RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et loa võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks. TMS § 84 lg 21 esimese lause kohaselt avaldatakse kinnisasja müügi korral kuulutus mh ka Internetis vähemalt ühes enamlevinud müügipakkumiste portaalis. Sama lõike kolmanda lause kohaselt avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Fotode avaldamine on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise). Võlgnikul on võimalik astuda oma privaatsuse kaitseks samme talle kuuluvate vallasasjade suhtes, mille osas täitemenetlust ei toimu, mh need fotografeerimise ajaks eemaldada või keelata nende fotografeerimist. Kolleegium nõustub seega kohtute seisukohtadega, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Selguse huvides tuleks fotografeerimise õigust kohtumääruses eraldi nimetada ja vähemalt lühidalt selle vajalikkust põhjendada, mida kohtud on praegusel juhul ka teinud.
3. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata osas, milles kohtutäituril ja tema abil lubati võlgniku ruumidesse siseneda, mh fotografeerimiseks. Kuna aga praeguseks on möödunud ringkonnakohtu määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse siseneda, tuleb see aeg kohtutäituri taotlusel uuesti määrata. Kohtutäituril ja tema abil on õigus siseneda võlgniku eluruumi 60 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
4. Kolleegium märgib lisaks,

§ 28

lg 6 järgi tehakse ruumidesse sisenemise loa andmise või sellest keeldumise määrus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Lühikene tähtaeg on seletatav täitemenetluse tõhusa korralduse huvidega neil juhtudel, kui on alust eeldada, et võlgnik asub arestitavat vara varjama, kõrvale toimetama või kahjustama. Kinnisasja hindamiseks loa saamise taotlemisel sellist ohtu aga üldjuhul ei ole. Seetõttu leiab kolleegium,

§ 28

alusel toimuvas kohtumenetluses tuleks võlgnik enne loa andmist ära kuulata vähemalt juhtudel, mil kohtutäitur ei ole suutnud avalduses kohut täielikult veenda loa andmise vajalikkuses, kuid kohus ei ole veendunud ka loa andmisest keeldumises. Kolleegium märgib ka seda, et kui kohus peab vajalikuks võlgnik ära kuulata, tuleks seisukoha andmise võimalus tagada ka sissenõudjale, kelle huvides ruumidesse sisenemist otsustatakse. Kui kohus ei pea võlgniku ärakuulamist vajalikuks ning võlgnik esitab kohtumääruse peale määruskaebuse, tuleb sissenõudjale seisukoha andmise võimalus tagada kaebemenetluses. 14. Lisaks märgib kolleegium, et esialgset õiguskaitset on TMS § 28 järgses loa andmise menetluses võimalik TsMS § 665 lg 2 järgi kohaldada alles määruskaebuse lahendamisel. Kolleegium märgib samuti,

§ 28lg 6 alusel tehtav määrus on Ts

MS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav, kui kohus ei määra hilisemat täitmisele kuulumise aega.

1. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannab TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi võlgnik. Teised menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
2. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu Kohtunik Tambet Tampuu eriarvamus Leian, et kolleegium oleks pidanud määruskaebuse rahuldama, kohtute määrused tühistama ja tegema uue määruse, millega jätma kohtutäituri avalduse rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Sellest sättest tulenevalt oli maakohtul õigus rahuldada kohtutäituri avaldus üksnes juhul, kui see oli vajalik võlgniku ruumide või maatüki läbiotsimiseks. Kuna kohtutäitur ei põhjendanud oma avaldust läbiotsimise vajadusega, siis ei olnud maakohtul alust kohtutäituri avaldust rahuldada. Ma ei nõustu Riigikohtu kohtukoosseisu enamuse ning Riigikohtu varasema seisukohaga,

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind, ning et loa võib anda ka võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil ruumidest fotode tegemiseks. Selliseid võlgniku õiguste riive võimalusi see säte ette ei näe. TMS § 28 lg 2 ei näe ette ka seda, et võlgniku ruume tohiks täitemenetluse huvides fotografeerida võlgniku tahte vastaselt ning tehtud fotosid avaldada. Kuigi võib nõustuda kohtukoosseisu enamuse seisukohaga, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleks kohtutäiturile anda luba siseneda võlgniku ruumidesse, on minu arvates sellise loa andmise võimaluse sätestamine seadusandja, mitte Riigikohtu pädevuses. Isiku loata tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemine, ruumide fotografeerimine ning ruumidest tehtud fotode avaldamine riivavad isiku eraelu puutumatust. Isiku eraelu puutumatus on isiku üks põhiõigustest. Nimelt sätestab põhiseaduse § 26 esimene lause, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 26 teine lause sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku eraelu puutumatuse riivel peab omama selge seadusest tulenev alus ja legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamise abinõuna vajalik, sobiv ning mõõdukas. Riigikohtul ei ole põhiseadusest ja seadusest tulenevat pädevust lubada isikute põhiõiguste riiveid seadusest suuremas ulatuses. Seetõttu ei ole TMS § 28 lg 2 kui isiku põhiõigusi riivava sätte laiendav tõlgendamine lubatav. Kõnealust põhiõiguse riivet ei saa põhjendada ka kohtukoosseisu enamuse viidatud TMS § 84 lg 21 kolmanda lausega, mille järgi avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. See säte ei näe ette võimalust, et võlgniku kinnisasja fotografeerimiseks võib kohus anda kohtutäiturile loa minna võlgniku kinnisasjale ilma võlgniku nõusolekuta. Ilmselt on TMS § 84 lg 21 järgi lubatav ilma võlgniku nõusolekuta avaldada fotosid tema kinnisasjast, mis on tehtud ilma kinnisasjale minemata, või fotosid, mis on võlgniku kinnisasjast varem tehtud ning mis on seaduslikul teel sattunud kohtutäituri kätte (näiteks on need esitanud avaldamiseks võlgnik ise). Võlgniku ruumidest tehtud fotode avaldamist TMS § 84 lg 21 ei reguleeri. Tambet Tampuu