Kohtukolleegium märkis, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka väidetava kuriteo toimepanemise aega, milleks oli aasta 2005. See oli Eesti majanduses n-ö tormilise arengu aeg. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et eluliselt on usutavad järgmised süüdistatavate väited: 1) äriplaan ja müügipakkumine olid reaalsed ning nendes olid vaid mõned andmed, mis ei olnud tõesed; 2) tegemist oli tsiviilõigusliku vahekorraga; 3) jäätmekäitlustehase tegelik vanus on kindlaks tegemata; 4) esinesid objektiivsed asjaolud jäätmekäitlustehase paigaldamiseks uude asukohta; 5) OÜ H soovis ja oli võimeline äriplaani järgi tegutsema, kuid eelkõige seoses käibemaksu tasumise raskustega ei olnud võimalik enam tehase töölerakendamisse investeerida. Maakohtu otsuses ei ole näidatud ümberlükkamatuid tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdistatavatel oli juba enne lepingu sõlmimist kavatsus selle tingimusi mitte täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse. Süüdistatavad ei ole andnud ütlusi, millest nähtuks, et neil oli tahtlus kelmus toime panna. Mis puudutab maakohtu osutatud tunnistajate ütlusi, siis ka nendest ei ole võimalik välja lugeda süüdistatavate sellist tahtlust. Seega ei ole ümber lükatud süüdistatavate väited, et tegelikult neil oli kavatsus tehast sihtotstarbeliselt kasutada, kuid see nurjus majanduslikest teguritest tulenevalt. Selline jäätmekäitlustehas oli Eestis tollal ainulaadne ja sellest tulenes äririsk. Tehas paigaldati ja seadistati, tooraine saamiseks sõlmiti koostöölepingud prügiveoga tegelevate ettevõtetega. OÜ H tasus esmase sissemakse ja mitme kuu liisingumaksed, kuid kuna riik ei tagastanud sisendkäibemaksu, ei olnud OÜ H enam suuteline oma kohustusi täitma. E. Savickis pöördus raskuste ilmnemisel liisinguandja poole, selgitas olukorda ja tegi ettepaneku leping lõpetada, kuid liisinguandja lepingu lõpetamisega ei nõustunud. Ei ole tõendatud maakohtu järeldus, et I.E ja K. Läänesaar üritasid tehase komplekteerimisel ja HLE-ga suhtlemisel varjata enda isikuid. Tunnistaja T. H. T. H. ütlused kinnitavad, et tehase komplekteerimisel oli OÜ D esindajaks K. Läänesaar. Seega ei ole K. Läänesaar enda isikut varjanud. Maakohtu järeldus, et R. T.-na esinevaks isikuks pidi olema kas K. Läänesaar ise või tema poolt volitatud isik, ei ole tõendatud, sest käekirjaekspertiis pole tuvastanud, et R. T. allkirja oleks kirjutanud I.E või K. Läänesaar. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et OÜ H poolt liisingulepinguga võetud kohustuste täitmata jätmine oli tingitud objektiivsetest majanduslikest asjaoludest, mitte aga soovist kelmus toime panna. 5.2 Kuna E. Savickisele esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi ja I.E-le esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1-22 lg 3 järgi on seotud kelmuse-süüdistusega, siis tuleb E. Savickis ja I.E ka võltsitud dokumendi kasutamises ja sellele kaasaaitamises õigeks mõista. 5.3 Seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega tuleb S AS tsiviilhagi jätta
Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonides toodud tsiviilhagi puudutavaid taotlusi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt (otsustes asjades nr 3-1-1-5-08, 3-1-1-43-05, 3-1-1-85-00, 3-1-1-47-04) väljendanud seisukohta, mille kohaselt tähendab kohtuotsuse põhistatus seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Selleks tuleb kohtuotsuses ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Tartu Ringkonnakohus ei ole praeguses asjas otsust tehes eeltoodud põhimõtet järginud. Ringkonnakohus ei ole ära näidanud tõendeid, millel otsuse järeldused tuginevad. Kohus on sisuliselt võtnud omaks kaitsjate apellatsioonides esitatud meelevaldsed oletused. See on vastuolus
6.2 Tartu Ringkonnakohus märkis, et loeb teatud süüdistatavate väiteid eluliselt usutavateks, jättes aga seejuures tähelepanuta, et selliste väidete näol ei ole tegemist tõendina käsitatavate ütlustega, vaid kaitsjate seisukohtadega. Ütlusi tehasega seotud äriplaani ja selle realiseerimise soovi kohta on süüdistatavatest andnud ainult E. Savickis, kes on aga menetluse vältel oma ütlusi muutnud ja ise tunnistanud, et andis valeütlusi. 6.3 Maakohus uuris arvukalt tõendeid, mis näitavad, et süüdistatavatel puudus tahe tehase sihipäraseks kasutamiseks ja liisingulepingu täitmiseks. HLE-le esitatud OÜ H äriplaan sisaldab hulgaliselt valeandmeid selle kohta, et OÜ-l H on olemas vajalikud kooskõlastused ja lepingud jäätmekäitlusega tegelemiseks. Tegelikult OÜ-l H neid kooskõlastusi ega lepinguid ei olnud. Selle kohta on kohtule esitatud arvukalt dokumentaalseid tõendeid. On arusaamatu, miks ei ole ringkonnakohus valeandmete esitamist kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid arvesse võtnud ega põhjendanud, miks tuleb need tõendid otsuse tegemisel kõrvale jätta. Ringkonnakohus on sellega rikkunud
Küll aga võib Riigikohus
p 2 alusel tühistada kohtuotsuse, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Muu hulgas tühistab Riigikohus kohtuotsuse siis, kui kohtud ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja on tuginenud kohtuotsust põhjendades ebaselgetele, mitteammendavatele või vastuolulistele seisukohtadele. Kohtuotsuse põhjendamiskohustust (
lg 1) peab kohus täitma viisil, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Kontroll selle üle, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta, kuulub kassatsioonimenetluse esemesse. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Ringkonnakohtu põhistusi ei saa pidada ammendavaiks ja veenvaiks. Vastupidi: need on napid ja suuresti deklaratiivsed. Seejuures pole ringkonnakohus mitmeid maakohtu otsuse argumente ja nende aluseks olevaid tõendeid üldse käsitlenud. Näiteks ei ole ringkonnakohtu otsuses analüüsitud maakohtu seisukohta, et süüdistatavate kavatsust jäätmekäitlustehast tegelikult mitte käivitada kinnitab muu hulgas see, et OÜ-l H puudusid selleks vajalikud lepingud, load, kooskõlastused ja töötajad ning nende hankimise või leidmisega ka ei tegeletud (vt otsuse punkt 3.3). Ringkonnakohus pole pööranud mingit tähelepanu maakohtu käsitlusele HLE poolt OÜ-le H üle kantud raha edasise liikumise kohta (vt otsuse punkt 3.8) ja K. Läänesaare seoste kohta osaühingutega NB ja D (vt otsuse punkt 3.6). Ühtlasi ei ole ringkonnakohus hinnanud, kas maakohtu poolt tuvastatuks loetud süüdistuse väide, et süüdistatavad esitasid HLE-le valeandmeid ka jäätmekäitlustehase valmimisaasta kohta, on tõendatud ja kui on, siis milline on selle asjaolu õiguslik tähendus. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, kuidas kummutab süüdistusversiooni paikapidavust see, et
lg 2 p 2 puudus ringkonnakohtul vajadus enda põhistuste juures maakohtu seisukohti sedavõrd suures mahus taas üle korrata. Eelnevalt oli ringkonnakohus oma otsuse lehekülgedel 4-14 maakohtu otsuse sisu juba üksikasjalikult kirjeldanud. 14. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus
Siiski ei ole põhjendatud prokuröri taotlus jõustada Tartu Maakohtu
lg 2 kohaselt tõi kaasa tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise, puudus ringkonnakohtul vajadus ja võimalus hinnata, kas maakohus on tsiviilhagi õigesti lahendanud. Samuti ei aktualiseerunud ringkonnakohtu jaoks süüdistatavaid õigeks mõistes apellantide argumendid selle kohta, et maakohus eksis karistuse mõistmisel. Apellatsioonides on esitatud ka muid väiteid - sh tõenduslikes küsimustes -, mida ringkonnakohus pole käsitlenud, kuid millele hinnangu andmine on maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks vajalik. Riigikohtu poolt maakohtu otsuse jõustamise korral jääksid apellantide kõnealused väited vastuseta, sest Riigikohtul puudub pädevus asuda ise apellatsioone läbi vaatama. Seega võtaks prokuratuuri kassatsiooni täielik rahuldamine süüdistatavatelt kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes küsimustes apellatsiooniõiguse (
). See omakorda riivaks ebaproportsionaalselt süüdistatavate põhiõigust nende kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata (PS § 24 lg 5). Neil põhjustel leiab kolleegium, et kriminaalasi tuleb
lg 1 p-st 6 juhindudes saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
lg 2 ja § 341 lg 2 alusel saadab kolleegium kriminaalasja arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.