Kohtunik Jaak Luige eriarvamus 1. Ma ei saa nõustuda kolleegiumi seisukohaga, et kohtud jätsid põhjendatult

§ 1046

kohaldamata ning et au teotamist faktiväitega sätestab

§ 1047lg 2.

1. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatud igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil, on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel on oluline silmas pidada seda, et au ja hea nime teotamise keeld ei keela au ja hea nime riivet üldse, vaid keelab õigusvastase riive. Õigusvastast riivet nimetab põhiseadus au teotamiseks.
2. Kasutades PS § 45 esimese lõike teises lauses sisalduvat võimalust piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega, on seadusandja au ja hea nime kahjustamise õigusvastasuse (

§ 1046

) sõnastanud äärmiselt ebaõnnestunult.

§ 1046

lg 1 kohaselt on au teotamine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Mil viisil on võimalik õigustada põhiseaduses sõnaselgelt sätestatud au teotamise keelu rikkumist seaduses sätestatud asjaoludega? Sama eksitav on

§ 1046

lg 2, mille kohaselt isikliku õiguse rikkumine, käsitletaval juhul au teotamine, ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Kas nt avalikkuse huve arvestades võib kohus lugeda kellegi au teotamise õiguspäraseks? 4. Osutatud sätete põhiseaduspärane tõlgendamine on kohtutel harva õnnestunud. Samas on au ja hea nime kaitseks esitatud hagides põhiline õiguslik vaidlus just selles, kas väärtushinnang (riive) on õiguspärane. Väärtushinnang on õiguspärane siis, kui riive on õigustatud (piisava aluse olemasolu nõue). Minu arvates võiks seadusandja PS § 17 sõnastust arvestades au ja hea nime kahjustamise õigusvastasuse sätestada uue paragrahvina (

§ 1046

`), nt: "Au ja hea nime kahjustamine ei ole õigusvastane, kui see on õigustatud." Ülejäänuga saab kohtupraktika suurepäraselt hakkama.

1. Au ja hea nime õigusesse on võimalik sekkuda väärtushinnangut kandva info avaldamise tulemusena. Seega koosneb sekkumine kahest asjaolude grupist: väärtushinnangu ja selle avaldamisega seotud asjaoludest. Asjaolude tuvastamisel tuleb neid gruppe käsitleda eraldi. Au ja head nime kahjustav (riivet kujutav) on väärtushinnang, sõltumata sellest, kas see väärtushinnang lähtub avaldatud andmetest (faktiväitest) või on see halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (hinnanguline väide, mis ei sisalda andmeid, kohtupraktikas nimetatud ka väärtusotsustuseks). Riivet õigustavad ja avaldamist õigustavad asjaolud moodustavad tõendamiseseme.
2. Hume´i "giljotiinina" tuntud printsiibi kohaselt pole faktidest võimalik tuletada väärtushinnangulisi väiteid. Seda formaalloogika keeles. Tavakeeles kirjeldab faktiväide (andmed) mingit sündmust, nähtust, protsessi või kellegi tegu (käitumist). Kuid faktid võimaldavad ka positiivseid ja negatiivseid hinnanguid. Meie mõtlemine tegeleb pidevalt saadava info kaalumise-võrdlemise-hindamisega teljel hea või halb, kasulik või kahjulik, meeldib või ei meeldi, tunnustust või hukkamõistu vääriv, õige või väär (käitumise kohta) jne. Meedias avaldatud infost lähtuv hukkamõist on niisiis eetiline hinnang hageja (negatiivsetele, hukkamõistu väärivatele) isikuomadustele.
3. Seadusliku ja põhjendatud otsuse tegemine (TsMS § 435 lg 1) eeldab mh seda, et kohus on enne materiaalõiguse kohaldamist käsitlenud lahendatavaid küsimusi TsMS § 442 lg 8 nõuetest tulenevas loogilises järjekorras: 1) poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud; 2) tõendite hindamisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused; 3) seaduse kohaldamist põhjendav õiguslik hinnang. Leian, et ka au ja hea nime (maine) kaitseks esitatud hagide lahendamisel tuleb esmalt tuvastada asjaolud ja seejärel anda neile asjaoludele õiguslik hinnang. Seega kohus esmalt tuvastab, kas avaldatu on au ja head nime kahjustav (selles asjas kommentaari teksti analüüs ja sellel põhineva üldistava väärtushinnangu kirjeldus - tuvastuslik hinnanguline asjaolu), järgnevalt käsitleb kohus väärtushinnangut (riivet) õigustavaid asjaolusid ning seejärel hindab au ja head nime kahjustava väärtushinnangu õigusvastasust.
4. Käsitletav kommentaar on järgmine: "Kahtlemata on Teile teada asjaolu, et Tõrva ühistu endise juhataja Tomsoni tegevuse kohta on Tõrva ühistu juhatus esitanud Valga politsei asutusele süüteoteate, mille kohaselt kahtlustatakse Tomsonit kelmuses ja ühistu vara riisumises märkimisväärses ulatuses."
5. Nõustun, et väide politseile süüteoteate esitamise kohta on faktiväide, mille tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Kolleegiumi arvates on faktiväitega üldsusele avaldatud, et ühistu on esitanud hageja tegevuse kohta uurimisasutusele süüteoteate, milles kahtlustatakse, et hageja on ühistu juhatajana toime pannud kriminaalkorras karistatavaid tegusid. Leian, et analüüsitav kommentaar sisaldab lisaks süüteoteate esitamise väitele (kategooriline faktiväide, mille tegelikkusele vastavust saab jaatada või eitada) veel väited kelmuse ja ühistu vara varguse kahtlustuse kohta (neid võiks ehk pidada modaalseteks faktiväideteks, mis väljendavad võimalikkust, neid on võimalik põhjendada). Nii süüteoteate esitamise väide kui ka teised nimetatud väited võimaldavad väärtusotsustusi. Kommentaarist lähtuv väärtushinnang võiks olla nt selline: "Tomson on ilmselt seaduserikkuja, kelle aususes võib kahelda ning keda seetõttu ei saa ettevõtluses usaldada." Kahtlemata on selline hinnang hageja mainet kahjustav. Seega peab kohus alati vahet tegema hinnanguliste (kommentaaris võib hinnanguliseks väiteks pidada kahtlustust ühistu vara riisumises "märkimisväärses ulatuses", kuid üldhinnang sellest eriti ei muutu) ja faktiväidete ning nende väidete alusel tehtud üldistava väärtushinnangu vahel. 10.

§ 1047

lg 2 kohaselt on au teotava asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

§ 1047lg 2 käsitleb aga sõnaselgelt asjaolu avaldamise õigusvastasust.

Veelgi selgemalt ilmneb see tõsiasi

§ 1047

lg-st 3, mille kohaselt ei ole andmete või asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldajal, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega ei saa süüteoteate esitamise asjaolu avaldamise õiguspärasusest teha järeldust, et süüteoteate esitamise fakt ja teised kommentaari andmed on väärtusvabad ning ei võimalda üldse mingit au ja hea nime kahjustavat väärtushinnangut. Kuna kolleegiumi arvates puhtalt hinnangulisi väiteid, (neid, mis ei sisalda andmeid), kommentaaris ei ole, siis

§ 1046ei kohaldu.

Nii jäigi lahendamata küsimus, kas kelmuse ja varguse kahtlustustel põhinev väärtushinnang ("Tomson on ilmselt seaduserikkuja, kelle aususes võib kahelda ning keda seetõttu ei saa ettevõtluses usaldada") on piisavalt õigustatud selle aluseks olevate asjaoludega ehk kas see väärtushinnang on õiguspärane. J. Luik