RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

tjad Tarmo Vesberg (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Marko Teder (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper

1. juuni
2. a, kirjalik menetlus
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12314 muutmata.
6. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
7. Arvata kassatsioonkaebuselt
8. märtsil 2012 tasutud kautsjon 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 49 senti riigituludesse.
9. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi ELVESO kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Aktsiaselts ELVESO (hageja) esitas
11. septembril 2010 Tarmo Vesbergi (

tja I) ja Marko Tederi (

tja II) vastu hagi, milles palus mõista

tjatelt solidaarselt välja põhivõla 4479 eurot 86 senti (70 094 krooni 55 senti), hagi esitamise aja seisuga viivise 284 eurot 10 senti (4445 krooni 20 senti) ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise 8% tasumata põhivõlalt aastas. Alternatiivselt palus hageja kohustada

tjaid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 alusel andma alusetult saadu hagejale välja. 16. märtsil 2011 täpsustas hageja oma nõuet ja palus mõista

tjatelt solidaarselt välja põhivõla 4469 eurot 25 senti ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1284 eurot 48 senti. Samuti palus hageja mõista

tjatelt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni välja põhivõla 1697 euro 44 sendi suuruselt osalt viivise 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest ja põhivõla 2771 euro 81 sendi suuruselt osalt viivise 0,06% päevas iga viivitatud päeva eest. Alternatiivselt palus hageja mõista

tjatelt VÕS § 1018 alusel välja käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks 4469 eurot 25 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 272 eurot 27 senti ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Q Vara OÜ korteriomandite kaasomandi eseme valitsejana

1. veebruaril 2006 soojusenergia ostu-müügilepingu ja
2. märtsil 2006 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu. Q Vara OÜ andis valitseja õigused üle Q Haldus OÜ-le. Nimetatud lepingute alusel osutas hageja Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Võsa 15 asuvate korterelamute korteriomanikele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ning soojusenergia teenuseid. Korteriomanikud jätsid hageja korduvatest meeldetuletustest hoolimata
3. augustist 2009 kuni
4. detsembrini 2009 tarbitud teenuste eest tasumata. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 1 järgi saavad vee-ettevõtja ja võrguettevõtja kliendiks olla vaid kinnisasja omanikud. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ÜVVKS § 8 lg 5 järgi ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel. Kuna Q Vara OÜ sõlmis soojusenergia müügilepingu ning veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu korteriomandiseaduse (

) § 21 lg 2 p 1 järgi kinnistu kaasomanike nimel, on lepingutest tulenevad õigused ja kohustused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 järgi korteriomanikel, sh

tjatel, mitte valitsejal, kuigi lepingutes on kliendiks ekslikult märgitud Q Vara OÜ.

§ 21lg 2 p 1, Ts

ÜS § 115 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 2 järgi vastutavad kinnistu kaasomanikud hagejaga sõlmitud lepingute täitmise eest solidaarselt. Asjaolul, et

tjad on tarbitud teenuste eest kinnistu valitsejale väidetavalt tasunud, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest valitseja ei ole hagejale raha üle kandnud. Kui hageja ja

tjate vahel ei ole lepingulisi suhteid, on

tjatele soojusenergia müügi ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise korral tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab

tjate huvile ja nende tegelikule tahtele, ning

tjad on selle heaks kiitnud. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Lisaks põhivõlale tuleb

tjatel tasuda hagejale soojusenergia ostu-müügilepingu p 13 järgi viivist 0,06% tasumata summalt päevas ning veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu p 16 järgi viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Kui poolte vahel ei ole lepingulist suhet, peavad

tjad tasuma viivist VÕS § 113 alusel. 2.

tjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagi on esitatud valede

tjate vastu, sest

tjatel ei ole hagejaga lepingulisi suhteid ja hageja ei ole neile kunagi arveid esitanud. Hagejal saab olla nõue Q Vara OÜ või Q Haldus OÜ vastu, sest hageja sõlmis lepingud Q Vara OÜ-ga, kes andis hiljem Võsa 15 asuvate korterelamute haldamise üle Q Haldus OÜ-le. Korteriomanikud on tasunud vaidlusalusel ajavahemikul kõik Q Haldus OÜ esitatud arved. Hageja ei ole oma nõuet

tjate vastu tõendanud.

1. novembril 2009 toimunud asutamiskoosolekul otsustati luua Korteriühistu Võsa
2. Korteriühistu juhatuse liikmeteks on

tjad ja Urmas Adson.

1. aasta detsembris sai korteriühistu juhatus teada, et Q Haldus OÜ ei ole hageja ees oma kohustusi täitnud. Seetõttu lõpetasid korteriomanikud Q Haldus OÜ-lt haldusteenuse ostmise ning sõlmisid
2. jaanuaril 2010 haldusteenuse saamiseks lepingu OÜ-ga Majavara Haldus. Alates
3. jaanuarist 2010 osutatud teenuste eest on samuti tasutud. Hageja ei ole põhistanud, milles seisnes käsundita asjaajamine, kes on soodustatud isikuks ning kes peab asjaajamise heaks kiitma. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest kavatsusest soodustatule teatama ja ootama ära soodustatu otsuse asjaajamise kohta. Hagejal olid
4. detsembrini 2009 lepingulised suhted Q Haldus OÜ-ga ja seejärel Korteriühistuga Võsa 15.

tjatele on arusaamatu, miks esitas hageja hagi üksnes

tjate vastu, kuigi hageja osutas teenust kõigile Võsa 15 asuvate elamute korteriomanikele.

1. Maakohus jättis
2. juuni
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hageja müüs hageja ja Q Vara OÜ vahel
4. veebruaril 2006 sõlmitud lepingu alusel tarbimiskohas Võsa 15a, 15b ja 15c soojusenergiat AS-ile Q Vara (enne ümberkujundamist Q Vara OÜ). AS Q Vara andis Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c korterelamute haldamise üle Q Haldus OÜ-le, kellele hageja müüs soojusenergiat kuni
5. detsembrini
6. Alates
7. jaanuarist 2010 müüb hageja soojusenergiat Korteriühistule Võsa
8. Hageja müüs hageja ja Q Vara OÜ vahel
9. märtsil 2006 sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügilepingu alusel veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust Võsa 15 asuvas arenduspiirkonna elamukvartalis AS-ile Q Vara (enne ümberkujundamist Q Vara OÜ). AS Q Vara andis Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c korterelamute haldamise üle Q Haldus OÜ-le, kellele hageja müüs veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kuni
10. detsembrini
11. Alates
12. jaanuarist 2010 müüb hageja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust Korteriühistule Võsa 15.

tja I omandas 14. juulil 2005 Q Vara OÜ-lt 934/30268 mõttelist osa Võsa 15 asuvast kinnisasjast ja reaalosana eluruumi nr 2 elamus Võsa 15a.

tja II omandas 24. jaanuaril 2006 Q Vara OÜ-lt 934/30268 mõttelist osa Võsa 15 asuvast kinnisasjast ja reaalosana eluruumi nr 7 elamus Võsa 15b (1/2 kaasomandist). Osa elamute Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c korteriomanikest, sh

tja II, sõlmisid Q Vara OÜ-ga elamute haldamise lepingu. Haldusteenuse hulka kuulus ka kommunaalteenuste osutamise ja tarbimise jälgimine, arvestite ja mõõtjate näitude kogumine ja edastamine, maksete kogumine kasutajatelt, sh makseteatiste koostamine ja väljastamine, ning arveldamine teenuse osutajatega. AS Q Vara andis Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c korterelamute haldamise üle Q Haldus OÜ-le, kes esitas vaidlusalusel ajavahemikul korteriomanikele arved mh vee- ja kanalisatsiooniteenuse, vee soojendamise ning kaugkütte eest.

1. novembril 2009 toimunud asutamiskoosolekul moodustasid Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c korteriomanikud Korteriühistu Võsa 15, mis kanti
2. detsembril 2009 äriregistrisse. Kuna korteriühistu juhatuse liikmetele sai detsembris 2009 teatavaks, et Q Haldus OÜ ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees, lõpetasid korteriomanikud Q Haldus OÜ-lt haldusteenuse ostmise ja sõlmisid
3. jaanuaril 2010 uue halduslepingu OÜ-ga Majavara Haldus. Alates
4. a jaanuarist on Majavara Haldus OÜ väljastanud Korteriühistu Võsa 15 nimel arveid korteriühistu liikmetele ja viimased on need ka tasunud. Eeltoodut arvestades ei tegutsenud Q Vara OÜ hagejaga lepinguid sõlmides kaasomandi valitsejana korteriomandiseaduse mõttes ja hagejal ei ole

tjatega lepingulist suhet. Hagejal oli lepinguline suhe AS-iga Q Vara, hiljem Q Haldus OÜ-ga ning nüüd Korteriühistuga Võsa 15. Seega on hagi esitatud valede

tjate vastu.

tjate ja Urmas Adsoni

1. augusti
2. a volikiri ei tõenda, et Q Vara OÜ oli kaasomandi valitseja.

§ 20lg 1 järgi nimetatakse valitseja ametisse korteriomanike häälteenamusega.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et Võsa 15a, Võsa 15b ja Võsa 15c korteriomanikud nimetasid Q Vara OÜ ametisse valitsejana või et Q Vara OÜ andis oma valitseja õigused ja kohustused üle Q Haldus OÜ-le.

§ 21

lg 2 p-de 1 ja 5 järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Seega on osundatud seadusesätte kohaselt valitseja õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja.

tjad ei vastuta hageja ees käsundita asjaajamise sätete järgi, sest hagejal olid lepingud esialgu Q Vara OÜ-ga, seejärel

1. detsembrini 2009 Q Haldus OÜ-ga ning nüüd Korteriühistuga Võsa
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus hindas valesti asjas esitatud tõendeid ja andis asjaoludele väära hinnangu, mistõttu asus valele seisukohale, et hagejal ei ole

tjatega lepingulist suhet, kuna Q Vara OÜ ega Q Haldus OÜ ei tegutsenud valitsejana. Samuti on maakohtu otsus vastuoluline. 5.

tjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, kordamata maakohtu põhjendusi. Maakohus asus õigesti seisukohale, et poolte vahel pole lepingulisi suhteid ning Q Vara OÜ-d ega Q Haldus OÜ-d ei saa pidada Võsa 15 asuvate elamute valitsejaks

§ 20lg 1 mõttes.

Hageja tugines nõuet esitades

1. veebruari
2. a soojusenergia ostu-müügilepingule ja
3. märtsi
4. a veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügilepingule. Mõlema lepingu poolteks olid hageja ja Q Vara OÜ. Õige ei ole hageja väide, et Q Vara OÜ sõlmis lepingud Võsa 15 korteriomanike nimel valitsejana. Korteriomanike ja valitseja vahel võib olla käsundussuhe VÕS § 619 lg 1 järgi ning õigussuhe võib vastata ka komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele, kuid lepingulise suhte olemasolu tuleb tõendada. Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad

§ 20

lg 1 järgi korteriomanikud häälteenamusega, kusjuures valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et korteriomanikud oleksid nimetanud valitsejaks Q Vara OÜ, ega selle kohta, et nad aktsepteerisid Q Vara OÜ-d või Q Haldus OÜ-d valitsejana. Haldaja ja valitseja on erinevad õiguslikud mõisted. Toimiku materjalid kinnitavad, et hageja sai aru, kes on lepingupooleks, ja esitas arved osutatud teenuste eest tasumiseks Q Vara Haldus OÜ-le. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügilepingu p 15 järgi tuli arved esitada kliendile, s.o Q Vara OÜ-le. Ka soojusenergia ostu-müügilepingust nähtub, et lepingupooleks oli Q Vara OÜ. Lepingutest ei nähtu, et Q Vara OÜ oli korteriomanike valitseja või et ta esindas

tjaid. Hageja viidatud

1. veebruari
2. a lepingust nr HA-200593 ilmneb, et Q Vara OÜ osutas

tjale II ja Raili Kiviväljale (Võsa 15b-7 asuva korteriomandi kaasomanikele) haldusteenust hoone haldamisel. Ka sellest lepingust ei tulene, et Q Vara OÜ oli valitseja

§ 20lg 1 mõttes.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et sarnane leping oleks sõlmitud

tjaga I. Asjaolu, et

tjad korteriomanikena kasutasid hageja osutatud teenust, ei anna alust hagi rahuldada. Teenuste kasutamise eest tasusid

tjad Q Vara OÜ-le ja seejärel Q Haldus OÜ-le, kuid see ei tõenda, et nimetatud äriühingud olid hagejaga sõlmitud lepingutes

tjate esindajaks. Riigikohus asus 30. novembril 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 tehtud otsuses seisukohale, et soojuse müügilepingu võib nagu iga muu võlaõigusliku lepingu sõlmida põhimõtteliselt iga isik, kes soovib müügilepingu alusel kohustusi võtta, kuid võrguettevõtja ei ole kohustatud sõlmima eraldi lepinguid korteriomanikega. Hageja aktsepteeris kliendina ja lepingupoolena Q Vara OÜ-d ja seejärel Q Haldus OÜ-d. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikutel õigus otsustada, kas ja kellega ning millistel tingimustel leping sõlmida. Seega oli hagejal õigus otsustada, kellega ta lepingu sõlmib. Hageja viide ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ei anna alust tõlgendada vaidlusaluseid lepinguid teisiti. Õige on, et osutatud teenuse eest tuleb tasuda, kuid toimiku materjalid ei tõenda, et

tjad jätsid teenuse eest tasumata.

tjate väitel ja nende esitatud tõenditest nähtuvalt on nad teenuse eest Q Vara OÜ-le ja seejärel Q Haldus OÜ-le tasunud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja väidetest ei nähtu, mis takistas tal esitada nõuet lepingu poole vastu ning millest tuleneb

tjate vastutus.

tjad on oma vastuväidetes juhtinud tähelepanu, et hageja ei ole neile esitanud ühtegi arvet ega ühtegi dokumenti, mis tõendaks nõude alust, sisu või suurust. Hageja ei ole

tjate vastuväiteid ümber lükanud. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et

tjate vastu esitatud hagi ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete järgi, sest hageja oli sõlminud lepingud Q Vara OÜ-ga ja seejärel Q Haldus OÜ-ga. Riigikohus asus

1. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 tehtud otsuses seisukohale, et käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Hagejal oli õigus nõuda tasu Q Vara OÜ-lt, seejärel Q Haldus OÜ-lt ja praegusel ajal Korteriühistult Võsa
2. Hageja on ka nimetatud isikutele arved esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, kui jättis otsuse olulises ulatuses põhjendamata, tõendid analüüsimata ja hageja väidetele vastamata. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et pooltel oli lepinguline suhe ning et Q Vara OÜ ja Q Haldus OÜ tegutsesid Võsa 15a, 15b ja 15c korterelamute valitsejana. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus lepinguid tõlgendades asjaolu, et ühisveevärgivee võtmise ja reovee ärajuhtimise, samuti soojusenergia müügi korral saavad lepingupooleks olla vaid korteriomanikud või korteriühistu. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et asjas ei ole tõendatud, et korteriomanikud aktsepteerisid Q Vara OÜ-d ja Q Haldus OÜ-d valitsejana, kuigi

tjad andsid neile mõlemale volituse sõlmida lepinguid ning ka aktsepteerisid sõlmitud lepinguid. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline osas, milles ringkonnakohus leiab ühelt poolt, et

tjad on teenuse eest tasunud, kuid märgib samas, et

tjad ei ole hagejale tasunud. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et pooltel ei ole lepingulisi suhteid. Isegi juhul, kui see oleks õige, oleks ringkonnakohus pidanud hagi rahuldama käsundita asjaajamise sätete alusel. 8.

tjad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata.

tjate arvates ei ole ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, sh on ringkonnakohus hinnanud kõiki tõendeid ja esitatud asjaolusid ning vastanud hageja väidetele. Kohtud asusid õigesti seisukohale, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet. Lepingu tõlgendamise sätete alusel ei ole võimalik teha kindlaks, et

tjad on lepingu pooleks. Asjaolu, et hageja müüs teenuseid Võsa 15a, 15b ja 15c asuvate korterelamute tarvis, ei tähenda, et Q Vara OÜ või Q Haldus OÜ oli Võsa 15 asuvate elamute valitseja. Samuti ei saa sellist järeldust teha lepingutest, millega

tjad volitasid Q Vara OÜ-d ja Q Haldus OÜ-d. Korteriomanike üldkoosolek ei ole valitsejat nimetanud ja hageja ei saa seda nende asemel ise teha. Hageja ei ole kassatsioonkaebuses näidanud, milliseid materiaalõiguse norme kohtud vääralt kohaldasid. Kohtud tuvastasid õigesti, et pooltel ei ole lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi. Hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas, kui

tjad peaksid tasuma saadud teenuste eest kaks korda. Õige on kohtute seisukoht, et asjas ei tule kohaldada käsundita asjaajamise sätteid, sest hagejal on õigus nõuda lepingupoolelt lepingu täitmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Riigikohus järgib TsMS § 689 lg 5 järgi nii ringkonna- kui ka maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et
3. veebruari
4. a soojusenergia müügilepingu ja
5. märtsi
6. a veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügilepingu alusel müüs hageja
7. detsembrini 2009 Võsa 15 asuvate elamute tarvis soojusenergiat ning osutas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust. Nimetatud lepingute pooleks on märgitud ühelt poolt hageja ja teiselt poolt Q Vara OÜ, kes andis korterelamute haldamise üle Q Haldus OÜ-le. Q Haldus OÜ esitas vee- ja kanalisatsiooniteenuse, vee soojendamise ja kaugkütte eest arveid korteriomanikele. Nimetatud teenuste osutamise eest ajavahemikul
8. augustist 2009 kuni
9. detsembrini 2009 on

tjad Q Haldus OÜ esitatud arvete alusel Q Haldus OÜ-le tasunud. Hagejale on aga nimetatud ajavahemikul osutatud teenuste eest jäänud 4469 eurot 25 senti tasumata. Hageja soovib, et võla tasuks kaks korteriomanikku (

tjad), mitte Q Haldus OÜ. Hageja arvates tuleb hagi kahe korteriomaniku vastu rahuldada, sest korteriomanikke saab pidada

1. veebruari
2. a soojusenergia müügilepingu ja
3. märtsi
4. a veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu pooleks, kuna korteriomanikud aktsepteerisid algul Q Vara OÜ ja hiljem Q Haldus OÜ tegutsemist korteriomandite kaasomandi osa valitsejana korteriomandiseaduse mõttes ning kuna selliste lepingute pooleks saavad seaduse järgi olla üksnes korteriomanikud või korteriühistu. Hageja hinnangul asus ringkonnakohus vääralt seisukohale, et pooltel ei olnud lepingulisi suhteid, ning ringkonnakohtu väär seisukoht põhineb hageja arvates tõendite hindamata jätmisel. Kolleegium hagejaga ei nõustu.
5. Maakohus hindas kõiki asjas esitatud tõendeid ja asus nende alusel põhjendatult seisukohale, et hagi on esitatud valede

tjate vastu, sest

1. veebruari
2. a soojusenergia müügilepingu ja
3. märtsi
4. a veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu pooleks ei olnud

tjad. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga ega pidanud otsust täiendavalt põhjendama. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi oma otsust põhjendama, kuid peab märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Seda on ringkonnakohus ka teinud.

1. Hageja viited ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse sätetele ning Riigikohtu
2. novembril 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 tehtud otsusele ei anna alust jõuda asjas teistsugusele järeldusele. Vee-ettevõtja kliendiks saab ÜVVKS § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Kolleegium asus
3. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 tehtud otsuse p-s 14 seisukohale, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks saavad olla korteriomanikud ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu oma nimel. Ülalmärgitu ei tähenda kolleegiumi arvates siiski seda, et praeguses asjas tuleb lugeda
4. märtsi
5. a veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügilepingu pooleks korteriomanikud. Eeltoodu tähendab seda, et vee-ettevõtjal on kohustus sõlmida leping sättes nimetatud isikutega, mitte seda, et vee-ettevõtja saaks viidatud sätte alusel lugeda muu isikuga sõlmitud lepingus lepingupooleks sättes nimetatud isikud. Samuti ei saa kaugkütteseaduse sätetest ega Riigikohtu
6. novembril 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-11104 tehtud otsuses väljendatud seisukohtadest järeldada, et hagejal oli soojusenergia müügileping korteriomanikega. Riigikohus asus nimetatud lahendi p-s 22 seisukohale, et võrguettevõtjal on kaugkütteseaduse § 2 p 9, § 8 lg 1 ja § 11 lg 4 järgi kohustus sõlmida soojusenergia müügileping samade isikutega, kellega on sõlmitud liitumisleping, s.o tarbijapaigaldise omanike või valdajatega. Seega võivad müügilepingu sõlmimist nõuda esmajoones korteriomanikud ühiselt või seda saab teha ka maja haldav korteriühistu. Eelnimetatu ei tähenda aga kolleegiumi arvates seda, et kui võrguettevõtja sõlmib lepingu muu isikuga, saaks viidatud sätte järgi lugeda leping sõlmituks korteriomanikega. Praeguses asjas sõlmis hageja nii soojusenergia ostu-müügilepingu kui ka veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu Q Vara OÜ-ga, st muu isikuga, mitte korteriomanikega. Seega vastutasid

tjad tarbitud teenuste eest maksmisel Q Vara OÜ ja hiljem Q Haldus OÜ ees, mitte aga hageja ees. 13. Õige ei ole ka hageja väide, et

tjad vastutavad hageja ees seetõttu, et aktsepteerisid Q Haldus OÜ tegevust korteriomandite kaasomandi valitsejana. Kohtud asusid põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et Q Vara OÜ tegutses hagejaga lepinguid sõlmides kaasomandi valitsejana korteriomandiseaduse mõttes või esindas neid muul alusel. Nimetatud asjaolu ei nähtu võla tekkimise aluseks olevatest lepingutest ega muudest asjas esitatud tõenditest. Kolleegium märgib, et tähtis pole mitte see, kas Q Vara OÜ tegutses hagejaga lepingu sõlmimise ajal kaasomandi valitsejana, vaid see, kas ta sõlmis lepingu oma nimel või esindajana kaasomanike nimel. Asjaolu, et vee-ettevõtja kliendiks saab ÜVVKS § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, ei tähenda, et kolmanda isikuga sõlmitud lepinguga saaks nimetatud isikutele panna lepingulisi kohustusi ilma nende nõusolekuta. See ei oleks kooskõlas lepingu sõlmimise vabaduse põhimõttega. Hageja väide, et lepingu sõlmitus korteriomanike nimel tuleneb

§ 21

lg 2 p-st 1, ei ole õige, sest see, et isik sõlmib lepingu kõigi kaasomanike nimel, peab selgelt tulenema lepingust. Vähemalt peab lepingus olema märgitud, et isik sõlmib lepingu korteriomanike kaasomandi valitsejana.

1. Kuna kohtud tuvastasid õigesti, et võlg tulenes Q Vara OÜ-ga sõlmitud lepingutest ning korteriomanikke ei saa ilma nende tahteavalduseta, ainuüksi kaugkütteseaduse ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse sätete alusel lugeda nende lepingute pooleks, jätsid kohtud õigesti rahuldamata ka hageja alternatiivse, käsundita asjaajamise sätete alusel esitatud nõude. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui korteriomanikud tarbivad soojusenergiat või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid lepinguta, on tegemist käsundita asjaajamisega (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15). Praeguses asjas oli leping sõlmitud korterelamu haldajaga, kellel oli omakorda õigussuhe korteriomanikega. Seega puudub asjas alus kohaldada võla väljamõistmiseks käsundita asjaajamise sätteid. Ülaltoodud põhjendustel jätsid kohtud õigesti hagi rahuldamata.
4. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kassatsioonkaebuse esitaja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest maakohtusse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik