RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 16, ITK ei sisaldanud kinnipeetava nõusolekut.

Ebaõige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kaebaja viibis juba ITK koostamise ajal osakonnas E8, siis ei toimunud tema ümberpaigutamist teise osakonda. Samuti ei saa nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et ITK koostamise ajal arutamisel olnud kriminaalasjas kaebaja suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine näitab, et tema ohtlikkus ei ole ära langenud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kassaator on seisukohal, et
2. aprillil 2010 kinnitatud individuaalsesse täitmiskavasse oleks tulnud märkida üldkeskhariduse omandamine ja anda sellega temale võimalus omandada gümnaasiumiharidus. Kaebaja märgib, et lõpetas
3. aastal Viru Vanglas
4. klassi ja tegi seda edukalt. 10.

§ 16

lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühe aasta, individuaalne täitmiskava, milles nähakse muu hulgas ette kinnipeetava paigutamine vanglas ning kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, samuti kinnipeetavale kohaldatavad soodustused ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Sama paragrahvi lg 3 järgi muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule. Vaidlusaluse ITK koostamise hetkel kehtinud juhendi § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu. 11.

§ 34

lg 1 sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

§ 35

lg 2 järgi võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. 12. Kolleegium märgib, et õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning

§ 34

lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus.

§ 34

lg-st 6 tuleneb aga vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Kolleegiumi hinnangul nähtub § 35 lg-st 2, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. ITK muutmisel lasub vanglal seega kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Kolleegium peab seetõttu asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas.

1. Riigikohtu
2. juuni
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-09 märkis halduskolleegium, et kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise üheks eesmärgiks oli hariduse omandamise tagamine ja selline märge sisaldus ka
4. aastal kinnitatud individuaalses täitmiskavas. Tartu Vangla kinnitas
5. septembril
6. a kaebaja individuaalse täitmiskava, milles oli märgitud haridustee jätkamine keskhariduse omandamise eesmärgil. Samas märgiti, et kinnipeetava tööle asumine on haginõuete tasumise eesmärgil soovituslik, kuid esialgu on rõhuasetus siiski keskhariduse omandamisel (tl 2021). Justiitsministeeriumi
7. jaanuari
8. a otsusega paigutati kaebaja ümber Viru Vanglasse ja Viru Vanglas
9. aprillil 2010 kinnitatud uue ITK-ga piiras Viru Vangla kaebajale seni teistes vanglates ning ka Viru Vanglas aktsepteeritud üldkeskhariduse omandamise võimalust.
10. Viru Vangla leiab, et kaebaja on juba omandanud põhihariduse ja ka kutse (montaažilukksepp), mistõttu on vajalik tema tööle asumine tööharjumuste ja -oskuste kujundamiseks ning haginõuete tasumiseks. Vangla on seisukohal, et hariduse omandamine ei ole enam prioriteetne ja selgitab, et kaebajal on võimalik jätkata hariduse omandamist vahetult enne tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemist, s. o
11. aastal.
12. Kolleegiumi hinnangul ei ole Viru Vangla esitanud asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi ega osutanud muutunud asjaoludele, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates täitmiskavades märgitud võimalust omandada üldkeskharidust. Täitmiskava kinnitades seob vangla end selles kirjeldatud täideviimisprogrammiga ja üldjuhul jääb programm kehtima ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi põhjendus, et kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja oli uue ITK kinnitamise ajal omandamas üldkeskharidust ja tema õppetulemustele ei ole vangla etteheiteid teinud. Vastustaja ei ole viidanud ka asjaolule, et kaebajale üldkeskhariduse omandamise tagamine oleks keeruline või raskendatud, näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide, õppedistsipliini rikkumiste vms tõttu. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud. Sellistele erandlikele asjaoludele ei ole vangla aga tuginenud. Vangla seisukoht ei ole kooskõlas ka

§ 34

lg-st 6 tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Ka juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise kaudu.

1. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et Viru Vangla on teinud
2. aprillil
3. a kaebaja ITK-d kinnitades kaalutlusvea. Vangla on jätnud kaalutlusõiguse teostamisel ebaõigesti arvesse võtmata asjaolu, et kaebaja juba omandas üldkeskharidust.
4. Teiste kaebuse nõuete osas nõustub kolleegium Tartu Ringkonnakohtu käsitluse ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kassatsioonkaebuses esitatud seisukohale, et täitmiskava kehtivuse üheks tingimuseks on kinnipeetava nõusolek ning selle puudumisel on täitmiskava käsitatav õigusvastasena, vastab kolleegium järgmist. Käesolevas asjas vaidluse all oleva ITK kinnitamise hetkel kehtinud juhendi § 1 lg 3 p 10 sõnastus on ebaõnnestunud, võimaldades tõlgendada normi kitsalt ka nii, et täitmiskava kehtivuse eelduseks on kinnipeetava nõustumine täitmiskava tingimustega. Kolleegium leiab, et juhendi § 1 lg 3 p-s 10 sätestatud nõuet, et täitmiskava peab sisaldama muu hulgas kinnipeetava nõusolekut, ei saa tõlgendada sedavõrd kitsalt, et nõusoleku puudumisel on täitmiskava kinnitamine õigusvastane. Kolleegiumi hinnangul kannab nimetatud nõue siiski üksnes kinnipeetava täitmiskava tingimustest informeerimise eesmärki. Vastupidine tõlgendus ei ühtiks täitmiskava eesmärkidega (juhendi § 1 lg 2) ning tähendaks, et kinnipeetavatel oleks sisuliselt täitmiskava kinnitamise pädevus. Kolleegiumi hinnangul ei saa see ilmselgelt langeda kokku karistuse täideviimise eesmärkide ja seadusandja tahtega. Kehtivas juhendis on vastava sätte sõnastust ka korrigeeritud ning juhendi § 1 lg 3 p 10 on sõnastatud nii, et täitmiskava peab sisaldama kinnipeetava allkirja tutvumise kohta ja kuupäeva.
5. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kolleegium kaebaja kassatsioonkaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a otsused haldusasjas nr 3-10-2679 osas, mis puudutavad kaebaja individuaalses täitmiskavas üldkeskhariduse mittevõimaldamist, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Viru Vangla
10. aprillil 2010 kinnitatud kaebaja individuaalse täitmiskava üldkeskharidust mittevõimaldavas osas õigusvastaseks.
11. Kassaator palub Viru Vanglalt välja mõista menetluskulud summas 20 eurot ja 93 senti. Menetluskulud kanti seoses apellatsioonkaebuse esitamise (15 eurot ja 97 senti) ja kohtudokumentidest ärakirjade väljastamisega (4 eurot ja 96 senti). HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesoleval juhul rahuldab kolleegium kaebuse 50% ulatuses. Seetõttu tuleb Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 10 eurot ja 47 senti ning vastavalt kaebaja taotlusele tuleb see kanda H. F. arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbankis. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann