← Eesti

3-1-1-77-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-77-12

  1. september 2012 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Eiko Keemani väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-12105 Eiko Keemani kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, kassatsioon Pärnu Linnavalitsus
  4. september 2012, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus Eiko Keemani karistamises ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Eiko Keemani kasuks välja 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti, sealhulgas käibemaks 94 (üheksakümmend neli) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Kohtuvälise menetleja (Pärnu Linnavalitsus)
  11. detsembri
  12. a otsusega karistati Eiko Keemani selle eest, et sõites
  13. detsembril 2011 kell 9.21 Pärnu linnas linnaliini nr 16 bussis, ei täitnud ta sõitja kohustusi ja sõitis ühistranspordis sõidupiletita või muu sõiduõigust tõendava dokumendita ega ostnud sõidupiletit ühissõiduki juhilt. Otsuse kohaselt rikkus E. Keeman sellega Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  14. mai
  15. a määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhiveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p-de 1 ja 3 nõudeid ja pani toime ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg-s 1 sätestatud väärteo. Teda karistati rahatrahviga 3 trahviühikut.
  16. E. Keeman esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuses leiti, et Pärnu Linnavolikogu
  17. oktoobri
  18. a määrus nr 38, millega enne
  19. jaanuari 2011 soetatud Pärnu linna bussiliinide üksikpiletid loeti kehtivaks vaid kuni
  20. jaanuarini 2011 (kaasa arvatud), on vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega, mis reguleerivad rahaliste nõuete tühistamist, sh seoses eurole üleminekuga ning ühistranspordi sõitjate õiguste tagamist. Samuti on kõnealune määrus vastuolus põhiseadusega. Kaebuses märgiti, et E. Keeman on tasunud sõidutalongi eest kümme krooni, seda raha ei ole talle tagastatud ja kuna väärteomenetluse käigus katkestati talle teenuse osutamine, ei ole ta saanud ka ostetud teenust.
  21. Pärnu Maakohtu
  22. jaanuari
  23. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3.
  24. Kohus märkis, et kasutades
  25. detsembril 2011 Pärnus ühistransporti linnaliinil nr 16, esitas E. Keeman piletikontrolörile kümnekroonise komposteeritud sõidupileti. See pilet oli aga tulenevalt Pärnu Linavolikogu
  26. oktoobri
  27. a määruse nr 38 § 15 lg-st 2 kehtetu, mistõttu E. Keemanil puudus sõiduõigust tõendav dokument ja ta pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise. 3.
  28. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, nagu oleks Pärnu Linnavolikogu kõnealune määrus vastuolus euro kasutuselevõtu seaduse § 5 lg-ga 3, mille kohaselt ei muuda krooni käibelt kõrvaldamine õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Samuti ei näinud kohus vastuolu selle määruse ja põhiseaduse § 32 vahel, sest endise maksevahendiga soetatud sõidupiletite kehtivuse piiramise ning nende kasutamiseks kindla tähtaja seadmisega ei ole kohtu arvates tegemist omandi võõrandamisega PS § 32 lg 1 mõttes. Pärnu Linnavolikogu andis sõitjatele võimaluse kroonide eest soetatud sõidupiletite ärakasutamiseks veel ühe kuu jooksul alates euro kasutuselevõtmisest. See üleminekuaeg oli mõistlik ja tagas varem kroonide eest soetatud sõidupiletite ärakasutamise. 3.
  29. Kaebaja väidet, et ta ei olnud teadlik sõidupiletite kehtivuse kaotamisest, ei pidanud kohus põhjendatuks, sest kaebaja kasutas kroonide eest soetatud sõidupiletit rohkem kui kümme kuud pärast sõidupileti kehtetuks tunnistamist ning rohkem kui üksteist kuud pärast Eesti Vabariigis euro maksevahendina kasutusele võtmist. Sarnased piirangud kehtestati ka teistes omavalitsustes. Asjaolu, et kroonide eest soetatud sõidupiletid kaotavad kehtivuse, oli üldteada asjaolu, kuna seda kajastati ulatuslikult meedias ja kohalike omavalitsuste kodulehekülgedel. Seega pidi E. Keeman tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et kroonide eest ostetud sõidupilet on
  30. detsembril 2011 kehtetu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  31. E. Keemani kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist ja E. Keemanile kaitsjatasu hüvitamist. Kaitsja hinnangul ei pannud E. Keeman
  32. detsembril 2011 Pärnu linnaliini bussis sõitmiseks kümnekroonist piletit kasutades toime väärtegu, hoolimata sellest, et Pärnu Linnavolikogu määrusega oli see pilet tunnistatud alates
  33. veebruarist 2011 kehtetuks. Kaitsja märgib, et E. Keemani kasutatud pileti eest oli tasutud küll teises vääringus, kuid täpselt sama palju kui
  34. detsembril 2011 kehtiva bussipileti eest – s.t 0,64 € = 10 kr. Teenuse eest tasumine oli seega kontrollitav. Kuna E. Keeman oli vastavalt hinnakirjale veoteenuse eest tasunud, oli tal ka õigus seda teenust kasutada. Kaitsja märgib kassatsioonis ka seda, et Pärnu Linnavolikogu määrust, millega enne
  35. jaanuari 2011 soetatud Pärnu linna bussiliinide üksikpiletid tunnistati alates
  36. veebruarist 2011 kehtetuks, väärteoprotokollis ega väärteootsuses ei märgitud ja see on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Samuti leiab kaitsja, et kõnealune määrus on seadusevastane, sest sellega on sõidupiletid tunnistatud kehtetuks üksnes euro kasutuselevõtu tõttu ja ilma võimaluseta saada nende eest hüvitist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu otsus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. 5.
  38. Kolleegiumi varasemas praktikas on korduvalt rõhutatud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ja anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  39. aprilli
  40. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). Heites isikule sisuliselt ette seda, et ta on ühissõidukis sõitnud kehtetu piletiga, peab väärteoprotokollist nähtuma ka õigusnorm, millele tuginevalt kohtuväline menetleja leiab, et kontrollijale esitatud pilet oli kehtetu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. jaanuari
  42. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-94-07, p 10). Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. 5.
  43. E. Keemanile on väärteoprotokollis ette heidetud seda, et ta sõitis ühistranspordis ilma sõidupiletita ega ostnud sõidupiletit ühissõiduki juhilt. Nende rikkumiste eest teda ka karistati. Kuigi väärteoprotokollist nähtub, et E. Keeman esitas kontrollijale sõidupileti, on jäänud märkimata, millisel õiguslikul alusel ei loetud seda sõidupiletit kehtivaks. Asjaolu, et E. Keemani poolt kontrollijale esitatud sõidupilet on kehtetuks loetud Pärnu Linnavolikogu
  44. oktoobri
  45. a määruse nr 38 alusel, selgub alles maakohtu otsusest. VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. oktoobri
  47. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06, p 6.3). Kuna kirjeldatud vea kõrvaldamine kassatsioonimenetluses pole enam võimalik, siis tuleb väärteomenetlus E. Keemani suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  48. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Pärnu Maakohtu
  49. jaanuari
  50. a otsuse E. Keemani karistamises ÜTS § 547 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tühistades maakohtu otsuse eelmärgitud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, jätab kolleegium kassaatori ülejäänud väited käsitlemata.
  51. Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada E. Keemanile kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu 586,56 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.