3-1-1-74-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-74-12 Määruse kuupäev

1. september 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe Kohtuasi Kriminaalasi nr 1-12-91, asitõendi suhtes meetmete tarvitusele võtmine A. M.-i kahtlustuses KarS § 202 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. M.-i kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman, määruskaebus Teised määruskaebemenetlusePõhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Kati pooled Maitse-Pärkna Asja läbivaatamise kuupäev ja
4. september 2012, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a ja Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a määrused.
10. Jätta rahuldamata prokuratuuri taotlus sõiduauto Volkswagen Polo (VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX) tagastamiseks A. L.-ile.
11. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kati Maitse-Pärkna esitas Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule taotluse otsustada KrMS § 126 lg 4 alusel sõiduauto Volkswagen Polo (VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX) suhtes kohtueelses menetluses tarvitusele võetavad meetmed. 2.
13. Prokurör märkis, et nimetatud sõiduauto on kriminaalasjas nr 11230115437 käsitletav asitõendina kui kuriteo objektiks olnud asi. KrMS § 126 lg 4 kohaselt, kui asitõendi omandisuhe ei ole selge, otsustab asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega. Sõiduauto väline ja tehniline seisund seistes halveneb, mistõttu ka auto väärtus väheneb. Taotluse esemeks olev auto on Põhja Prefektuuri parklas seisnud juba mitu kuud ja selle õigustatud isikule väljastamine ei kahjusta kriminaalmenetluse huve. Omanikul peab olema võimalus täiendavat kahju kandmata tema valdusest kuriteo toimepanemise tulemusena välja läinud auto sihipäraseks realiseerimiseks. 2.
14. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg-st 2 on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. AÕS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et sama paragrahvi lg-te l-l2 kohaselt omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et A. L. on andnud temale kuuluva sõiduauto üle A OÜ-le selle müügi korraldamiseks. Sõiduauto müüki tegelikkuses toimunud ei ole, vaid sõiduauto valdus on kuriteo toimepanemise tulemusena üle läinud kahtlustatavale A. M.ile, kes ei omandanud sõiduautot heauskse ostjana ega ole seega sõiduauto heauskne valdaja. A. M. sai aru, et võõrandajal puudus õigus omandit üle anda. Eeltoodu alusel on sõiduki seaduslikuks omanikuks A. L.
15. Harju Maakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ja vaidlusalune sõiduauto tagastati selle seadusjärgsele omanikule A. L.-ile. Kohus leidis, et kuna prokuröri taotluse objektiks oleva auto heauskne omandamine A. M.-i poolt on välistatud, auto on asitõendina vaadeldud ja seistes auto väline ning tehniline seisund halveneb, siis on selle tagastamine omanikule põhjendatud.
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ringkonnakohtule A. M.-i kaitsja, kes taotles määruse osalist tühistamist ja uue määrusega asitõendi andmist A. L.-ile vastutavale hoiule. Kaitsja asus seisukohale, et kuni ei ole tõendatud, et A. M. omandas vaidlusaluse sõiduki süüteoga, tuleb teda lugeda sõiduki heauskseks omanikuks. Kaitsja hinnangul on ebaõige maakohtu määruse resolutsiooni viide A. L.-ile kui auto seadusjärgsele omanikule, sest tema omandiõigus on vaidlustatud ja puudub omandiõigust tunnustav kohtuotsus.
19. Tallinna Ringkonnakohtu
20. veebruari
21. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista auto tagastamine A. L.-ile kriminaalmenetlust ega kahjusta teiste menetlusosaliste huve. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, millest tulenevalt ta käsitleb A. L.-i asitõendiks oleva auto seadusjärgse omanikuna. Nimetatu ei välista ega piira A. M.-i õigust esitada omandiõigust tunnustavat nõuet A. L.-i vastu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
22. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Riigikohtule A. M.-i kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmist ja asitõendiks oleva sõiduauto A. L.-ile vastutavale hoiule andmist. Kaitsja leiab, et arutatavas asjas on kohtud õigusvastaselt lahendanud kriminaalasja kohtueelses menetluses väidetava varavastase kuriteo objekti tsiviilõigusliku kuuluvuse küsimuse. Sellega on A. M.-i õiguslikku positsiooni nimetatud eseme suhtes lubamatult muudetud. Tsiviilõiguslikult peaks A. L.-il olema õigus esitada vindikatsioonihagi A. M.-i vastu, mitte aga vastupidi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Kolleegium on varasemalt märkinud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 ja lg 4 sätestavad asitõendina ära võetud asja kohtueelses menetluses omanikule või seaduslikule valdajale tagastamise menetlusõigusliku aluse ning korra. Asitõendina äravõetud eseme valduse konkreetsele isikule üleandmiseks peab aga esinema ka materiaalõiguslik alus. AÕS § 34 lg-s 2 ja § 35 lg-s 3 sätestatu valguses tuleb iga isikut, kelle valdusest menetleja mingi asja asitõendina ära võtab, lugeda selle asja seaduslikuks ja heauskseks valdajaks seni, kuni seaduses sätestatud korras ei ole tuvastatud, et tema valdus oli ebaseaduslik või pahauskne (RKKKo nr 3-1-1-35-12, p-d 8 ja 9). Seda küsimust ei saa aga otsustada eeluurimiskohtunik kriminaalasja kohtueelses menetluses. Eeluurimiskohtuniku pädevuse selline piiratus tuleneb KrMS § 126 lg 4 alusel toimuva menetluse olemusest. Nimelt otsustab eeluurimiskohtunik asitõendi suhtes võetavad meetmed kohtueelse menetluse staadiumis, mil üldjuhul on asjas kogutud tõendusteave ebatäielik. Veelgi olulisem on, et KrMS § 126 lg 4 kohaselt otsustab eeluurimiskohtunik asitõendi suhtes võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel kirjalikus menetluses ilma, et isikutel, kelle õigusi ja huve asitõendi saatuse otsustamine võib riivata, oleks tõhus võimalus olla oma kohtuasja arutamise juures ja esitada kohtule omapoolseid väiteid ning neid kinnitavaid tõendeid. Asitõendi üle peetava tsiviilvaidluse lahendamine kirjeldatud viisil ei oleks kooskõlas ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega (samas p 10). Isikule, kes ei olnud asitõendi äravõtmise ajal selle valdaja, saab menetleja muude eelduste olemasolul asja kohtueelses menetluses välja anda juhul, kui selleks on asja äravõtmisaegse valdaja ja teiste asjast huvitatud isikute nõusolek (samas p 12).
24. Eelöeldu kehtib täiel määral ka arutatava asja kohta. Kriminaalmenetlus puudutab A. L.-ile kuulunud sõiduauto võimalikku omastamist A. M.-i poolt. Kuni see ei ole kohtus tõendatud, tuleb A. M.-i kui sõiduki valdaja valduse seaduslikkust ja heausksust eeldada. A. M. ei ole andnud nõusolekut sõiduki A. L.-ile tingimusteta üleandmiseks, mistõttu on prokuratuuri taotluse rahuldamine hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
25. Määruskaebuse esitaja taotleb muu hulgas vaidlusaluse mootorsõiduki andmist A. L.-i vastutavale hoiule. Kolleegium ei pea võimalikuks osutatud taotlust ise läbi vaadata ega ka käesolevat asja selle taotluse lahendamiseks maakohtule uueks arutamiseks saata. KrMS § 126 lg-s 4 sätestatud korras otsustab kohus KrMS § 126 lg 3 p-s 2 nimetatud asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed üksnes prokuratuuri taotlusel. Kohus on meetmete valikul seotud prokuratuuri taotluse piiridega ega tohi nendest väljuda. Kohus võib prokuratuuri taotluse osaliselt või täielikult rahuldada või rahuldamata jätta, mitte aga kohaldada asitõendi suhtes taotluses nimetamata meetmeid.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu
27. veebruari
28. a kui ka Harju Maakohtu
29. jaanuari
30. a määrused ja jätab prokuratuuri taotluse sõiduauto Volkswagen tagastamiseks A. L.-ile rahuldamata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe