RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-12-12 2

§ 6

järgi tuleb tsiviilasjas teha menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Apellandid esitasid apellatsioonkaebuse

1. juunil 2011, mil kehtis uus riigilõivuseadus. Selles oli säilinud sama riigilõivu maksimummäär nagu
2. jaanuarist 2009 kuni
3. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonis, mille Riigikohtu üldkogu on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Iseenesest vastas ringkonnakohtus tasumisele määratud riigilõiv seadusele. 10.

§ 179

lg 1 ja § 8 lg 2 koostoimes on apellatsioonkaebust lahendava kohtuotsusega võimalik määrata kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurus eesmärgiga vältida menetlusosaliste ebavõrdset kohtlemist.

§ 7

kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Olukorras, kus samast hagihinnast arvestatud riigilõivu suurus on hageja jaoks osutunud põhiseadusega vastuolus olevaks ja tal on õigus enamtasutu riigilt tagasi saada, oleks ebamõistlik ja ebaõiglane, kui kostjad peaksid apellatsioonimenetluses ikkagi sama summa tasuma ainuüksi põhjusel, et kaebuse esitamise ajaks on hakanud euro kasutuselevõtu tõttu kehtima uus riigilõivuseadus, mis sisaldab siiski põhiseaduse vastaseks osutunud riigilõivu määra. Võimalusele võtta riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel seisukoht juba tasutud riigilõivu suuruse põhiseadusele vastavuse kohta on Riigikohus viidanud ka tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsuses asjas nr 3-2-1-49-12 (p 14).
3. Alates
4. jaanuarist 2009 on riigilõivuseaduse lisas 1 märgitud riigilõivud püsinud samas määras hoolimata vääringust, milles need on seaduse lisas esitatud. RLS § 57 lg-d 1 ja 22 ning lisa 1 nende koostoimes osas, milles need näevad ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48 sendi apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti, tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta PS § 152 lg 1 alusel kohaldamata. Põhiseaduspärane riigilõiv on 19 173 eurot 49 senti. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu
5. Riigikohtu üldkogu on tunnistanud
6. aprilli
7. a otsuses asjas nr 3-2-1-62-10 põhiseadusega vastuolus olevaks
8. jaanuarist 2009 kuni
9. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 viimase lause nende koostoimes. Kehtivas riigilõivuseaduses on säilinud sama riigilõivu maksimummäär, mis eelmises redaktsioonis on tunnistatud põhiseadusvastaseks. Olukorrale, kus riigilõivumäär, mis eelmises seaduse redaktsioonis oli põhiseadusega vastuolus, kehtib siiski uues redaktsioonis, ei saa mingit asjakohast ja mõistlikku põhjendust olla. Seetõttu on riigilõiv põhiseadusega vastuolus.
10. Põhiseaduskomisjon juhib tähelepanu, et Riigikogu võttis
11. juunil 2012 vastu riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega alandati riigilõivumäärasid mitu korda ning seetõttu ei pruugi kõrgete riigilõivude põhiseadusvastasuse küsimus olla enam asjakohane. Danske Bank A/S Eesti filiaal
12. Danske Bank A/S Eesti filiaal ei nõustu ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendava osa motiividega osas, milles leiti, et nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv põhiseadusega kooskõlas olev riigilõiv on 19 173 eurot 49 senti (otsuse p 72). Sedavõrd intensiivne PS § 15 lg-st 1 ja § 24 lg-st 5 tulenevate põhiõiguste riive ei ole PS §-ga 11 kooskõlas seetõttu, et piirangu eesmärke on võimalik saavutada isiku põhiõigusi oluliselt vähem riivava, ent siiski vähemalt sama efektiivse abinõuga.
13. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on redaktsiooniliselt ebatäpne, kuna selles tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 20, mitte lg 22, mis oleks sisuliselt õige. OÜ Haltransa, OÜ Boat Residence
14. Kehtivad riigilõivumäärad ületavad legitiimsete eesmärkide saavutamiseks vajaliku lävendi, olles muutunud kohtusse pöördumist ja edasikaebamist pärssivaks, mitte aga põhjendamatuid hagisid ja kaebusi ärahoidvaks meetmeks. Praegu kehtivad riigilõivumäärad ei ole vajalikud menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte ning menetlusökonoomia tagamiseks.
15. OÜ Haltransa ja OÜ Boat Residence peavad tasuma tsiviilasjas apellatsiooniastmes riigilõivu 53 685 eurot 78 senti. Sellise summa nõudmine apellatsioonimenetluse eest on ilmselgelt ebamõistlik. Apellantidel tuleks apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda 193-kordne töötasu alammäär ja 64-kordne keskmise brutokuupalga määr, mis kataks õigusemõistmise kulud 77-kordselt.
16. Seejuures on Riigikohus tunnistanud riigilõivuseaduse
17. jaanuarist 2009 kuni
18. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis analoogse sätte põhiseadusvastaseks. Praeguses menetluses ei esine asjaolusid, mille tõttu peaks otsustama teisiti, kui on olnud Riigikohtu senine praktika riigilõivuseaduse lisa 1 viimases lauses sätestatud riigilõivu maksimummäära põhiseaduspärasuse hindamisel. Õiguskantsler
19. Vaidlustatud sätted on vastuolus PS § 24 lg-s 5 ettenähtud edasikaebeõiguse ning §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega. Riigilõivuna 53 685 euro 78 sendi tasumise nõue riivab samaaegselt ka muude põhiõiguste ja -vabaduste kasutamist (nt omandiõigust ja ettevõtlusvabadust), mistõttu on riive ka nende kasutamisele intensiivne.
20. Riigilõivu suuruse määratlemisel
21. a-l võib
22. a seisu või nn lähima regulatsiooni põhimõttega võrreldes olla kohasem arvestada Riigikogus
23. juunil 2012 vastu võetud uuendatud riigilõivu määrasid, mille suurused peaksid vastama kaasaja Eesti ühiskonna ja majanduse oludele.
24. Õiguskantsler peab kohaseks, et Riigikohus annab obiter dictumi korras selged juhised põhiseaduspärase suurusega riigilõivu määramiseks olukorras, kus Riigikohus on tunnistanud konkreetse riigilõivu põhiseadusvastaseks, või juhuks, kui madalama astme kohus soovib menetlusökonoomilisel kaalutlusel jätkata kohtuasja lahendamist põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamisele vaatamata ja tuleks määrata põhiseaduspärase suurusega riigilõiv. Justiitsminister
25. Vaidlustatud sätted on põhiseadusega kooskõlas. Riigilõivud on kehtestatud menetlusökonoomia eesmärgil ja need peavad tagama, et isik kaaluks enne kohtusse pöördumist põhjalikult ressursimahuka kohtumenetluse alustamist. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk on tagada lünkadeta hagiõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Hagiõiguse piiramine riigilõivu abil, vältimaks põhjendamatute ja liialdatud kahjunõuete esitamist, on demokraatlikus ühiskonnas lubatud.
26. Riigilõivu üheks eesmärgiks tsiviilasjades on kohtupidamisele tehtavate riigi kulutuste hüvitamine. Tulenevalt sellest, et tsiviilkohtumenetluses on kohtu rolliks õiguskaitse, õigusemõistmine ja õigusrahu pakkumine omavahel kokkuleppele mittejõudnud pooltele, on põhjendatud tsiviilvaidlustega seotud kulude katmine kohtuasja poolte kohtukuludega, selle asemel et asetada see koormis maksumaksjaile.
27. Lõivude kehtestamisega ei piirata isiku õigust pöörduda tema eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse ehk isiku õigust tõhusale õiguskaitsele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette võimaluse vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse ja võimaluse tasuda riigilõiv osamaksetena kindla tähtaja jooksul. Neil juhtudel peab kohus ühtlasi andma eelhinnangu hageja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Olukorras, kus on olemas õiguslik mehhanism maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks, ei ole kõnealused riigilõivumäärad ebaproportsionaalselt suured ega riku PS § 15 lg-st 1 ja §-st 32 tulenevaid õigusi. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED
28. Riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine“ lg-d 1 ja 22: „