← Eesti

3-1-1-61-12

Obsah (11)§ 7§ 310§ 3051§ 312§ 363§ 362§ 339§ 342§ 318§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-61-12 Otsuse kuupäev 19. juuni 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtua

§ 7lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks.

Kohtukolleegium märkis, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka väidetava kuriteo toimepanemise aega, milleks oli aasta 2005. See oli Eesti majanduses n-ö tormilise arengu aeg. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et eluliselt on usutavad järgmised süüdistatavate väited: 1) äriplaan ja müügipakkumine olid reaalsed ning nendes olid vaid mõned andmed, mis ei olnud tõesed; 2) tegemist oli tsiviilõigusliku vahekorraga; 3) jäätmekäitlustehase tegelik vanus on kindlaks tegemata; 4) esinesid objektiivsed asjaolud jäätmekäitlustehase paigaldamiseks uude asukohta; 5) OÜ H soovis ja oli võimeline äriplaani järgi tegutsema, kuid eelkõige seoses käibemaksu tasumise raskustega ei olnud võimalik enam tehase töölerakendamisse investeerida. Maakohtu otsuses ei ole näidatud ümberlükkamatuid tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdistatavatel oli juba enne lepingu sõlmimist kavatsus selle tingimusi mitte täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse. Süüdistatavad ei ole andnud ütlusi, millest nähtuks, et neil oli tahtlus kelmus toime panna. Mis puudutab maakohtu osutatud tunnistajate ütlusi, siis ka nendest ei ole võimalik välja lugeda süüdistatavate sellist tahtlust. Seega ei ole ümber lükatud süüdistatavate väited, et tegelikult neil oli kavatsus tehast sihtotstarbeliselt kasutada, kuid see nurjus majanduslikest teguritest tulenevalt. Selline jäätmekäitlustehas oli Eestis tollal ainulaadne ja sellest tulenes äririsk. Tehas paigaldati ja seadistati, tooraine saamiseks sõlmiti koostöölepingud prügiveoga tegelevate ettevõtetega. OÜ H tasus esmase sissemakse ja mitme kuu liisingumaksed, kuid kuna riik ei tagastanud sisendkäibemaksu, ei olnud OÜ H enam suuteline oma kohustusi täitma. E. Savickis pöördus raskuste ilmnemisel liisinguandja poole, selgitas olukorda ja tegi ettepaneku leping lõpetada, kuid liisinguandja lepingu lõpetamisega ei nõustunud. Ei ole tõendatud maakohtu järeldus, et I.E ja K. Läänesaar üritasid tehase komplekteerimisel ja HLE-ga suhtlemisel varjata enda isikuid. Tunnistaja T. H. T. H. ütlused kinnitavad, et tehase komplekteerimisel oli OÜ D esindajaks K. Läänesaar. Seega ei ole K. Läänesaar enda isikut varjanud. Maakohtu järeldus, et R. T.-na esinevaks isikuks pidi olema kas K. Läänesaar ise või tema poolt volitatud isik, ei ole tõendatud, sest käekirjaekspertiis pole tuvastanud, et R. T. allkirja oleks kirjutanud I.E või K. Läänesaar. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et OÜ H poolt liisingulepinguga võetud kohustuste täitmata jätmine oli tingitud objektiivsetest majanduslikest asjaoludest, mitte aga soovist kelmus toime panna. 5.2 Kuna E. Savickisele esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi ja I.E-le esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1-22 lg 3 järgi on seotud kelmuse-süüdistusega, siis tuleb E. Savickis ja I.E ka võltsitud dokumendi kasutamises ja sellele kaasaaitamises õigeks mõista. 5.3 Seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega tuleb S AS tsiviilhagi jätta

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonides toodud tsiviilhagi puudutavaid taotlusi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt (otsustes asjades nr 3-1-1-5-08, 3-1-1-43-05, 3-1-1-85-00, 3-1-1-47-04) väljendanud seisukohta, mille kohaselt tähendab kohtuotsuse põhistatus seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Selleks tuleb kohtuotsuses ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Tartu Ringkonnakohus ei ole praeguses asjas otsust tehes eeltoodud põhimõtet järginud. Ringkonnakohus ei ole ära näidanud tõendeid, millel otsuse järeldused tuginevad. Kohus on sisuliselt võtnud omaks kaitsjate apellatsioonides esitatud meelevaldsed oletused. See on vastuolus

§ 3051lg 2 ja § 312 p 1 nõuetega.

6.2 Tartu Ringkonnakohus märkis, et loeb teatud süüdistatavate väiteid eluliselt usutavateks, jättes aga seejuures tähelepanuta, et selliste väidete näol ei ole tegemist tõendina käsitatavate ütlustega, vaid kaitsjate seisukohtadega. Ütlusi tehasega seotud äriplaani ja selle realiseerimise soovi kohta on süüdistatavatest andnud ainult E. Savickis, kes on aga menetluse vältel oma ütlusi muutnud ja ise tunnistanud, et andis valeütlusi. 6.3 Maakohus uuris arvukalt tõendeid, mis näitavad, et süüdistatavatel puudus tahe tehase sihipäraseks kasutamiseks ja liisingulepingu täitmiseks. HLE-le esitatud OÜ H äriplaan sisaldab hulgaliselt valeandmeid selle kohta, et OÜ-l H on olemas vajalikud kooskõlastused ja lepingud jäätmekäitlusega tegelemiseks. Tegelikult OÜ-l H neid kooskõlastusi ega lepinguid ei olnud. Selle kohta on kohtule esitatud arvukalt dokumentaalseid tõendeid. On arusaamatu, miks ei ole ringkonnakohus valeandmete esitamist kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid arvesse võtnud ega põhjendanud, miks tuleb need tõendid otsuse tegemisel kõrvale jätta. Ringkonnakohus on sellega rikkunud

§ 312p 2 nõudeid.

  1. K. Läänesaare kaitsja kassatsioonivastuses leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. 7.1 Asjaolu, et osa E. Savickise poolt äriplaanis esitatud andmetest ei langenud hiljem tegelikkusega kokku, ei too vältimatult kaasa süüdistatavate süüdimõistmist KarS § 209 järgi. Kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist, et E.Savickis ei esitanud äriplaanis ega teistes dokumentides ebaõigeid andmeid eesmärgiga viia HLE töötajaid eksitusse. Kuigi äriplaani kohaselt pidi tehas paigaldatama Tallinnasse, selgus hiljem, et objektiivsete asjaolude tõttu ei ole see võimalik, ja seadmed paigaldati Harjumaale. Seetõttu ei olnud vajalikud ka kooskõlastused Tallinna Linnavalitsusega. 7.2 Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, millal tegelikult jäätmekäitlustehas valmistati. Seega ei saanud ka süüdistatavad selle kohta teadavalt ebaõigeid andmeid esitada. 7.3 Tehas Biokompomax oli Eestis ainulaadne. Sõlmides liisingulepingut pidi HLE mõistma sellise tagatisvaraga kaasnevaid majanduslikke riske ning neid ka kohaselt hindama. Ei ole usutav, et HLE lähtus finantseerimisotsuse tegemisel ainuüksi tehase ühe komponendi valmistamisaastast, selle asukohast ja äriplaani koostaja isikust. Väide, nagu püüdnuks K. Läänesaar enda isikut ja seotust jäätmekäitlustehasega varjata, on põhjendamatu. K. Läänesaar ega ükski teine süüdistatav ei ole esinenud R. T.-na ning viimase tegelik isik ongi jäänud tuvastamata.
  2. I.E kaitsja vaidleb kassatsioonile vastu, leides, et prokurör vaidlustab ringkonnakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid. Vaidlustatud kohtuotsuses on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ja millistele tõenditele tuginevalt I.E õigeks mõisteti.
  3. E. Savickise kaitsja palub samuti jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja hinnangul on ringkonnakohus oma õigeksmõistvat otsust piisavalt põhistanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10.

§ 363lg 5 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid.

Küll aga võib Riigikohus

§ 362

p 2 alusel tühistada kohtuotsuse, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Muu hulgas tühistab Riigikohus kohtuotsuse siis, kui kohtud ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja on tuginenud kohtuotsust põhjendades ebaselgetele, mitteammendavatele või vastuolulistele seisukohtadele. Kohtuotsuse põhjendamiskohustust (

§ 3051

lg 1) peab kohus täitma viisil, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Kontroll selle üle, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta, kuulub kassatsioonimenetluse esemesse. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-33-08, p-d 7-8;
  3. juuli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 21 ja
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-41-12, p-d 7-8).
  7. Vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Ringkonnakohus peab lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-17-03, p 10;
  10. detsembri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-85-07, p 7.1 ja
  12. juuni
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 12.)
  14. Praeguses asjas on ringkonnakohus jätnud oma otsuse nõuetekohaselt põhistamata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust (

§ 339lg 1 p 7).

Ringkonnakohtu põhistusi ei saa pidada ammendavaiks ja veenvaiks. Vastupidi: need on napid ja suuresti deklaratiivsed. Seejuures pole ringkonnakohus mitmeid maakohtu otsuse argumente ja nende aluseks olevaid tõendeid üldse käsitlenud. Näiteks ei ole ringkonnakohtu otsuses analüüsitud maakohtu seisukohta, et süüdistatavate kavatsust jäätmekäitlustehast tegelikult mitte käivitada kinnitab muu hulgas see, et OÜ-l H puudusid selleks vajalikud lepingud, load, kooskõlastused ja töötajad ning nende hankimise või leidmisega ka ei tegeletud (vt otsuse punkt 3.3). Ringkonnakohus pole pööranud mingit tähelepanu maakohtu käsitlusele HLE poolt OÜ-le H üle kantud raha edasise liikumise kohta (vt otsuse punkt 3.8) ja K. Läänesaare seoste kohta osaühingutega NB ja D (vt otsuse punkt 3.6). Ühtlasi ei ole ringkonnakohus hinnanud, kas maakohtu poolt tuvastatuks loetud süüdistuse väide, et süüdistatavad esitasid HLE-le valeandmeid ka jäätmekäitlustehase valmimisaasta kohta, on tõendatud ja kui on, siis milline on selle asjaolu õiguslik tähendus. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, kuidas kummutab süüdistusversiooni paikapidavust see, et

  1. aasta, mil süüdistatavad neile etteheidetava teo väidetavalt toime panid, oli Eesti majanduses n-ö tormilise arengu aeg. Apellatsioonikohus pole seda lähemalt selgitanud. Kokkuvõttes leiab Riigikohus, et ringkonnakohus on jätnud maakohtu otsuse põhistused ja nende aluseks olevad tõendid üksikasjalikult analüüsimata ja piirdunud üldsõnaliste seisukohavõttudega süüdistuse tõendamatuse kohta.
  2. Ringkonnakohtu otsuse pealiskaudsust ilmestab ka selle väline külg. Ehkki kohtuotsuse põhistava osa maht ei ole otsuse veenvuse hindamisel määravaks kriteeriumiks, torkab käesolevas asjas ringkonnakohtu argumentide pealiskaudsuse kõrval silma ka kohtuotsuse põhistuse lühidus. Kohtuotsuse pikkus tervikuna on 52 lehekülge. Otsuse alaosa "Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused" algab leheküljel 43, kuid sellest ligikaudu 6 esimest lehekülge moodustab üksnes maakohtu seisukohtade refereering. Ringkonnakohtu enda argumendid süüdistatavate süüküsimuses hõlmavad vaid umbes 2 lehekülge. Lisaks märgib kolleegium, et tulenevalt

§ 342

lg 2 p 2 puudus ringkonnakohtul vajadus enda põhistuste juures maakohtu seisukohti sedavõrd suures mahus taas üle korrata. Eelnevalt oli ringkonnakohus oma otsuse lehekülgedel 4-14 maakohtu otsuse sisu juba üksikasjalikult kirjeldanud. 14. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus

§ 362p-st 2 lähtudes tühistada, nagu kassaator taotleb.

Siiski ei ole põhjendatud prokuröri taotlus jõustada Tartu Maakohtu

  1. mai
  2. a süüdimõistev otsus. Maakohtu otsuse peale esitatud kaitsjate apellatsioonid sisaldavad mitmeid väiteid, mida ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses ei ole käsitletud, kuid mida kriminaalasja õigeks lahendamiseks on vaja hinnata. Näiteks vaidlustasid kaitsjad maakohtu otsuse muu hulgas kannatanu tsiviilhagi rahuldamist ja süüdistatavatele karistuse mõistmist puudutavas osas. Kuna ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks, mis

§ 310

lg 2 kohaselt tõi kaasa tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise, puudus ringkonnakohtul vajadus ja võimalus hinnata, kas maakohus on tsiviilhagi õigesti lahendanud. Samuti ei aktualiseerunud ringkonnakohtu jaoks süüdistatavaid õigeks mõistes apellantide argumendid selle kohta, et maakohus eksis karistuse mõistmisel. Apellatsioonides on esitatud ka muid väiteid - sh tõenduslikes küsimustes -, mida ringkonnakohus pole käsitlenud, kuid millele hinnangu andmine on maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks vajalik. Riigikohtu poolt maakohtu otsuse jõustamise korral jääksid apellantide kõnealused väited vastuseta, sest Riigikohtul puudub pädevus asuda ise apellatsioone läbi vaatama. Seega võtaks prokuratuuri kassatsiooni täielik rahuldamine süüdistatavatelt kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes küsimustes apellatsiooniõiguse (

§ 318

). See omakorda riivaks ebaproportsionaalselt süüdistatavate põhiõigust nende kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata (PS § 24 lg 5). Neil põhjustel leiab kolleegium, et kriminaalasi tuleb

§ 361

lg 1 p-st 6 juhindudes saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

§ 361

lg 2 ja § 341 lg 2 alusel saadab kolleegium kriminaalasja arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

  1. E. Savickise määratud kaitsja M. Sikut esitas Riigikohtule taotluse määrata tema poolt E. Savickisele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le tasu summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks 2 tundi, prokuröri kassatsiooniga tutvumiseks 1 tund ja kassatsioonivastuse koostamiseks 2 tundi. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. RÕS § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega peab kohus kontrollima advokaadi esitatud riigi õigusabi tasu taotluse põhjendatust. Kriminaalkolleegium ei nõustu M. Sikuti taotluses esitatud ajakulu arvestusega ja leiab, et kaitsjale kindlaksmääratavat tasu tuleb taotletavaga võrreldes vähendada. Kaitsja vastuväited kassatsioonile hõlmavad umbes poolt lehekülge ja nende sisu piirdub suuresti üldise selgitusega, et kaitsja nõustub ringkonnakohtu otsusega ning kassatsioon on alusetu. Sellise kassatsioonivastuse koostamiseks põhjendatud ajakuluks tuleb kolleegiumi hinnangul lugeda üks pooltund. Arvestades käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse põhistuste mahtu, loeb kolleegium sellega tutvumise põhjendatuks ajakuluks 2 pooltundi. Osas, mis puudutab prokuröri kassatsiooniga tutvumiseks kulunud aega, on kaitsja taotlus põhjendatud. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada 5 pooltunni ulatuses. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  2. detsembri
  3. a otsuse (
  4. jaanuaril 2012 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 3 ja 16, määrab Riigikohus Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot).

§ 186lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.