kinnistusraamatus.

1. Kolleegium märgib, et kuna hageja ei tõendanud tagatud nõude algset suurust (vt otsuse p 11), siis pole asja lahendamise seisukohalt oluline võlgnetava summa omaksvõtuga seonduv.
2. Seoses hageja esitatud seisukohaga, et võlgniku pankroti tõttu ei saa nõue tema vastu enam suureneda, märgib kolleegium pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 kohaldamise kohta järgmist. Selle sätte järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leiab ekslikult, et eeltoodu tõttu ei saanud tagatud nõue võlgniku pankrotistumise tõttu intressi ja viivise arvel suureneda. Kolleegiumi arvates ei mõjuta nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas pankrotimenetluse eripära ega kahjusta kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord, mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis, kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg on tagastamata. Riigikohus on selgitanud kõnealuste sätete tähendust ja kohaldamist käenduse näitel
3. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud otsuse p-s 41 ja
4. novembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-10 tehtud otsuse p-s
6. Kolleegium märgib, et kohtud on määranud asjas valesti tsiviilasja hinna, kohaldades ekslikult TsMS § 125 ja §
7. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 3 esimese lause järgi määratakse hagihind nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuvas vaidluses nõude suurusega. Hüpoteegist tulenevalt saaks kostja nõuda oma nõude rahuldamist kuni hüpoteegisumma (10 000 000 krooni) ulatuses. Seega tuleb hagihinna määramisel lähtuda hüpoteegisummast. Hagihinna arvestamisel ei tule kolleegiumi arvates võtta arvesse hüpoteegi intresse ja kõrvalnõuete summat. Tsiviilasja hinna määramist hüpoteegi kustutamise nõude puhul (TsMS § 126 lg 3 kohaldamine enne
8. juunit 2010 kehtinud sõnastuses) on Riigikohus käsitlenud
9. novembril
10. a tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 tehtud otsuse p-s
11. Seega tuleb hagihinnaks lugeda 639 116 eurot 49 senti (10 000 000 krooni). Arvestades erandlikke asjaolusid, milleks on kohtute määratud väär hind, võimaluse puudumine jätta nõue või kaebus esitamata suure riigilõivu või kautsjoni tõttu, leiab kolleegium, et väljamõistetavat riigilõivu on võimalik vähendada. Selleks kohaldab kolleegium analoogia alusel TsMS § 190 lg-t 7 ja jätab hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt hageja poolt vähemtasutud riigilõivu ning kassatsioonkaebuselt vähemtasutud kautsjoni välja mõistmata (vt ka Riigikohtu
12. veebruaril
13. a tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 tehtud otsuse p 55).
14. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
15. Kuna kolleegium jätab hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata tasutud kautsjon riigituludesse. Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu