3-1-1-80-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-80-12 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Väärteoasi F.I karistamises liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-776 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F.I kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet, Ida Prefektuur, korrakaitsebüroo, politseikapten Lembit Kalda Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. september 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-776 F.I karistamises liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseiosakonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe
8. veebruari
9. a otsusega karistati F.I liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 3600 krooni (230.08 eurot). F.I karistati selle eest, et ta
10. detsembril 2010 kella 10.40 paiku Tallinna-Narva mnt
11. kilomeetril, Haljala vallas Lääne-Virumaal, juhtides mootorsõidukit halva nähtavusega teelõigul, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, et oleks arvestanud tema sõidukogemusi, teeolusid, veose iseärasusi ja ilmastikutingimusi, mille tagajärjel ei suutnud sõidukit peatada ja sõitis otsa ees sõiduteel juhitavuse kaotanud ja lumevalli sõitnud sõiduautole Peugeot, milles viibis J. T. Sellega tekitas F.I J. T.-le tervisekahjustuse, T. H.-le ja OÜ-le H. aga varalise kahju.
12. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liikluseeskirja (LE) § 123 nõuete rikkumine. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütluste, tunnistajate J. T. ja R. P. ütluste ja Rakvere Haigla teatisega. F.I pani väärteo toime ettevaatamatusest. F.I karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
13. F.I kaitsja Aleksander Laus esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotleti VTMS § 113 p 7 alusel kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist.
14. Viru Maakohtu
15. jaanuari
16. a otsusega jäeti F.I kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. 4.1 Kohtuvälise menetleja otsuses on selgitatud asjaolu, mida maakohus loeb kõigile teadaolevaks, s.o et
17. detsembril 2010 olid ilmastiku- ja teeolud väga rasked. On üldteada, et
18. detsembril 2010 Põhja-Eestisse jõudnud lumetorm Monika tõi kaasa märkimisväärse lumekihi ja tugevad tormi-iilid. Lumetorm jättis inimesed muuhulgas Padaorgu lumevangi ja muutis Tallinna-Narva maantee raskesti läbitavaks ning kohati läbimatuks. Päästeamet hoiatas neil päevil korduvalt raskete ilmastikutingimuste, s.o väga tugeva tuule ja erakordselt suure lumesaju eest ning soovitas eriti Harju- ja Virumaa elanikel koju jääda. Samuti soovitati vältida autodega liiklemist. Kohtuvälise menetleja poolt on otsuses väljendatud seisukoht, et ilmselgelt oli F.I valitud sõidukiirus 60-70 km/h ülemäära suur olukorras, kus libedal teel on väga tiheda tuisu tõttu nähtavus halb ja kohati olematu. Juba peatumisteekonna pikkus võimaliku ohu märkamiseks on suurem kui 50 m. Sõltuvalt asjaoludest võis seega olla mis tahes sõidukiirus ülemäära suur. Seega saab
19. detsembri 2010 ilmastikuolusid pidada üldteadaolevateks ja need olid teada ka F.I-le. Samuti oli ta teadlik sellest, et tema poolt juhitud puksiiril oli peal sõiduauto, mis oli vaja toimetada remondikotta. Veose iseärasuse, s.o eelkõige selle suuruse ja raskuse tõttu pidi F.I arvestama muuhulgas asjaoluga, et tema poolt juhitud sõiduki pidurdusteekond on olulisel määral pikem, kui tavatingimustes tavasõidukiga sõites. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on F.I juhistaaži 2 aastat ja seega ei saa teda pidada kogenud juhiks. 4.2 Sisulist tähtsust ei oma, millise konkreetse kiirusega tema või ka ees liikuv auto sõitis, sest sellistes oludes võis mis tahes kiirus osutuda liiga suureks. Praegusel juhul ei saa halva, kohati olematu nähtavuse korral pidada ettenägematuks asjaoluks eessõitva auto olemasolu teel ega ka selle poolt juhitavuse kaotamist ja lumevalli sõitmist, mis välistaks etteheited taga sõitvale juhile. Kaotades tuisus sõites juhitavuse ja sõites seetõttu lumevalli, ei kohandanud ka J. T. oma sõiduauto kiirust ilmastikuoludele vastavaks, kuid ka tema õiguspärase käitumise korral, s.o kiiruse vähendamisel ja vajaduse korral peatumisel, kui tingimused seda nõudsid, ei oleks olnud välistatud juhitavuse kaotamine ja erakorralistes oludes lumevalli sõitmine. Kuid materiaalse delikti toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle teo tõttu tagajärg saabus. Praeguses asjas on selleks isikuks F.I. 4.3 Täiesti ebakohased on F.I ja tema kaitsja etteheited J. T.-le LE § 87, § 89 ja § 76 nõuete rikkumises. Kuna sõidukite kokkupõrge toimus koheselt peale J. T. juhitud sõiduauto tuisuvaalu sõitmist ja juht kaotas teadvuse, on ilmselge, et nende nõuete täitmist ei olnud võimalik temalt nõuda. Samuti on asjakohatu ja põhjendamatu kaebuse esitaja kahtlus, et J. T. juhtis enne avariisse sattumist mootorsõidukit, olles tarvitanud tugevatoimelist valuvaigistit Tramadol. 4.4 Kokkuvõttes leidis kohus, et F.I pani toime väärteo, mis on õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi ja kohtuväline menetleja ei ole eksinud karistuse mõistmisel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni F.I kaitsja vandeadvokaat Antti Aasmaa. Kassatsiooni põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Maaohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus oleks pidanud hindama LE §-s 123 loetletud tingimusi ja näitama ära, kas ja kuivõrd F.I sõidukiirus ei vastanud neile tingimustele ja kas F.I tegevus kiiruse valikul oli põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Kohus on konstrueerinud sündmuste käigu oletuste põhjal ja leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi just F.I. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg-le 1 võib kohus tugineda otsuse tegemisel üksnes asjaoludele, mille ta on lugenud tõendatuks või üldtuntuks. Otsuse tuginemine tõendamata väidetele on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 5.2 Maakohus ei ole vajaliku põhjalikkusega analüüsinud kõiki liiklusõnnetusega seotud asjaolusid. Kuna kohus on valesti konstrueerinud sündmuste käigu, on ta põhjendamatult asunud seisukohale, et F.I ja tema kaitsja väited J. T. poolt liikluseeskirja sätete rikkumiste kohta on asjakohatud. Kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes vastamata F.I kaitsja poolt kohtuistungil esitatud taotlusele, jättes kontrollimata asjaolud, millest tulenevalt J. T. vereproovi sattus kangetoimeline valuvaigisti. J. T. poolt kohtuistungil antud ütlustest selgus, et ta kasutab valuvaigisteid seoses seljavaluga, kuid ta ei mäletanud, kas oli kasutanud valuvaigistit ka liiklusõnnetuse eel. Kohus on asunud omaalgatuslikult seisukohale, et igati loomulik on, et valuvaigistit manustati J. T.-le kiirabi poolt pärast liiklusõnnetust. Kohus on alusetult viidanud ka nendele J. T. ütlustele, mille kohaselt talle valuvaigistit kiirabi autos manustati. J. T. ei ole selliseid ütlusi andnud kuna ta ei mäletanud, mis temaga toimus. 5.3 Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et torm Monika toimumine on üldtuntud asjaolu ja leidnud, et sõltuvalt sellises olukorras võis olla mis tahes sõidukiirus ülemäära suur. Kohus ei ole antud juhtumit menetlenud erapooletult ja on faktiliste asjaolude väljaselgitamise asemel kaldunud lubamatult tuginema oletustele. Taoline kohtu seisukoht on põhjendamatu ja rikub väärteomenetlusõigust. 5.4 Maakohus on lisaks materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kuna F.I ei ole pannud toime LS § 7417 lg 1 koosseisule vastavat tegu, oleks tulnud tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuväline menetleja ega maakohus seda ei teinud, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 50 lg 1 p 1 tähenduses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Käesoleva väärteoasja keskne küsimus on LE §-s 123 esinevate määratlemata õigusmõistete „eespoolne nähtavusulatus“ ning „etteaimatav takistus“ sisustamine. Kriminaalkolleegium nõustub Viru Maakohtu põhjendustega ning lisab järgmist. 6.
22. Käesoleva väärteomenetluse esemeks olnud teo toimepanemise ajal, s.o
23. juunini 2012 kehtinud LE § 123 oli sõnastatud järgmiselt „Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.“ Kolleegium märgib, et eespoolse nähtavusulatuse all tuleb siin mõista juhi võimekust tuvastada tee nähtavuse ulatus pärisuunas. Loomulikult sõltub see paljudest teguritest, näiteks juhi sõidukogemustest ja oskustest, tema silmade seisundist, nägemiseks kasutatavatest abivahenditest, ilmastiku- ja valgustustingimustest ja ka teistest võimalikest nägemist piiravatest teguritest. On selge, et ilma selliseid, igas konkreetses liiklussituatsioonis erinevaid tegureid arvestamata ei saa juht valida sõidukiirust, mis arvestades reaktsiooniaega ning pidurdusteekonda tagaks sõiduki õigeaegse peatamise. Näiteks sõites pimedal ajal tuledega, peab juht hindama valgustatava teelõigu pikkust (vajadusel ka muid tegureid) ning vastavalt sellele valima sõidukiiruse. Olukorras, kus esinevad ekstreemsed ilmastikuolud ja nähtavus on olulisel määral piiratud, tuleb valida väiksem sõidukiirus kui tavatingimustes - st sõidukiiruse valikul peab juht hindama, kas ta suudab peatuda sellistes oludes teel oleva mis tahes etteaimatava takistuse ees. Etteaimatava takistuse all aga tugeb mõista igasugust (ka ootamatut) tõket teel, millest ei ole võimalik mööda põigata, vaid mille ees tuleb peatuda. Sellisteks tõketeks võivad olla nii teel asetsevad objektid kui ka tee enese seisund (nt varisenud sild, ärauhutud teekate või -tamm). Erinevalt ootamatust takistusest on etteaimamatu takistus selline, mille ettekujutamist ei saa juhilt tema hoolsuskohustuse raames nõuda. Siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium, et juhi hoolsuskohustus kasvab võrdeliselt sõidutingimuste halvenemisega ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada. Seetõttu ei nõua LE § 123 nõuete rikkumise tuvastamine selle väljaselgitamist, milline oleks konkreetses liiklussituatsioonis olnud ohutu sõidukiirus. Oluline on see, et juhi poolt valitud sõidukiirus ei võimalda tal eespoolse nähtavusulatuse piires peatada oma mootorsõidukit mis tahes etteaimatava takistuse ees. 6.2 Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et F.I juhtis mootorsõidukit ekstreemsetes oludes, milles nähtavus oli äärmiselt halb. Samuti hoiatas Päästeamet tormi saabumisel korduvalt raskete ilmastikutingimuste, s.o väga tugeva tuule ja erakordselt suure lumesaju eest ning soovitas eriti Harju- ja Virumaa elanikel autodega liiklemist vältida. Sellistes oludes pidi F.I arvestama sellega, et teel võib olla takistusena teine, lumevaalu sattunud mootorsõiduk. See tähendab, et sellistes ekstreemsetes oludes oli teise mootorsõiduki risti teel seismine etteaimatav ning seetõttu oli tema poolt valitud sõidukiirus (üle 50 km/h) ülemäära suur. 6.3 Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud
24. Samuti on kaitsja leidnud, et kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kui on jätnud vastamata F.I kaitsja poolt kohtuistungil esitatud taotlusele, jättes kontrollimata neid asjaolusid, millest tulenevalt J. T. vereproovi sattus kangetoimeline valuvaigisti Tramadol. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga. Maakohtu kohtuistungi protokollist (tl 54) nähtuvalt on J. T. andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei tarvitanud valuvaigisteid
25. detsembril 2010 ega sellele eelnenud päeval, valuvaigisteid anti talle kiirabi autos.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
27. jaanuari
28. a otsuse muutmata ja F.I kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar