) § 377 lg-s 1 sätestatud alus hagi tagamiseks ja hagi tagamise korras tuleb keelata pangal garantiikirja alusel väljamaksete tegemine. Juhul kui hagi tagamisega tekitatakse kostjale kahju, võib kostja
§-s 391 sätestatud korras nõuda kahju hüvitamist.
§-dele 463 ja
lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja enne ära kuulata. Hagi tagamise avaldus oli esitatud 29. septembril 2011 ning kuna maakohus ei ole soovinud kostjat enne ära kuulata, siis on avaldus õigesti lahendatud. Asjaolu, et hagi menetlusse võtmise määrus on tehtud hiljem kui hagi tagamise määrus, ei muuda hagi tagamist seadusvastaseks. Tähelepanuta tuleb jätta kostja väited hagi perspektiivituse kohta, sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest
lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole lugenud esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub edasise menetluse käigus. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldamisel rakendanud ebaõiget menetlusnormi, st kohus tagas hagi
lg 1 alusel, pidi aga kohaldama
Samas ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks vaidlustatava määruse tühistamise. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 tehtud määruse p-s 14 asunud järgmisele seisukohale: "[...] garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine vaidluse ajaks, kus lahendatakse sisuliselt, kas kostjatel on hageja suhtes õigus garantiinõue maksma panna, st lepingujärgset tasu garantiijärgses ulatuses saada, põhimõtteliselt võimalik. See võib olla ka mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata." Tuginedes eeltoodud Riigikohtu seisukohale, leidis ringkonnakohus, et praegusel juhul esinevad kõik tingimused hagi tagamiseks hageja taotletud viisil, s.o panga antud garantii on seotud tihedalt käimasoleva vaidlusega, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi, mis väljenduksid garandile tagatissumma ja viivise tagasimaksmises, ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, sest hagi rahuldamata jätmise korral ei kaota kostja õigust nõuda garantiist tuleneva tagatissumma tasumist. Hagi tagamine hageja taotletud viisil teenib ka kostja huve, sest juhul, kui pank maksaks kostjale tagatissumma välja, pärast aga selguks, et kostjal ei olnud õigust töövõtulepingust taganeda, peaks kostja hüvitama hagejale garandile tasutud tagatissumma koos lisanduvate kuludega. Õige on väide, et kui pank teeb väljamakse kostjale õigusliku aluseta, sh pärast garantiilepingu lõppemist, et teki hagejal kohustust garantiid pangale tagastada. Samas aga omamata õigust nõuda kostjale väljamakstud garantiisumma hüvitamist hagejalt, pöördub pank alusetule rikastumisele tugineva nõudega kostja vastu.
lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja väidab, et garantiisumma aitaks kostjal katta töövõtulepingu nr SO4TAM/11 ennetähtaegsest lõppemisest tekkinud kahjusid ning saavutada kiiremini Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimise. Ringkonnakohus möönab, et hagi tagamine võib kostjat koormata, kuid selline koormamine ei ole ülemäärane. Kostja väite kohaselt oleks maakohus pidanud kaaluma hagejat tagatist anda kohustamist.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt on selle kohaldamine või kohaldamata jätmine kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Maakohus on teinud otsustuse mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks talle antud diskretsiooni piires ning ringkonnakohtul ei ole alust kohustada hagejat
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse resolutiivosa punktid 1-4 ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Lõpliku lahendi tegemise võimatuse korral saata asi madalama astme kohtule uueks lahendamiseks. Kaebuse järgi ei saa perspektiivitut hagi tagada. Olukorras, kus hageja on veendunud kostja ja panga vahel kehtiva garantiilepingu puudumises, ei ole tuvastushagi esitamine garantii saaja (kostja) vastu kohane kaitsevahend garantii väljamaksmise keelamiseks. Hagiga taotletav eesmärk on saavutatav nõude esitamisega panga vastu. Madalama astme kohtud ei ole hagi perspektiivikust hinnanud. Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Hüpoteetiline võimalus, et pangal võib tekkida õigus pöörduda alusetust rikastumisest tuleneva nõudega kostja vastu, ei õigusta hagi tagamist. Kuivõrd ühtegi teist
lg-s 2 loetletud põhjustest hagi tagamiseks peale olulise kahju tekkimise vältimise ei ole madalama astme kohtud tuvastanud, ei ole
lg 2 ja selle kohaldamist selgitava Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-74-10 p-s 13 toodud hagi tagamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud järeldust, et kostja koormamine ei ole ülemäärane. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus on teinud diskretsioonil põhineva otsuse mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohtu määrus annab tunnistust sellest, et maakohus ei ole tagatise andmist kaalunudki. 6. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb
Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 8. Praeguses vaidluses tuleb lahendada küsimus, kas hagi tagamise korras on võimalik keelata garantiikirja alusel väljamaksete tegemine kostjale.
lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine.
lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
Riigikohus märkis järgmist: "Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus) hüvitada (sh ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata. Kaalumiseks vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral võib hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja seisukoha." 11. Maa- ja ringkonnakohus ei ole praegusel juhul hagi tagamist põhjendanud sellega, et garantii realiseerimine oleks hageja arvates käsitatav töövõtulepingu rikkumisena. Piisav ei ole hagi tagamise põhjendamine sellega, et hagi tagamata jätmise korral ei ole hagejal võimalik õiguskaitset saavutada. Praeguse hagi korral ei ole hagi tagamise eesmärgiks kohtulahendi täitmise tagamine, vaid pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgne reguleerimine
Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Analoogiliselt tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12 tehtud määrusega (vt määruse p 16) ei tühista kolleegium maakohtu määrust. Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades võib ringkonnakohus vajaduse korral ka ise
lg 2 alusel nõuda hagejalt hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamist, st eelkõige hagejalt määruse ps 10 viidatud kaalumiseks vajalike asjaolude esitamist.
Praegu on aga hageja esitanud lisaks garantiilepingu puudumisele ka alternatiivse väite, et garantiikohustuse olemasolu korral on selle esitamine vastuolus töövõtulepinguga ja hea usu põhimõttega. Sellise sisuga väite kohta ei saa aga hagi tagamise menetluses tuvastada perspektiivikust. 13. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole teinud diskretsioonil põhinevat otsust mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud
lg 1 kohaldamist, vaikimist ei saa aga käsitada diskretsiooniõiguse teostamisena. Riigikohus on viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12 tehtud määruse p-s 16 leidnud, et ringkonnakohus peaks kaaluma
lg-st 1 tulenevat võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Ka praegusel juhul tuleks seda kaaluda. 14. Kolleegium jätab menetluskulud
15. Tasutud kautsjon tuleb
Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.