3-4-1-6-12

Riigikohtunik Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu

1. juuli
2. aasta otsuse kohta kohtuasjas nr 3-4-1-6-12
3. Ühinen riigikohtunike Henn Jõksi, Ott Järvesaare, Eerik Kergandbergi, Lea Kivi, Ants Kulli ja Lea Laarmaa eriarvamuse punktidega 2–
5. Leian erinevalt üldkogu enamusest, et ESML artikli 4 lõike 4 põhiseadusele vastavuse hindamisel ei olnud õige hinnata põhiseaduse põhimõtete riive proportsionaalsust. Nn proportsionaalsuse test sobib õigusakti sätte põhiseadusele vastavuse hindamiseks juhtudel, kus lahendatakse isiku põhiõiguste riive lubatavuse küsimust. Antud juhul ei ole tegemist sellist liiki vaidlusega. Käesoleva kohtuasja põhiprobleemiks on küsimus, kas Riigikogu võib loovutada ESM-ile osa oma eelarvepädevusest. Üldkogu leidis põhjendatult, et ESML artikkel 4 lõige 4 riivab muu hulgas põhiseaduse (PS) §-s 1 sätestatud Eesti suveräänsuse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. Olen seisukohal, et nende põhimõtete näol on tegemist põhiseaduse aluspõhimõtetega. ESML artikli 4 lõikega 4 kaasnev Riigikogu eelarvepädevuse loovutamine ei vähenda mitte ainult Eesti suveräänsust, vaid on ka ebademokraatlik, sest rahvas on Riigikogu valimistega volitanud Riigikogu koosseisu liikmeid langetama ise riigieelarvesse puutuvaid otsuseid PS § 65 p 6 ja § 115 lg 1 järgi. Kuna tegemist on põhiseaduse aluspõhimõtete riivega, mis on sätestatud põhiseaduse esimeses peatükis, siis on selliste riivete lubatavuse üle PS §-st 162 tulenevalt õigus otsustada üksnes Eesti rahval kui suveräänil. Riigikogul on võimalik seoses ESML artikli 4 lõikega 4 otsustada rahvahääletuse korraldamine põhiseaduse muutmiseks (vt PS § 65 p 2, § 161, § 163 p 1 ja § 164). Üldkogu on ebaõigesti käsitanud ESML-i tavalise välislepinguna (vt üldkogu otsuse p-d 129–130), jättes tähelepanuta, et ESML artikli 4 lõige 4 toob kaasa olukorra, kus väheneb rahva võimalus Riigikogu valimiste kaudu otsustada selle üle, kuidas riigieelarvelisi vahendeid kasutada. Iga-aastase riigieelarve (riigi kõigi tulude ja kulude kohta) vastuvõtmisega teostab Riigikogu rahva nimel riigi eelarvepädevust, mis on riigi suveräänsuse olulisi tunnuseid. Kuna ESML ja selle artikli 4 lõige 4 jääb ESML-i ratifitseerimise korral kehtima ka ajal, kui rahvas valib Riigikogu järgmised koosseisud, siis ei saa rahvas edaspidi Riigikogu valimistega täiel määral avaldada oma poliitilist tahet riigieelarve kulusid puudutavates küsimustes. Eeltoodust tulenevalt leian, et üldkogu oleks pidanud rahuldama õiguskantsleri taotluse kuna ESML artikli 4 lõige 4 vajab kehtima hakkamiseks rahvahääletuse teel põhiseaduse muutmist.
6. Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et ESML ei kuulu Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse hulka. Kuid arvestades asjaolu, et ESML toob tõenäoliselt kaasa Euroopa Liidu lepingu (ELL) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) muutmise (vt üldkogu otsuse p-d 217–223), oleks üldkogu pidanud käesolevas asjas hindama, kas ESML artikli 4 lõige 4 on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) § 1 tähenduses. Sellise hinnangu andmine välistaks olukorra, kus Eesti ühineb küll kehtivalt ESML-iga, kuid sellega seotud ELL-i ja ELTL-i tulevased muudatused võivad osutuda põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuolus olevateks ja seega Eesti jaoks kehtetuteks. Lisaks märgiksin, et Eesti rahvas ei loovutanud rahvahääletusega PSTS-i vastu võttes Euroopa Liidule Riigikogu eelarvepädevust. Üldkogu otsuse p-st 223 järeldub, et Riigikogu eelarvepädevuse loovutamiseks Euroopa Liidule tuleb põhiseadust täiendada. Loogiliselt võttes peaks põhiseaduse täiendamise nõue kehtima Riigikogu eelarvepädevuse loovutamise kõikidel juhtudel, sh ka ESML artikli 4 lõike 4 puhul.
7. Ma ei nõustu üldkogu enamuse seisukohaga, et põhiseaduse riive intensiivsus sõltub ka sellest, kuidas Riigikogu korraldab ESML-ist tulenevate kohustuste täitmist (vt üldkogu otsuse p-d 175, 189, 196 ja 202). ESML artikli 8 lõike 4 esimese lause järgi kohustuvad ESM-i liikmed märkima lubatud aktsiakapitali pöördumatult ja tingimusteta. ESML artikli 8 lõike 4 teise lause järgi täidavad ESM-i liikmed õigel ajal kõik kapitali sissenõudmise nõuded vastavalt ESML-is sätestatud tingimustele. Seega ei ole Riigikogul võimalik ilma ESML-i rikkumata leevendada ESML artikli 4 lõike 4 kohaldamisest tulenevate võimalike negatiivsete tagajärgede mõju Eestile.
8. Üldkogu enamus on lähtunud riive intensiivsuse hindamisel veel sellest, kuidas ESML reguleerib artikli 4 lõike 4 kohaldamist (vt üldkogu otsuse p-d 191–195). Kuid tähelepanuta on jäetud tõsiasi, et Eestil puudub võimalus hääletamisega mõjutada selle sätte kohaldamist. Tambet Tampuu