Obsah (4)

§ 76§ 95§ 91§ 709

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 76 lg 3 ja § 95 lg 1 järgi oli avaldaja kohustuse täitnud. Avaldajale ei ole raha tagastatud. Avaldaja avalduse alusel kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud.

1. septembril 2011 toimetati avaldajale kätte vara kontol arestimise akt, mille kohaselt võeti avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti. Kuna avaldaja täitis kohustuse rohkem kui kuu enne täitemenetluse alustamist, ei tekkinud kohtutäituril tasu saamise õigust.
2. septembril 2011 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.
3. oktoobri
4. a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.
5. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes
6. oktoobri 2011 otsuse seisukohtade juurde. Täitemenetlust alustati puudutatud isiku
7. augusti 2011 avalduse alusel
8. augustil
9. Kohtutäituri arvates maksis võlgnik trahvi alles pärast täitemenetluse alustamist (puudutatud isiku kinnituse järgi
10. septembril 2011), mitte
11. juulil
12. Seega on täitemenetluse tasu määramine õiguspärane.
13. Puudutatud isik pidas kohtutäituri otsust õigeks.
14. Harju Maakohus jättis
15. detsembri
16. a määrusega kaebuse rahuldamata ja jättis kohtutäituri ja puudutatud isiku kulud avaldaja kanda. Samuti mõistis maakohus avaldajalt riigi kasuks välja riigilõivu 63 eurot 91 senti. Määruse kohaselt on kohtutäituril õigus saada täitemenetluse alustamise tasu, kuna kohtutäitur alustas täitemenetlust seaduslikult. Tõendina esitatud
17. juuli
18. a maksekorraldusest (tl 8) nähtub, et viitenumber on maksekorraldusele märkimata. Maksekorraldus on trükitud, mitte käsitsi kirjutatud, mis tähendab, et selle on täitnud pangatöötaja, nagu väitis avaldaja.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning

§ 95

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kooskõlas

§ 91

lg-ga 3 loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Seega on kohustus täidetud, kui raha on laekunud võlausaldaja kontole. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse p-s 13 on märgitud, et määratud trahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole nr 10220064421013 SEB Pangas, ja kirjas on ka viitenumber

1. Maksekorraldusel ei ole viitenumbrit. Avaldaja võlgnikuna ei teinud kõike raha ülekandmiseks. Isegi kui ta oleks teinud kõik raha ülekandmiseks, loetakse kohustus täidetuks alles pärast raha võlausaldaja kontole jõudmist. Kui raha võlausaldaja kontole ei jõua, kannab täitmisriski võlgnik. Eelmärgitud põhjustel jättis maakohus kaebuse rahuldamata.
2. Avaldaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus. Samuti palus avaldaja kontrollida riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 5 vastavust põhiseaduse § 24 lg-le 5 ning kaasata menetlusse puudutatud isikuna AS Swedbank.
3. Puudutatud isik ja kohtutäitur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. veebruari
7. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus mõistis avaldajalt riigi kasuks välja määruskaebuselt tasutava riigilõivu 25 eurot 56 senti. Kolmanda isiku kaasamise taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi ei rikkunud maakohus kohustusi, mis kohtul hagita menetluses lasuvad. Panga menetlusse kaasamise vajadust ei olnud. Praeguse tsiviilasja raames hinnatakse seda, kas vaidlustatud kohtutäituri otsus oli õiguspärane või mitte. Selle küsimuse üle otsustamisel ei ole vaja panka menetlusse kaasata. Juhul kui avaldaja soovib panga vastu nõudeid esitada, võib ta seda teha eraldi hagimenetluses. Samal põhjusel ei saa panka menetlusse kaasata ka ringkonnakohtu menetluses. Maakohus leidis õigesti, et rahaline kohustus loetakse täidetuks siis, kui raha laekub asutuse kontole. Määrav ei ole see, kas raha maksma kohustatud isik tegi sooritusi, mille tegemise korral raha tavaliselt laekub, või lasus sellel pangal, kelle avaldaja oma rahalise kohustuse täitmiseks välja valis, mingi süü. Täitmise riski kannab raha maksma kohustatud isik seni, kuni rahaline kohustus on täidetud. Olukorras, kus rahaline kohustus ei olnud õigel ajal täidetud, oli raha saama õigustatud asutusel õigus pöörduda täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole ning kohtutäituril on täitemenetluse alustamise korral õigus saada täituritasu. Ringkonnakohus ei näinud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et riigilõivuseaduse sätted, mis näevad ette praeguses olukorras riigilõivu tasumise kohustuse, oleksid põhiseaduse vastased. Samuti ei ole põhiseaduse vastased need seadusesätted, mis näevad ette, et menetlusabi saaja peab asja tema kahjuks lahendamise korral selle riigilõivu, mille tasumisest ta avalduse ja kaebuse esitamisel oli vabastatud, ikkagi riigi tuludesse tasuma. Maakohus andis avaldajale
8. novembri
9. a määrusega menetlusabi ja vabastas ta avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Menetlusabi jätkuvuse printsiibist tulenevalt ei pidanud avaldaja ka määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivu tasuda RLS § 57 lg 23 alusel 25 eurot 56 senti. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 190 tulenevalt avaldajalt ka määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv välja mõista. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri
11. oktoobri
12. a otsus. Samuti palub avaldaja kontrollida RLS § 57 lg 5 kooskõla põhiseaduse §-ga
13. Määruskaebuse järgi ei tõendanud puudutatud isik, millisel kuupäeval trahv tema pangakontole laekus. Kohus oleks pidanud hagita menetluses rakendama uurimisprintsiipi. Kohus on kohustuse kohast täitmist hinnates kohaldanud üksnes

§ 91

lg-t 3 kui üldsätet, kuid jätnud arvestamata, et märgitud sätet kohaldatakse koostoimes teiste võlaõigusseaduse sätetega lähtuvalt kohustuse täitmise asjaoludest. Kohus on jätnud kohaldamata

§ 95lg 1, mille kohaselt tõendab kohustuse täitmise vastuvõtmist täitmise kviitung.

AS Swedbank on makse vahendajana täitmise sularahas vastu võtnud ja andnud panga templiga täitmise kviitungi, mis tõendab, et kohustus on õigel ajal täidetud. Kohtud on kohaldanud asjas üksnes

§ 91

lg-t 3, jättes kohaldamata

§-st 709 jj tuleneva arveldamise õigust omava kontopidaja vastutust käsitlevad

sätted. Nendest sätetest tuleneb ASi Swedbank kui kontopidaja vastutus juhise õigeaegse ja kohase täitmise eest. Ringkonnakohtu seisukoht RLS § 57 lg 5 vastuolu puudumise kohta põhiseadusega, on ilmses vastuolus õiguskantsleri

1. septembril 2011 justiitsministrile saadetud märgukirjas esitatud seisukohaga, mille avaldaja esitas ka ringkonnakohtule.
2. Puudutatud isik nõustus vastuses määruskaebusele ringkonnakohtu seisukohtadega. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur teatas, et avaldaja on täitemenetluses nii nõude kui ka menetluse alustamise tasu tasunud ning täitemenetlus on
3. aprillil 2012 lõpetatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel rahuldada, maaja ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtud on jätnud hagita menetluses vähemalt osaliselt uurimispõhimõtte rakendamata. Kaebuse läbivaatamine kohtutäituri otsuse peale toimub TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi hagita menetluses. Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse TsMS § 475 järgi hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid. Kolleegiumi arvates on kohtud uurimispõhimõtet ja eelmenetluse ülesandeid rikkudes jätnud eelmenetluses üheselt välja selgitamata selle, kas avaldaja
6. juulil 2011 tehtud maksekorralduse alusel trahvisumma laekus puudutatud isiku kontole. Kolleegiumi arvates ei pruugi see olla välistatud. Kohtud on tuvastanud, et maksekorraldusel oli märkimata vaid viitenumber, muid puudusi tuvastatud ei ole. Toimikus asuval maksekorralduse koopial on mh täidetud lahter saaja arvelduskonto numbri kohta. On võimalik, et selle maksekorralduse alusel ülekanne tehti, kuid puudutatud isik ei suutnud seda viitenumbri puudumise tõttu konkreetse trahviotsusega siduda ning raha kanti maksja panka tagasi. Avaldaja on avalduses märkinud (tl 4), et tema andmetel oli raha siiski laekunud puudutatud isiku kontole, kuid jäetud ootele viitenumbri puudumise tõttu. 14.

§ 91

lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kolleegium leiab, et

§ 91

lg 3 järgse nõuetekohase täitmisega on tegemist ka juhul, mil summa hoolimata viitenumbri puudumisest jõuab võlausaldaja kontole. Sel juhul ei ole ka enam oluline, et võlausaldaja viitenumbri puudumise tõttu summa maksja panka tagasi kannab. See kehtib ka avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täitmisel, kui avalik-õigusliku rahalise nõude täitmist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teisiti. Viitenumbrit ei saa pidada nõuetekohase täitmise osaks

§ 76lg 3 tähenduses.

Tegemist on üksnes tehnilise abivahendiga, mis lihtsustab võlausaldaja menetluskorda. Sellise tehnilise abivahendi kasutamine ei saa aga tekitada õiguslikku tagajärge, et võlgniku kohustus jääb makse võimaliku tagasikandmise tõttu täitmata.

1. Seega pidanuks maakohus eelmenetluses pöörduma nii AS-i Swedbank kui ka puudutatud isiku poole täpsustava infonõudega. AS-ilt Swedbank tulnuks küsida, kas ja millal
2. juuli
3. a maksekorraldus täideti, ning puudutatud isikult, kas ja millal
4. juuli
5. a maksekorralduse alusel trahvisumma tema kontole laekus. Avaldaja on ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses juhtinud tähelepanu vajadusele koguda täiendavaid andmeid pangalt ja puudutatud isikult (tl 53). Kui trahvisumma laekus selleks ettenähtud tähtaja jooksul puudutatud isiku kontole, ei olnud puudutatud isikul alust pöörduda kohtutäituri poole taotlusega alustada täitemenetlust. Kohtutäituri seaduse § 41 lg 1 kohaselt, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Kuna maakohtu eespool kirjeldatud rikkumine võis asjas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi ning ka ringkonnakohus ei ole rikkumist kõrvaldanud, tuleb kohtulahendid tühistada. Asi tuleb saata tagasi maakohtusse eelmenetluse staadiumisse.
6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust kohtumääruste tühistamiseks. Alust ei ole kohaldada avaldaja viidatud

§ 95

lg-t 1, sest AS Swedbank ei ole praeguses asjas avaldaja suhtes võlausaldaja, kes saaks väljastada täitmise kviitungi selle sätte tähenduses.

§ 709

jj kohane maksevahendaja vastutuse kohaldamine avaldaja suhtes võib kõne alla tulla eraldi menetluses, kui selgub, et maksevahendaja on avaldaja antud juhise järgi makse tegemisel või tegemata jätmisel eksinud. Kohtud on õigesti märkinud, et puudutatud isiku (võlausaldaja) ees kannab nõuetekohase täitmise riisikot avaldaja (võlgnik).

1. Kolleegium ei pea võimalikuks analüüsida määruskaebuses esitatud taotlust kontrollida RLS § 57 lg 5 vastavust põhiseadusele. Kolleegium tühistab praeguse määrusega ka maakohtu määruse, millega mõisteti avaldajalt riigi kasuks välja riigilõiv 63 eurot 91 senti väidetavalt põhiseadusega vastuolus oleva RLS § 57 lg 5 alusel. Maakohtu määruse tühistamise tõttu ei ole avaldaja suhtes enam kohaldatud RLS § 57 lg-t 5, st normi põhiseaduspärasuse kontrollimiseks puudub sätte asjassepuutuvuse kriteerium (vt normi asjassepuutuvuse kohta nt Riigikohtu üldkogu
2. aprilli
3. a otsuse nr 3-2-1-62-10 p 25).
4. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
5. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu