3-1-1-65-10

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-65-10 Otsuse kuupäev

1. september 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe Kohtuasi S. P. väärteoasi välismaalaste seaduse § 164 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-6139 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. P. kaitsja vandeadvokaat Andres Aavik, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. september
5. a Istungil osalenud isikud S. P. kaitsja vandeadvokaat Andres Aavik RESOLUTSIOON
6. Tühistada Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a kohtuotsus S. P. väärteoasjas välismaalaste seaduse § 164 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
9. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. S. P. karistati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
11. aprilli
12. a otsusega välismaalaste seaduse (VMS) § 164 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 3600 krooni, selle eest, et ta töötas alates
13. septembrist
14. a, s.o kolm aastat, viis kuud ja kaheksateist päeva seadusliku aluseta Eestis. Nimelt olid Ukraina kodanikule S. P-le väljastatud elamisload töötamaks OÜ-s BM, ent ta töötas OÜ-s T. Seega rikkus S. P. VMS § 13 lg 1 nõudeid ja pani toime väärteo VMS § 164 järgi.
15. KMA otsuse vaidlustas S. P. kaitsja vandeadvokaat Andres Aavik. Kaitsja hinnangul kohaldub VMS § 164 isikutele, kes töötavad ilma elamisloata, ent menetlusalusel isikul oli elamisluba olemas. Millises äriühingus elamisloaga isik töötab, ei oma tähtsust.
16. Harju Maakohus rahuldas
17. juuli
18. a otsusega S. P. kaitsja kaebuse ja lõpetas väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. S. P-le olid väljastatud elamisload. Et elamislubades ei olnud sätestatud mingeid tingimusi, ei olnud S. Paliychuk seotud ühegi konkreetse äriühinguga ja võis töötada OÜ-s T. Sellist lähenemist toetab ka asjaolu, et nii OÜ T kui ka OÜ BM kuuluvad ühte kontserni, olles AS-i BG tütarettevõtted.
19. KMA esitas Harju Maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles leidis, et S. P. võis töötada üksnes OÜ-s BM. VMS § 133 lg-st 6 tuleneb, et elamisloas töötamiseks määratakse konkreetne tööandja ja S. P. koostatud elamisloa taotlemise ankeedile on tööandjana kantud OÜ BM.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. veebruari
22. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-111-09 tühistati Harju Maakohtu
23. juuli
24. a otsus ning väärteoasi saadeti Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Välismaalaste seaduse süstemaatilisest tõlgendamisest järeldub, et välismaalane, kes taotleb elamisluba töötamiseks Eestis, on seotud elamisloas märgitud töötamise tingimustega ja talle antakse elamisluba töötamiseks üksnes kindlaksmääratud tingimustel, milleks on muuhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Harju Maakohtu
25. juuli
26. a otsusest ei ole aru saada, milliseid väärteoasjas esinevaid materjale käsitas maakohus elamislubadena. Välismaalaste seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas olevaks elamisloaks ei saa pidada ei S. P. taotlust tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks, elamisloa kleebist ega ka elamisloana pealkirjastatud väljavõtteid KMA andmebaasist. Lähtuvalt sellest, et käesoleval juhul asjassepuutuvad elamisload väärteomaterjalide hulgast puuduvad, ei saanud kohus neile ka väärteoasja arutades tugineda. Väärteoasja uuel arutamisel maakohtus tuleb kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel väljastas KMA S. P-le elamisload töötamiseks.
27. Harju Maakohtu
28. aprilli
29. a otsusega jäeti KMA
30. aprilli
31. a otsus muutmata. Kohus leidis, et elamisluba töötamiseks OÜ-s T ei ole menetlusalusele isikule väljastatud. S. P-l ei saanud tekkida arusaama, et ta võib töötada seal, kus talle meelepärasem on. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
32. Harju Maakohtu
33. aprilli
34. a otsuse peale esitas kassatsiooni S. P. kaitsja vandeadvokaat A. Aavik, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse. Lisaks juba varasemalt esitatud seisukohtade kordamisele märgib kassaator järgmist. Elamisloaks tuleb pidada S. P. isikuttõendavasse dokumenti KMA poolt kinnitatud kleebist. Muid dokumente, mida saaks lugeda elamislubadeks, toimikus ei leidu. Seega ei vastuta menetlusalune isik VMS § 164 järgi, kuivõrd elamisloaga S. P-le tööandja osas kitsendusi ei tehtud.
35. Vastuses kassatsioonile palub Politsei- ja Piirivalveamet (endine Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) jätta Harju Maakohtu
36. aprilli
37. a otsuse muutmata. Vastuses korratakse eelnevas menetluses väljendatud seisukohti ja märgitakse, et S. P-le väljastati elamisluba töötamaks üksnes OÜ-s BM.
38. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kassaator oma seisukohtade juurde. Kassaatori hinnangul on S. P. karistatud ebaõigesti, kuivõrd menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Samuti ei ole maakohus kassaatori meelest järginud Riigikohtu antud juhiseid, sest kohus ei uurinud senises menetluses väljastatud dokumente tegemaks kindlaks, millised tingimused S. P. elamisloal sisaldusid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
40. veebruari
41. a otsusega Harju Maakohtu
42. juuli
43. a otsust tühistades märkis Riigikohus, et maakohtu otsuses nimetatud dokumentidest ühtegi ei saa käsitada elamisloana ja seetõttu ei ole võimalik ka öelda, milliseid kitsendusi S. P. elamisload sisaldasid. Sellest lähtuvalt pidi maakohus asja uuel arutamisel uurima menetlusaluse isiku elamislubasid tegemaks kindlaks neis kajastuvad tingimused.
44. Vastavalt VTMS § 178 lg 1 p-le 1 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad seaduse kohaldamise osas maakohtule sama väärteoasja arutades kohustuslikud. Riigikohtu eelnimetatud juhisest lähtuvalt oleks maakohus pidanud uurima, millises vormis milliseid tingimusi sisaldavad elamisload S. P-le väljastati. Nimetatud juhise täitmiseks ei saa pidada maakohtu otsuses sisalduvat ühelauselist tõdemust, et elamisluba töötamiseks OÜ-s T ei ole S. P-le väljastatud. Ka ei nähtu kohtuotsusest mingil moel, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis.
45. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
46. veebruari
47. a otsusest tulevate juhiste täitmata jätmist maakohtu poolt tuleb lugeda väärteomenetluse seadustiku oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Seega tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe