3-3-4-1-12

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-1-12

1. august 2012 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Peeter Jerofejev, Ivo Pilving, Harri Salmann, Tambet Tampuu Meinhard Suure kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus haldusasjas nr 3-12-1444 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. juuni
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-
8. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Meinhard Suur esitas
10. juunil 2012 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitise mittenõuetekohase tervishoiuteenusega tekitatud kahju eest.
11. Harju Maakohus keeldus
12. juuni
13. a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-24864 pädevuse puudumise tõttu hagi menetlusse võtmast ja tagastas hagi selle esitajale. Kohus selgitas, et mittenõuetekohase tervishoiuteenuse osutamisega vanglas tekitatud kahju näol on tegemist avaliku võimu õigusvastase tegevusega tekitatud kahjuga ning seetõttu on pädev asja menetlema halduskohus.
15. juulil 2012 esitas Meinhard Suur kaebuse Tallinna Halduskohtule, mille palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittenõuetekohase tervishoiuteenusega tekitatud kahju eest 5000 eurot. Kaebaja selgitas, et kahju tekitava teona tuleb käsitada vangla arsti poolset diagnoosiviga ning ebaõigete ravimite määramist.
16. Tallinna Halduskohtu
17. augusti
18. a määrusega haldusasjas nr 3-12-1444 tagastati kaebus selle esitajale pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtu põhjenduste kohaselt on vangla meditsiinitöötaja tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõue eraõiguslik ning kuulub lahendamisele maakohtus.
19. Meinhard Suur esitas
20. augustil 2012 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, milles selgitas, et Harju Maakohus on samasisulise kahjunõude varem jätnud pädevuse puudumise tõttu menetlusse võtmata ning kaebajale jääb arusaamatuks, milline kohus on tema nõuet pädev lahendama.
21. Tallinna Halduskohus edastas
22. augusti
23. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 10 lg 4 p 3 alusel asja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu halduskolleegiumi esimehele. Halduskohus märkis määruses, et asja edastamise tingib asjaolu, et kohtud on erineval arvamusel, milline kohus on asja lahendamiseks pädev. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigikohtu erikogu märgib esmalt, et Tallinna Halduskohus on
25. augusti
26. a määruses ebaõigesti tuginenud õigusliku alusena HKMS § 10 lg 4 p-le 3 ja teinud ebaõige järelduse, et praeguses asjas lasub pädeva kohtu määramise õigus Riigikohtu halduskolleegiumi esimehel. Käesolevas asjas on vaidluse all, milline kohus on asja läbivaatamiseks pädev. Seega ei käi vaidlus kohtualluvuse üle, mistõttu on halduskohtu viide HKMS § 10 lg 4 p-le 3 ebaõige. Kohtualluvuse regulatsioonile ja sellega seotud vaidluste lahendamise korrale oleks põhjendatud tugineda juhul, kui on selge, et tegemist on haldusasjaga, kuid vaidluse all on, millises konkreetses halduskohtus tuleb haldusasi lahendada. Nimetatud olukorraga pole praeguses asjas aga tegemist. HKMS § 121 lg 3 ja TsMS § 711 lg 1 järgi on asjas pädeva kohtu määramise õigus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisel erikogul.
27. Riigikogu erikogu leiab, et asi kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses ning see tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Seda liiki vaidluse on erikogu varasemas praktikas juba lahendanud. Riigikohtu erikogu
28. aprilli
29. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
30. detsembri
31. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja
32. detsembri
33. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).
34. Käesolevas asjas on sarnaselt viidatud kohtuasjaga samuti vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, täpsemalt ravivajaduse diagnoosimine ja ravimite määramine. Selle hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Kuna vaidlus on võrsunud eraõigussuhtest, siis kuulub kahju hüvitamise kaebus lahendamisele TsMS § 1 alusel maakohtus.
35. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus
36. juuni
37. a määruses tsiviilasjas nr 2-12-24864 ebaõigesti leidnud, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse. Nimetatud määrus tuleb TsMS § 711 lg 3 alusel tühistada. Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Ivo Pilving, Harri Salmann, Tambet Tampuu