RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 60

lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldatud osa arvestades mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivust 24 900 krooni (1591 eurot 40 senti). Ringkonnakohtus tasus hageja apellatsioonkaebuse esitamisel 3195 eurot 58 senti. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4786 eurot 98 senti. Õigusabikulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 289

lg 1 kohaselt tuleb arvesti nr 60347987 kohtuotsuse jõustumisel AS-ile Eesti Energia tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei võtnud ringkonnakohus maakohtu otsust tühistades seisukohta kõigi esitatud väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus luges küll elektriarvesti näidud õigeks, kuid ei analüüsinud mõõtetulemusi ega selgitanud, kuidas saab lähtuda elektriarvesti näidust, kui tehniliselt ei olnud võimalik sellist kogust energiat tarbida. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu juhise, mille järgi tuli kasutada arvestuslikku metoodikat tarbimise kindlakstegemiseks. Hagejal oli võimalus täpsustada nõuet ja esitada nõue arvestusliku metoodika alusel, kuid hageja ei ole seda teinud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta tunnistaja A. Mõigu ütlused, kes hageja töötajana kinnitas, et kostja esitatud näitude õigsust kontrolliti perioodiliselt. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta kostja tõendid
2. märtsil 2002 tehtud kontrolli ja tarbimiskoha andmiku koostamise kohta, ega arvestanud asjaolu, et hageja esitas ka pärast seda kostjale arveid viimase esitatud näitude järgi. Kui hageja oleks avastanud oluliselt suurema öise energia tarbimise, oleks ta esitanud kostjale kohe fikseeritud näitude alusel arve. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest ühest küljest leiab ringkonnakohus, et tuleb lähtuda hageja esitatud näitudest, teisalt leidis kohus, et peakaitse võimsust arvestades ei saanud kostja nii palju elektrienergiat tarbida. Ringkonnakohus ei arvestanud kostja väidet, et tarbimiskohas oli hambaravikabinet ning öisel ajal ja nädalavahetustel kasutati elektrienergiat ainult ruumide kütteks ja seda üksnes kütteperioodil. Seega ei saanud kostja kasutada maksimummääras elektrienergiat aasta ringi. Otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel luges ringkonnakohus tõendatuks energia tarbimise maksimaalses ulatuses peakaitsme võimsust arvestades ja mitte arvesti näidu järgi. Lugedes arvesti näidu õigeks, ei saanud ringkonnakohus teha arvestusi, mis ei lähtu näidust. Kuna asjas ei ole võimalik teha kindlaks, kui palju kostja tegelikult vaidlusalusel perioodil öisel ajal energiat tarbis, on hageja nõue tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kui kostja ei ole omavoliliselt elektrienergiat tarbinud, ei olnud hagejal õigust katkestada kostja tarbimiskoha elektriga varustamist.
3. Hageja leia, et kassatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab need rikkumised kõrvaldada.

§ 691p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu otsus.

1. Kolleegiumi arvates rikkus Tartu Ringkonnakohus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse normi, sest ei järginud samas asjas vaidluse lahendamiseks antud Riigikohtu juhiseid (Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-170-05).

§ 693

lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ülalviidatud kohtulahendis märkis kolleegium, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma esmalt seisukoha elektriarvesti näitude kohta. Pärast näitude tuvastamist on võimalik analüüsida ka kostja väiteid tarbitud elektrienergia mõõtetulemuste ebaõigsuse kohta. Kui tuvastatakse, et tehniliselt ei olnud mõõtetulemustele vastav elektritarbimine võimalik, ei vabasta see kostjat tegelikult tarbitud elektrienergia eest tasumise kohustusest. Tarbimise kindlakstegemiseks tuleb vajadusel kasutada arvestuslikku metoodikat. Seega tuli asja uuesti läbivaataval kohtul tuvastada elektriarvesti näidud ning juhul, kui näitudele vastav energiatarbimine ei olnud võimalik, tuli teha kindlaks, kui palju kostja tegelikult energiat tarbis, ning tegelikult tarbitud energia koguse tuvastamiseks tuli vajadusel kasutada arvestuslikku meetodit.

1. Riigikohtu sellest juhisest lähtudes tühistas Viru Ringkonnakohus
2. detsembri
3. a otsusega Ida-Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, et maakohus selgitaks eelmenetluses välja hageja nõuded ning annaks hagejale täiendava võimaluse oma nõuet põhjendada ja tõendada. Hageja jäi maakohtus hagi täpsustades seisukohale, et asjas tuleb lähtuda elektriarvesti näitude järgsest tarbimisest ja et muid tõendeid ei tule esitada, sest muude tõenditega ei saakski tegelikult tarbitud energia kogust võrreldava usaldusväärsusega kindlaks teha. Hageja esitas ka arvutused, mille kohaselt oli vaidlusalusel ajavahemikul kostja tarbinud tarbimiskoha võimsust arvestades nii öist kui ka päevast energiat kokku 60% maksimaalselt võimalikust. Kostja vaidles hageja arvutustele vastu ja juhtis tähelepanu sellele, et hageja arvutused ei tee vahet tarbitud öise ja päevase energia kogustel, ning esitas arvutused, mille järgi oli vaidlusalusel perioodil võimalik öist energiat tarbida maksimaalselt 14 720 kWh kuus, kuid elektriarvesti näidu järgi pidanuks kostja tarbima 16 310 kWh kuus, mis ei ole tegelikult võimalik. Seega esitasid pooled oma väited ja arvutused elektriarvesti näitude õigsuse kohta. Tegelikult tarbitud energiakoguse kohta kumbki pool tõendeid ei esitanud. Sellest johtuvalt jättis Viru Maakohus
6. mai
7. a otsusega hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tuvastas elektriarvesti näidud ning asus seisukohale, et hageja esitatud näit öise energiatarbimise kohta

§ 230

lg 1 järgi peab pool kohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestusliku metoodika esitamine ja selle alusel kostja tarbitud elektrienergia tegeliku kulu tõendamise koormus lasus praegusel juhul hagejal. Kuna hageja ei esitanud, vaatamata talle antud võimalusele, täiendavaid tõendeid ja arvutusi kostja tarbitud elektrienergia tegeliku kulu arvestusliku metoodika alusel kindlakstegemiseks (näiteks eelneva või järgneva elektrienergia tarbimiskulu või sarnase tarbimiskoha elektrienergia tarbimiskulu järgi), siis jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata. Kuna maakohus ei tuvastanud, et kostja rikkus poolte lepingut viisil, mis andnuks alust katkestada kostja tarbimiskoha varustamine elektrienergiaga, siis rahuldas maakohus õigesti kostja vastuhagi. 20. Kuna hagi esitati enne 1. jaanuari 2006, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 järgi kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Toona kehtinud

§ 60

lg 1 järgi tuli kohtul mõista poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 60

lg 3 järgi ei olnud poolel õigust nõuda kohtukulude hüvitamist, kui ta ei esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse mõista hagejalt õigusabikulude katteks välja 420 eurot ning lisas apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kohta esitatud advokaadibüroo arve. Samuti esitas kostja Riigikohtule taotluse mõista hagejalt õigusabikulude katteks välja 600 eurot ja lisas kassatsioonkaebuse koostamise kohta esitatud advokaadibüroo arve. Kolleegium leiab, et kostja õigusabi saamiseks kantud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista nii apellatsiooniastme kohtukulu 420 eurot kui ka kassatsiooniastme kohtukulu 600 eurot. 21. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149

lg 4 esimese lause alusel kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu lahendi alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu