3-3-4-2-12

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-2-12

1. oktoober 2012 Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Pädeva kohtu määramine Kuldar Kõivu avalduse lahendamiseks seoses karistuse kandmise alguse aja arvestamisega Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus haldusasjas nr 3-12-1359 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrus asjas nr 1-12-
8. Saata asi lahendamiseks Tartu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtusse saabus
10. juunil 2012 Kuldar Kõivu avaldus, milles paluti kohtul teavitada Tartu Vanglat, millisest hetkest hakkas tema karistusaeg kulgema. Avalduse esitaja märkis, et Tartu Maakohtu
11. aprilli
12. a otsuse kriminaalasjas nr 1-12-2606 põhiosas esitatud kokkuleppe sisu järgi hakkas karistuse kandmise aeg kulgema kokkuleppe sõlmimise päevast (
13. märts 2012). Tartu Vangla lähtub karistusaja kulgema hakkamise tuvastamisel aga kohtuotsuse kuulutamisest ehk
14. aprillist
15. K. Kõiv palus maakohtul saata Tartu Vanglale õiend, millega kinnitatakse, et K. Kõivu karistuse aja algus hakkas kulgema kokkuleppe sõlmimise päevast.
16. Tartu Maakohtu
17. juuni
18. a kirjaga edastati K. Kõivu pöördumine maakohtu pädevuse puudumise tõttu lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohtu kirjas märgiti, et kohtu menetluses ei ole materjale K. Kõivu tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks, mille raames tuleks maakohtul kontrollida karistusseadustiku § 76 ja vangistusseaduse § 76 tähtaegu. Seetõttu puudub maakohtul pädevus kinnipeetava pöördumise sisuliseks menetlemiseks ja haldusmenetlusse sekkumiseks. Kirjas selgitati siiski avalduse esitajale, millisest hetkest tuleb karistuse kandmise aja algust lugema hakata ning miks kohtuotsuse resolutsioonis ja sõlmitud kokkuleppe sisus märgitud karistuse kandmise alguse hetk ei pruugi alati kokku langeda. Maakohus rõhutas, et kohtuotsusega ei muudetud kokkulepitud karistuse pikkust.
19. Tartu Halduskohtu
20. augusti
21. a määrusega edastati K. Kõivu avaldus pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu erikogule. Halduskohus asus seisukohale, et avalduse esitaja eesmärgiks on kohtuotsuse täitmisel ilmnenud ebaselguse – karistusaja kulgema hakkamise hetk – lahendamine. Pädevus selleks kuulub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 alusel maakohtule. Seetõttu pole halduskohus pädev asja lahendama ning asi tuleb saata halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 3 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu erikogule. ERIKOGU SEISUKOHT
22. Erikogu hinnangul nähtub maakohtule esitatud avalduse sisust taotlus lahendada kohtulahendi täitmisel ilmnenud ebaselgus. Avalduses märgitust on tuvastatav ka ebaselguse sisu ja võimalik allikas. Kohtulahendi täitmisel tingis väidetava ebaselguse kohtuotsuse resolutsiooni ja kohtuotsuse põhjendavas osas esitatud kokkuleppe sõnastuslik erinevus. Seetõttu on kinnipeetav ja Tartu Vangla erineval seisukohal karistuse kandmise aja alguse suhtes. Avalduse esitaja tahe on suunatud sellele, et kohus selgitaks, millisest hetkest hakkas Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-2606 talle määratud vanglakaristuse kandmise aeg kulgema, kas kokkuleppe sõlmimise päevast või kohtuotsuse resolutsioonis märgitult kohtulahendi kuulutamisest alates.
25. Karistuse kandmise alguse hetk omab tähtsust esmalt karistuse täitmisele pööramisel, mis on kriminaalmenetluse instituut, kuid ebaselgusega nimetatud küsimuses võib kaasneda küsitavusi ka vangistuse täideviimise ajal, näiteks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvutamisel. Vaidluse all olev küsimus puudutab kohtulahendi sisu selgitamist. Selle käigus ei sekku lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik haldus​menetlusse.
26. Kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et avalduse läbivaatamiseks on pädev halduskohus, peaks halduskohus avalduse lahendamisel andma hinnangu ka maakohtu otsusele ja selles märgitut vajadusel tõlgendama. Erikogu ei pea sellist lähenemist menetlusseadustikega kooskõlas olevaks ega otstarbekaks. KrMS § 431 sätestab, et KrMS §-des 424–428¹ ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kuna vastav erikord puudub, tuleneb maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisega seonduva küsimuse lahendamiseks KrMS §-st
27. Kohtule esitatud avaldus tuleb omakorda KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendada määrusega. Eelnevast lähtuvalt on erikogu seisukohal, et vaidlusaluse avalduse läbivaatamiseks on pädev maakohus.
28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 711 lg 3 kohaselt tühistab Riigikohtu erikogu pädeva kohtu määramisel selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Praeguses asjas on Tartu Maakohus keeldunud avalduse lahendamisest ja saatnud selle lahendamiseks Tartu Halduskohtule kirjaga. Riigikohus on senises praktikas käsitanud määrusena ka kohtudokumente (sh kirju), mis pole küll vormistatud nõutavas vormis, kuid vastavad sisult määrusele (vt Riigikohtu erikogu
29. novembri
30. a määrus asjas nr 3-3-4-2-10, p 10). Erikogu peab võimalikuks ka praeguses asjas käsitada Tartu Maakohtu
31. juuni
32. a kirja määrusena.
33. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 711 lg-st 3 tühistab erikogu Tartu Maakohtu
34. juuni
35. a määruse ja saadab asja lahendamiseks samale kohtule. Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving