Obsah (4)

§ 65§ 76§ 75§ 74

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-45-12 Määruse kuupäev 13. august 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi S. S.-

) § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 - § 22 lg 3 järgi ning teda karistati vangistusega üheks aastaks.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud karistuse - kaheksa aasta vangistusega.
3. Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrusega vabastati S. S.

§ 76alusel temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Katseajaks, s.o Viru Maakohtu

1. novembri
2. a määruse jõustumisest kuni
3. märtsini 2012, allutati S. S. käitumiskontrollile, kohustades teda järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 alusel keelas kohus S.

S.il suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata, viibimise paikades, mis on määratud põhiliselt alkoholi tarbimiseks, ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamise, samuti kohustati teda asuma nelja nädala jooksul tööle või õppima või end tööturuametis arvele võtma ja osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.

2. septembril 2011 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles leiti, et S. S. ei ole järginud kontrollnõudeid - ta ei ole allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning on rikkunud kohtu määratud suhtluspiirangut. Erakorralise ettekande kohaselt koostati S. S.-ile
3. juulil 2011 väärteoprotokoll liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades). Samuti on S. S. vahistatud Viru Maakohtu
4. augusti
5. a vahistamismääruse alusel, kuna teda kahtlustatakse selles, et ta aitas mõrva toimepanemisel kaasa kriminaalkorras karistatud isikutele. S. S. on korduvalt suhelnud nende isikutega ilma kriminaalhooldaja loata.
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrusega pöörati S. S.-i kandmata karistus - üks aasta neli kuud ja üks päev vangistust täitmisele. Maakohtu hinnangul rikkus S. S. talle pandud kohustusi - ta tarvitas alkoholi, on võetud vahi alla kahtlustatuna esimese astme kuriteo toimepanemises ja on suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega selleks luba küsimata. Kohus juhindus määrust tehes

§ 74lg-st 4, kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 427 lg-st 2 ja §-st 432 ning märkis määruses, et selle peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu.

1. S. S. esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse kohaselt tarvitas S. S. õhtul hilja õlut. S. Seminar leidis, et mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistati teda ainult väärteokorras ja koostades kohe erakorralise ettekande, reageeris kriminaalhooldusametnik liiga rangelt. S. S. märkis ka seda, et kriminaalhooldusametniku süüdistused kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise kohta ning mõrvale kaasaaitamise kohta on ennatlikud ja tõendamata. Samuti leidis S. S., et asja arutamisel maakohtus ei võimaldatud talle kaitsjat.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrusega jäeti S. S.-i määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ekslikult

§ 74

lg 4 sätteid, sest kohaldamisele kuulus

§ 76lg 5. Kr

MS § 385 p 26 kohaselt ei ole aga süüdimõistetule mõistetud vangistuse

§ 76

lg 5 alusel täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus määruskaebekorras vaidlustatav. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse S. S.-i kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes taotleb vaidlustatud määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 7.1 Ringkonnakohtu määrus on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ringkonnakohus jättis S. S.-i tema määruskaebuse läbivaatamata jätmisega kaebeõiguseta. Kaitsja hinnangul tulnuks PS § 152 kohaselt jätta KrMS § 385 p 26 kohaldamata. KrMS § 385 loetleb kohtumäärusi, mis ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatavad. Enamuses on tegemist menetluslike määrustega, mille suhtes kaebeõiguse piiramine on mõistetav, kuid määrus, millega isik saadetakse vangistust kandma, peab olema edasikaevatav. S. S. ei eita alkoholi tarvitamist, kuid leiab, et kuna tegemist oli kerge joobe ja ühekordse rikkumisega, ei ole vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. 7.2 Ringkonnakohus viitas määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 326 lg-le 2, mis omakorda viitab KrMS § 323 lg 2 p-dele 1-
2. Kõnealuses asjas KrMS § 323 lg-s 2 loetletud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid aga ei esine. 7.3 Rikutud on S. S.-i kaitseõigust, sest maakohus ei võimaldanud talle kaitsja abi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Tulenevalt KrMS § 427 lg-st 2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise

§ 74

lg-te 5 või 6, § 76 lg-te 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt talle kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. See määrus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav, kuna KrMS § 385 p 26 sätestab, et KrMS § 427 lg 2 (ja § 428) alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Saanud määruskaebuse maakohtu sellise määruse peale, mille peale on KrMS § 385 kohaselt määruskaebuse esitamine välistatud, tuleb ringkonnakohtul KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel jätta see eelmenetluses läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Selliselt on ringkonnakohus kõnealusel juhul ka käitunud, leides, et

§ 76lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramise määrus ei ole tulenevalt Kr

MS § 385 p-st 26 määruskaebekorras vaidlustatav. Riigikohtule esitatud määruskaebuses on kaitsja tõstatanud küsimuse KrMS § 385 p 26 põhiseaduspärasusest.

1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 põhiseaduspärasusest sõltub, millise lahendi saab Riigikohus käesolevas kohtuasjas teha. Kui KrMS § 385 p 26 on osas, milles see ei võimalda vangistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetule mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramise küsimuses KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse vaidlustamist, põhiseadusega kooskõlas, tuleb hinnata, kas ringkonnakohus talitas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamata jätmisel õigesti. Kui aga KrMS § 385 p 26 ei ole viidatud osas põhiseadusega kooskõlas, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
2. Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et edasikaebeõiguse esemeline kaitseala hõlmab ka kohtumäärusi. Kaebepõhiõigus ei ole aga absoluutne. Edasikaebeõigus ei ole tagatud alati ja kõigi kohtulahendite puhul - näiteks kõigi määruste vaidlustamise võimalus ei tagaks kohtusüsteemi efektiivset toimimist ega kinnipidamist mõistliku menetlusaja põhimõttest. Määruskaebemenetluses peab saama vaidlustada kohtumäärusi, mis muudavad menetluse jätkamise võimatuks, s.o kui muud lahendit samas kohtuastmes enam ei järgne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-110-06, p 13.2).
5. S. S. vaidlustas määruskaebusega temale mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Vaieldamatult toob vangistuse täitmisele pööramine S. S.-i jaoks kaasa mitmete põhiõiguste (eelkõige vabadusõigus) olulise riive ja tema olukorra halvenemise võrreldes vangistuse täitmisele pööramata jätmisega.
6. Riigikohtu üldkogu
7. juuli
8. a kohtuotsusega asjas nr 3-1-1-18-12 tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Muuhulgas pidas üldkogu oluliseks, et

§ 74

lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel on täitmiskohtunikul lai kaalutlusõigus. Üldkogu märkis, et täitmiskohtunik peab kõigepealt tuvastama, kas esinevad

§ 74

lg 4 kohaldamise eeldused ja lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele peab täitmiskohtunik valima kõige sobivama õigusliku tagajärje - otsustama, kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata vangistus täitmisele (vt viidatud otsuse p 49). 13. Karistusseadustiku § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi (või ei allu elektroonilisele valvele), pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega erinevalt

§ 74

lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramisest ei ole täitmiskohtunikul

§ 76lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramisel niivõrd laia kaalutlusõigust.

Ometi on mõistetud vangistuse kandmata jäänud osa täitmisele pööramisel kohtu lahend selles küsimuses lõplik ja vangistuse täitmisele pööramisega riivatakse väga tugevalt isiku õigusi. Seetõttu on kriminaalkolleegiumil kahtlus, et alates

1. septembrist 2011 kehtestatud ja menetlusökonoomia eesmärki teeniv KrMS § 385 p-s 26 sätestatud piirang, mis välistab vangistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetule mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramise küsimuses KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse vaidlustamise, ei kaalu üles kahju, mida võib õiguskorrale tekitada vangistuse ebaõige täitmisele pööramine (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21).
4. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võib KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang rikkuda ka õigusloome võrdsuse põhimõtet, sest määruskaebemenetluses saab täitmiskohtuniku määrust endiselt vaidlustada mitmel n.ö kergemal juhul (nt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamine). Samuti ei laiene KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang nendele määrustele, millega lahendatakse KrMS § 427 lg 1 kohaselt küsimusi vangistusest tingimuslikult vabastatud süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramisest või kohustuste kergendamisest või tühistamisest, ja mis piiravad põhiõigusi vabaduse võtmisest oluliselt vähem. Seaduse piiravas regulatsioonis puudub loogika, mille alusel tuleks neid juhtumeid eristada või mille alusel tagada kaebeõigus vaid osale nimetatud juhtudest
5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 356 p 3 koheselt antakse kriminaalasi lahendada Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause kohaselt lahendab üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses.
6. Kriminaalkolleegiumil on tekkinud kahtlus, et KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang ei vasta põhiseadusele ka osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäänud vangistus

§ 76lg 5 alusel täitmisele, mistõttu juhindudes Kr

MS § 356 p-st 3 annab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasja lahendada Riigikohtu üldkogule. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris