Obsah (6)

§ 40§ 1361§ 6§ 130§ 128§ 96

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-15-12 19. juuni 2012 Eesist

) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks Oleg Kovaljovile kuuluvatele kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Taotlust põhjendati sellega, et maksuhalduri menetluses on OÜ Mr.Lega & K maksuvõlgade sissenõudmine. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et OÜ-le Mr.Lega & K väljastatud maksuotsusega määratud maksusummadest tuleneva maksuvõla tekkimise eest on vastutav juhatuse liige Oleg Kovaljov. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuotsusest tulenevat OÜ Mr.Lega & K maksuvõlga äriühingult sisse nõuda. Taotleja on algatanud Oleg Kovaljovi suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. 2. Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a määrusega rahuldati PMTK taotlus ja anti luba taotleda

§ 1361

lg 1 alusel kinnisasjade käsutamise keelumärke kandmist Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) Oleg Kovaljovile kuuluvatele kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Tallinna Halduskohtu

1. oktoobri
2. a määrusega parandati viitega TsMS § 447 lg-le 2
3. oktoobri 2010 määruse resolutsiooni selliselt, et kinnisasja käsutamise keelumärke kandmise asemel anti luba hüpoteegi seadmiseks resolutsioonis nimetatud kinnistutele.
4. Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova esitasid määruskaebused, milles palusid Tallinna Halduskohtu
5. oktoobri ja
6. oktoobri
7. a määruste tühistamist ning uue määruse tegemist, millega PMTK taotlus jäetaks rahuldamata. Oksana Kovaljova määruskaebuse kohaselt on halduskohtu poolt täitetoimingu sooritamiseks antud luba kinnistutele, mis on Oksana Kovaljova ja Oleg Kovaljovi ühisomandis. Oksana Kovaljova ei ole

§ 6mõttes maksukohustuslane ega pea vastutama OÜ Mr.Lega & K maksukohustuse eest.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2717 tunnistati põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks ja jäeti kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) v.r § 30 lg 2 p 2 ja § 471 lg 1 koostoimes

§ 1361lg-ga 1 (1.

jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu- ja Tolliametile loa sooritada

§ 130

lg 1 p-des 1–51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Ringkonnakohus edastas kohaldamata jäetud sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks määruse Riigikohtule ja saatis Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused haldusasjas nr 3-10-2717 menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

1. Tallinna Halduskohtu
2. juuli
3. a määrusega peatati haldusasja nr 3-10-2717 menetlus kuni Riigikohtu otsuseni sätete põhiseaduspärasuse osas.
4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. novembri
6. a otsusega asjas nr 3-41-18-11 tunnistati HKMS v.r § 30 lg 2 p 2 koostoimes HKMS v.r § 471 lg-ga 1 vastuolus olevaks PS § 24 lg-ga 5 ja kehtetuks osas, milles need sätted ei võimalda isikul, kelle vara suhtes andis

§ 1361

alusel

§ 130

lg-s 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa halduskohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule.

1. Tallinna Halduskohtu
2. novembri
3. a määrusega uuendati haldusasja nr 3-10-2717 menetlus, Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused jäeti rahuldamata ja määruskaebus edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega jäeti Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
7. oktoobri
8. a määrus (
9. oktoobri 2010 määrusega muudetud kujul) muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) Tallinna Ringkonnakohtu
10. juuni
11. a määruses haldusasjas nr 3-10-3170 (p-d 25 ja 26) ollakse seisukohal, et

§ 1361

lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad maksuhalduri poolt nn eelaresti kohaldamiseks halduskohtu loa taotlemiseks olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused:

1. a)maksuhaldur on alustanud kontrolli maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks, kuid rahaline nõue või kohustus ei ole veel kindlaks määratud;
2. b)maksuhaldur on suuteline ära näitama (põhistama) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnangulise suuruse;
3. c)maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;
4. d)võimaliku maksukohustuse sundtäitmise oluline raskenemine või võimatus peab olema tingitud maksukohustuslase tegevusest;
5. e)taotluses märgitud täitetoiming peab olema loetletud

§ 130lg-s 1 (kuni 31.

detsembrini 2010 p-des 1–51) ja selle tegemine peab olema vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb

§-st 1361 kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt TsMS §-le 235 (kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks) ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad); 2) halduskohtule esitatud taotluses näitas maksuhaldur ära, et on alustanud Oleg Kovaljovi suhtes vastutusotsuse tegemise menetlust, kirjeldas vastutusotsuse tegemise aluseid ja näitas ära vastutusotsusega määratava rahalise kohustuse hinnangulise suuruse. Taotlusest ei ilmnenud asjaolusid, mille tõttu on Oleg Kovaljovile vastutusotsuse tegemine välistatud. Liigne oli halduskohtult nõuda, et ta

§ 1361

alusel loa andmise menetluses kontrolliks vastutusotsuse tegemise võimalikkust Oleg Kovaljovi suhtes ka selles ulatuses, et tuvastaks, et OÜ-lt Mr.Lega & K maksuvõla sissenõudmise alustamisel järgiti

§ 128lg-s 3 sätestatud tingimusi.

Seetõttu ei ole määrav määruskaebuse esitajate kahtlus, kas OÜ-le Mr.Lega & K on ikka antud tähtaeg nii suure maksusumma tasumiseks kui kavatsetakse Oleg Kovaljovile tasumiseks määrata vastutusotsusega; 3) taotleja on põhjendanud, miks tal tekkis Oleg Kovaljovi tegevuse põhjal kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks; 4) taotluses nimetatud täitetoimingud olid loetletud

§ 130lg 1 p-s 51.

Ringkonnakohus leiab, et need olid proportsionaalsed; 5) Oleg Kovaljovile kuuluvatele korteriomanditele hüpoteegi seadmist ei välista see, et tegemist võib olla tema ja Oksana Kovaljova ühisomandis oleva varaga. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on tervikuna tegemist maksukohustuslasele Oleg Kovaljovile kuuluva varaga. Ringkonnakohus selgitab, et kui väide ühisomandist on õige, ei ole PMTK-l võimalik esitada nõuet ainult Oleg Kovaljovile kuuluvale osale kinnisasjadest, nagu märgib PMTK vastuses määruskaebustele. Tulenevalt AÕS § 70 lg-st 4 ei ole kinnisasja ühisomandi korral võimalik eristada kinnisasja osa, mis kuuluks Oleg Kovaljovile ja mitte Oksana Kovaljovale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova taotlevad määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) maksuhaldur ei olnud täitnud eeldusi taotluse rahuldamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ei saa taotleda ühisomandis olevale varale, kui maksumenetlust ei ole alustatud ja vastutusotsust ei plaanita teha mõlemale ühisvara omanikule; 2) halduskohus seadis kohtuliku hüpoteegi ühisomandis olevale varale 400 600 krooni ulatuses ajal, mil PMTK tegi sundtäitmise hoiatuse OÜ-le Mr.Lega & K ainult summas 247 845 krooni. Samas kui OÜ Mr.Lega & K maksuvõlg, mis tekkis O. Kovaljovi äriühingu juhatuse liikmeks olemise perioodil ja mida PMTK sisse nõuda kavatses, oli 500 600 krooni. Kohtud ei ole selgitanud, millisel seaduslikul alusel võib juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus olla suurem, kui juriidiliselt isikult nõutakse, ja veelgi enam, mille alusel võib maksuhaldur teha vastutusotsuse summas 500 600 krooni olukorras, kus juriidiliselt isikult sundtäitmise hoiatusega nõuti ainult 247 845 krooni; 3) vastutusotsuse juriidilise isiku seaduslikule esindajale võib teha

§ 96

lg 5 kohaselt alles siis, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 51 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Summale 152 755 krooni ei olnud määratud tasumise tähtaega ja ei olnud tehtud hoiatust kohustuse täitmata jätmise tagajärgede kohta.

§ 128

lg-s 3 nimetatud tingimuste täitmata jätmisel ei ole õigust alustada võla sundkorras sissenõudmist, seega ka vastutusotsuse tegemist; 4) kohus ei kontrollinud, kas piisanuks kohtuliku hüpoteegi seadmisest ühele kinnistule; 5) Oksana Kovaljova ei teinud midagi, et sellisesse olukorda sattuda. Abiellumine või ühisomandi omamine ei ole seadusest tulenevalt selline põhjus, mis annaks kohtule alust piirata vara käsutamise õigust. Oksana Kovaljova omandiõigust on rikutud. Ringkonnakohus leidis, et kuna kinnisomandid on Oksana Kovaljova ja Oleg Kovaljovi ühisomandis, on tervikuna tegemist maksukohustuslasele Oleg Kovaljovile kuuluva varaga. Seejuures viitas kohus AÕS § 70 lg-le 4, milles vastupidi viidatakse sellele, et ühisomand on kahel või enamal isikul üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. 10. PMTK on vastuses määruskaebusele seisukohal, et määruskaebuse esitajate väited ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Käesolevas asjas rahuldas Tallinna Halduskohus PMTK taotluse ja andis loa taotleda

§ 1361

lg 1 alusel hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) abikaasade Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova ühisomandisse kuuluvatele kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Tallinna Ringkonnakohus jättis Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse haldusasjas nr 3-10-2717 muutmata. Viimati nimetatud määruse peale esitasid Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova määruskaebuse Riigikohtule.

1. Riigikohtule määruskaebe korras edasikaebamist reguleerib HKMS § 235, mille lg 1 ls 1 sätestab järgmist: "Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust." Kolleegium märgib, et selleks, et Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova saaksid kooskõlas HKMS § 235 lg-ga 1 vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu määrust, millega anti maksuhaldurile luba hüpoteegi seadmise taotlemiseks, peab selline võimalus olema ette nähtud seaduses või peab see määrus takistama asja edasist menetlust.
2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete kohaselt tuleb menetlusosalist teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS § 264 lg 3 ls 2).

§ 1361ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa andmist taotletakse.

Samuti oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks muutumist. Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Menetlusosaliseks täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses HKMS

1. ptk mõttes on maksuhaldur. Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib HKMS § 265 lg 5 kohaselt menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
3. jaanuaril 2012 jõustunud

§ 1361

lg 4 kohaselt võib

§ 1361

lg-s 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 6

lg 1 kohaselt on maksukohustuslane maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Seega tuleneb Oleg Kovaljovile määruskaebuse esitamise õigus

§ 1361lg-st 4.

1. Nii
2. novembril 2011 Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-3-1-28-11 lahendatud kui ka
3. novembril 2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis lahendatud asjas nr 3-4-1-18-11 oli küsimus selles, kas isikul, kelle vara suhtes annab kohus

§ 1361

alusel

§ 130

lõikes 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa, peab olema õigus vähemalt üks kord kaevata edasi selle loa andmise määruse peale. Riigikohtu üldkogu leidis viidatud otsuse p-s 24, et PS § 24 lg-ga 5 on vastuolus HKMS v.r § 30 lg 2 p 2 koostoimes HKMS v.r. § 741 lg-ga 1, ja seda osas, milles need ei võimalda isikul, kelle vara suhtes andis

§ 1361

alusel täitetoimingu tegemiseks esimest korda loa ringkonnakohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust. Riigikohtu üldkogu lahendist juhindudes leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viidatud lahendi p-s 40, et juhul kui

§ 1361

alusel annab

§ 130

lõikes 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa halduskohus, peab isikul olema õigus selle loa andmise määruse peale kaevata edasi ringkonnakohtusse.

1. Sarnaselt
2. märtsil 2011 Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-3-1-50-10 tehtud määrusega on ka käesoleval juhul maksukohustuslane (Oleg Kovaljov) vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega kohus andis maksuhaldurile loa täitetoimingu sooritamiseks. Kuid erinevalt nimetatud varasemast asjast, kus Riigikohtule ei olnud määruskaebuse esitamine seadusega lubatud, tuleneb käesolevas asjas maksukohustuslasele ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus

§ 1361lg 4 teisest lausest.

17. Maksukohustuslase abikaasal, kelle vara suhtes on maksuhaldur saanud loa täitetoimingu sooritamiseks, puudub HKMS § 265 lg 5 ja

§ 1361lg 4 kohaselt kaebeõigus.

Käesolevas asjas on Oksana Kovaljova saanud kaevata

§ 1361

alusel

§ 130lg-s 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa andmise määruse peale.

Selline võimalus tekkis pärast seda, kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis lahendatud asjas nr 3-4-1-18-11 tunnistati HKMS v.r § 30 lg 2 p 2 koostoimes sama seadustiku § 471 lg-ga 1 osaliselt kehtetuks ja halduskohus edastas Oksana Kovaljova määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks. Seega oli kaebeõigus käesolevas asjas erandlike asjaolude tõttu maksukohustuslase abikaasale tagatud. 18. Kolleegium kahtleb, kas põhiseaduspärane on olukord, kus

§ 1361

lg 4 võimaldab maksukohustuslasel esitada määruskaebuse kuni Riigikohtuni välja, kuid maksukohustuslase abikaasal, kelle vara suhtes kohus

§ 1361ja § 130 alusel täitetoimingu tegemiseks loa annab, edasikaebeõigus puudub.

19. Kassaator on seisukohal, et Oksana Kovaljova omandiõigust on rikutud. Ringkonnakohus leiab, et Oleg Kovaljovile kuuluvatele korteriomanditele hüpoteegi seadmist ei välista see, et tegemist võib olla tema ja Oksana Kovaljova ühisomandis oleva varaga. 20.

§ 1361

ei sätesta, et täitetoimingu sooritamist saaks nõuda ühisomandis olevale varale (s.o ühisvarale perekonnaseaduse § 25 tähenduses). Seega on kaheldav, kas

§ 1361

alusel saab taotleda kohtult luba maksukohustuslase abikaasa varale, mis on abikaasade ühisomandis. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-3-1-28-11 tehtud otsuse p-s 45 leidnud, et maksukorralduse seadusest tuleneb küll maksuhalduri õigus taotleda kohtult luba seada kinnisasjale hüpoteek, et tagada pärast rahalise nõude või kohustuse määramist selle sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et seda saab teha asja omandiõigusest sõltumata. 21. Kuna kohtuasja lahendamine eeldab kolleegiumi hinnangul põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist, annab asja läbivaatav kohtukoosseis HKMS § 228 lg 1 p 3 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld