Obsah (9)

§ 121§ 157§ 151§ 200§ 5§ 2§ 45§ 47§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-30-12 8. oktoober 2012 Eesi

§ 121lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Määruse põhjendused: a) kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vaidlustatud korralduse väljaandmise ajal puudus kaebajal võimalus osaleda jäätmekäitleja konkursil, sest selleks ajaks ei olnud veel valminud kaebaja jäätmekäitlustehas. Konkursil mitteosalejal puudub õigus vaidlustada haldusakti, millega kuulutatakse välja konkurss. Selline haldusakt ei saa kuidagi rikkuda mitteosaleja õigusi (

v.r § 7 lg 1);

1. b)kaebaja on leidnud, et hilisemal korraldatud jäätmeveo konkursil oleks piiratud tema õigus valida jäätmete käitlemise koht. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et selle alusel määratakse lõplikult kindlaks jäätmekäitluskoht. Kindlaks määratakse ainult jäätmekäitleja. Seda kinnitab pakkumise kutse dokumentide p 11.2. Selle kohaselt peavad pakkumises olema näidatud kõik Rakvere linna nimel üleantavate-vastuvõetavate jäätmete käitluskohad. Vaidlustatud korraldusega on võitnud hinna​pakkuja kohustatud jäätmekäitlusega tegelema ainult 18 kuud. Ei ole teada, millal vastustaja kuulutab välja korraldatud jäätmeveo konkursi. Seega ei ole võimalik väita, et vaidlustatud haldus​akti alusel välja valitud jäätmekäitleja käitleb jäätmeid ka jäätmeveo konkursi ajal. Seega ei riku jäätmekäitleja kindlaksmääramine kaebaja õigusi jäätmeveo konkursil;
2. c)pikaajaline tegutsemine jäätmekäitluse valdkonnas ei anna kaebajale alust väita, et tema pakkumine tunnistatakse jäätmeveo konkursil parimaks. Halduskohtumenetluses ei saa kaitsta hüpoteetilisi õigusi. Kaebeõigust ei tulene üheselt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2011. a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-52-11. Seal käis vaidlus selle üle, kas kaebust saab pidada ilmselgelt perspektiivituks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. AS Ragn-Sells määruskaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjendused:
3. a)ringkonnakohtul puudus alus

§ 121lg 2 p 1 kohaldamiseks.

Ringkonnakohtul puudub pädevus esimese astme kohtus eelmenetluses ettenähtud kohtulahendite tegemiseks. Ka esimese astme kohtul puudub pärast eelmenetluse lõppemist alus

§ 121

lg 2 p 1 kohaldamiseks.

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine; b) ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Apellant ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud põhjendusel, et kaebus on kaebeõiguse väidetava puudumise tõttu ebaõigesti menetlusse võetud. Kohtumenetluse raames ei ole väljendatud seisukohta, et kaebeõigus võiks puududa tulenevalt asjaolust, et mais 2010 ei olnud kaebaja jäätmete ümbertöötlemistehas valmis. Kohtulahend ei tohi olla üllatuslik (

§ 157

lg 2);

1. c)hanke läbiviimine eesmärgiga määrata kindlaks korraldatud jäätmeveo käitluskoht on lubamatu. Seeläbi piiratakse ettevõtlusvabadust ja vaba konkurentsi ning eiratakse võrdse kohtlemise põhi​mõtet. Kui hange on lubatav, soovib kaebaja sellel osaleda. Hanke tingimused on vastuolus RHS §-ga 3. Asjaolu, et korralduse vastuvõtmise ajal ei olnud kaebaja ümbertöötamistehas valmis, ei võtnud kaebajalt võimalust osaleda olemasoleva jäätmekäitluskohaga. Kaebaja on hankel osalemiseks ka pakkumuse esitanud. Pooled ei ole kohtumenetluses väitnud, et kaebajal ei ole võimalik hankes osaleda. Ringkonnakohtu määruses märgitud kaebaja avaldus konkursil osalemise võimaluse kohta ei ole kooskõlas kohtuistungi protokolliga;
2. d)motiveerimata ja tõenditega vastuolus on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakti alusel määratakse lõplikult kindlaks jäätmekäitluskoht. Vastustaja 17. mai 2010. a vastusest tuleneb üheselt, et korraldatud jäätmeveo hanketingimustes määratakse kindlaks jäätmekäitluskoht, kuhu tuleb jäätmed üle anda. Ka vastustaja on kinnitanud jäätmekäitluskoha kindlaksmääramist. Ring​konna​kohtu viide pakkumise kutse dokumentide p-le 11.2 ei ole asjakohane. Konkursil edukaks mitteosutunud jäätmekäitleja jäätmekäitluskohtadesse ei või jäätmevedaja jäätmeid üle anda;
3. e)Riigikohus lahendas haldusasjas nr 3-3-1-52-11 käesoleva vaidlusega analoogse vaidluse kaebe​õiguse üle ning leidis, et jäätmekäitluskoha hanke läbiviimise otsustust sisaldavat haldusakti, millega on kinnitatud ka hanketingimused, tuleb käsitada eelhaldusaktina. Riigikohtu määruses on märgitud, et sarnases olukorras ei saa välistada kaebaja õiguste rikkumist kontsessiooni andmisega. Riigikohus ei sidunud kaebeõiguse olemasolu jäätmeveo hankel edukaks tunnistamise eeldusega, vaid kaebaja sooviga jäätmeveo hankel osaleda;
4. f)kaebaja soovib jäätmeveo hankel osaleda. Kaebajal on oluliselt suuremad võimalused hankel parima pakkumise tegemiseks, kui jäätmekäitluskoht ei ole kindlaks määratud. Jäätmeveo hinna pakkumisel arvestab kaebaja kogu teenuse osutamise perioodiga. Seega on võimalik arvestada ka uue jäätmekäitluskohaga. Olukorras, kus on kindaks määratud üks jäätmekäitluskoht, ei ole võimalik tegutsemist alustavate jäätmekäitluskohtadega arvestada. Seeläbi piiratakse uute jäätme​- käitluskohtade, sh kaebaja uue tehase sisenemist turule;
5. g)ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et juhul, kui kaebaja ei osutuks jäätmeveo hankel edukaks, sooviks kaebaja samuti pakkuda jäätmeveo teenuse osutajale võimalust jäätmete üleandmiseks kaebaja tehasesse. 7. Rakvere Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Linnavalitsus leiab, et kaebus tuleks tagastada ka

§ 121

lg 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel, kuna jõustunud on riigi​hangete vaidlustuskomisjoni 28. mai 2010. a otsus.

§ 151

lg 2 p 1 ja § 185 lg 1 kohaselt võib

§ 121

lg 2 p 1 kohaldada ka apellatsioonimenetluses.

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmine ei eelda isegi kaebuse vastustajale kätte toimetamist. Seega ei ole kohus nimetatud sätte kohaldamisel seotud poolte taotluste ega seisukohtadega ning seda sõltumata menetlus​staadiumist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 8. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et apellatsioonimenetluses ei ole üldse võimalik kohaldada

§ 121

lg-t 2.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Seega sõltub määruskaebuse lahendamine sellest, kas antud juhul esinevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asja​olud.

II

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata Rakvere Linnavalitsuse
2. mai
3. a korralduse tühistamise nõude osas.
4. Kolleegium märkis
5. detsembri
6. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-52-11, et hanke​- menetluse algatamise otsus on olemuselt menetlustoiming (p 22). Sama kehtib muu pakkumis​menetluse algatamise kohta. Asjas nr 3-3-1-52-11 pidas kolleegium tühistamiskaebust vallavalitsuse korralduse peale võimalikuks, kuna lisaks hankemenetluse algatamisele kinnitati sellega hanke​dokumendid ja otsustati hanketeate avaldamine. Nende osade lahutamine korralduses oleks olnud kunstlik. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Lisaks pakkumismenetluse algatamisele määrati vaidlustatud korraldusega kindlaks menetluse korraldaja ning pakkumiste avamise ja hindamise komisjon. Need sisemised menetluslikud otsustused ei muuda pakkumis​menetluse algatamist eelhaldusaktiks. Seetõttu on linnavalitsuse korralduse näol tegemist menetlustoiminguga haldusmenetluse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku mõttes. Pelgalt hankemenetluse algatamise vaidlustamise õigust ei tulene ka RHS § 117 lg-test 2 ja
7. Kuna menetlustoimingu tühistamine ei ole võimalik (

§ 5lg 1 p 1), ei ole kaebusega linnavalitsuse 3.

mai 2010. a korralduse peale võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2).

Seega on ringkonnakohus jätnud korralduse osas kaebuse kokkuvõttes õigesti läbi vaatamata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu määruse vastavaid põhjendusi. 11. Kolleegium selgitab kooskõlas

§ 2

lg-ga 5, et menetluse algatamise staadiumis on haldus​kohtusse pöördumine üldjuhul ennatlik. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (

§ 45lg 3).

Antud juhul tähendaks see pakkumusmenetlust lõpetava haldusakti vaidlustamist. Linnavalitsuse

1. mai
2. a korraldusega ei ole veel otsustatud ühelegi ettevõtjale teenuse osutamise õigust anda ega teiste ettevõtjate vastavaid õigusi piirata.
3. Pakkumise kutse dokumentide osas on ringkonnakohus jätnud kaebuse ebaõigesti läbi vaatamata. Pakkumise kutse dokumendid on eelhaldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-11, p 21;
6. aprilli
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-99-09, p 16). Sarnaselt haldusasjas nr 3-3-1-52-11 märgituga (p 23), ei pea kolleegium antud juhul võimalikuks pakkumise kutse dokumentide osas kohaldada

121 lg 2 p 1.

§ 121

lg 2 p 1 kohaldamiseks peab kaebeõigus puuduma ilmselgelt, kusjuures eeldada tuleb kaebaja faktiliste väidete tõendatust. Kaebaja määruskaebuse väitel on ta vaidlusaluses pakkumismenetluses oma pakkumise esitanud. Riigikohus nõustub kaebajaga, et ringkonnakohtu istungi protokoll (tl 129, II kd) ei kajasta ringkonnakohtu otsuses (p 7) viidatud kaebaja avaldust jäätmekäitleja konkursil osalemise võimatuse kohta. Seega tuleb kaebaja osalemist pakkumismenetluses käesolevas menetlus​staadiumis pidada võimalikuks. Kaebaja leiab muu hulgas, et pakkumise kutse dokumendid on liiga üldsõnalised ja seetõttu ei ole tagatud menetluse läbipaistvus. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada ilmselgeks, et pakkumise alusdokumentide väidetav üldsõnalisus ei takista kaebajal kuidagi pakkumismenetluses edukat osalemist. Seda tuleb kontrollida apellatsioonkaebuse sisulisel lahendamisel.

1. Välistada ei saa aga, et asja sisulisel läbivaatamisel jõuab kohus siiski tulemuseni, et pakkumise kutse dokumendid kaebaja õigusi ei riiva. Arvestada tuleb, et pakkumise kutse dokumentide siduvus piirdub konkreetse pakkumismenetluse tingimustega. Antud juhul ei määratud pakkumise kutse dokumentidega veel kindlaks ei jäätmekäitlemise kohta ega jäätmete käitlejat. See saab toimuda alles vaidlustatud pakkumismenetluse lõpptulemusena.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada pakkumise kutse dokumentide osas. Asi tuleb selles osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Märkida tuleb, et Tartu Ringkonnakohus küsis
4. juuni
5. a määrusega haldusasjas nr 3- 12-52 Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Liidu toimimise lepingu art 106 lg-te 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
6. novembri
7. a direktiivi 2008/98/EÜ art 16 lg 3 tõlgendamise kohta seoses JäätS § 67 kohaldamisega. Asjas nr 3-12-52 vaidlustas kaebaja korraldatud jäätmeveo kontsessiooni menetluses pakkumise kutse dokumentide tingimused, millega kehtestati kohustus viia jäätmed nimeliselt ära nimetatud prügilatesse. Käesoleva määruskaebuse lahendamine ei sõltu Riigikohtu hinnangul viidatud eelotsusetaotluse küsimustest, sest nagu eespool märgitud, ei saa ka siseriikliku õiguse valguses antud juhul kaebe​- õigust ilmselgelt välistada ja käesolevas asjas vaidlustatud toimingu ja eelhaldusaktiga ei ole konkreetseid jäätmekäitluskohti kindlaks määratud. III
8. Kolleegium peatub ka vastustaja poolt tõstatatud küsimusel, kas kaebaja oleks pidanud enne käesolevas asjas halduskohtusse pöördumist läbima kohtueelse menetluse riigihangete vaidlustus​komisjonis. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral oleks ringkonnakohus pidanud menetluse lõpetamise asemel jätma kaebuse läbi vaatama (

§ 121lg 1 p 4, § 151 lg 1 p 1 ja § 200 p 5).

1. Kaebaja pöördus käesoleva vaidluse lahendamiseks esmalt vaidlustuskomisjoni, paludes tunnistada kehtetuks
2. mai
3. a korraldus ja pakkumise kutse dokumendid. Vaidlustuskomisjon tagastas
4. mail 2008 vaidlustuse, leides, et vaidlusalune pakkumismenetlus ei kujutanud endast hankemenetlust riigihangete seaduse mõttes. Seda seisukohta põhjendas vaidlustuskomisjon sisuliselt sellega, et vaidlustatud korralduses ja pakkumise kutse dokumentides ei viidatud riigi​hangete seadusele, vaid jäätmeseadusele, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja Rakvere Linnavolikogu määrusele.
5. Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korras, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks

v.r § 11 lg 31 p 1 alusel. Sama kehtib

§ 47lg 1 ja § 268 lg 1 suhtes.

Seega puuduks alus käesoleva kaebuse läbi vaatamata jätmiseks nii juhul, kui vaidlustus kuulus läbivaatamisele vaidlustuskomisjonis, kui ka juhul, kui vaidlustuskomisjon oleks tagastanud vaidlustuse põhjendatult. Järelikult ei saa vastustaja väitega nõustuda.

1. Kolleegium märgib eeltoodule lisaks siiski oma seisukoha, et vaidlustuskomisjon on tagastanud vaidlustuse alusetult.
2. Vaidlustuskomisjoni pädevus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas hankija järgib oma otsustes ja dokumentides riigihangete seadust ja viitab selle sätetele. RHS § 117 lg 1 seab vaidlustus​komisjoni pädevuse sõltuvusse sellest, kas vaidlustatakse hankija tegevust ja kas vaidlustaja tugineb riigihangete seadusele. Hankija tegevuse all tuleb RHS § 117 lg 1 tähenduses mõista hankija poolt riigihanke teostamist RHS § 2 mõttes, sh riigihanke korraldamist sama seaduse § 3 mõttes. Selles kontekstis tehakse hankija tegevus kindlaks riigihanke iseloomulike, st sisuliste tunnuste alusel (RHS § 2 lg 2).
3. RHS § 2 lg-s 2 loetakse riigihankeks muu hulgas teenuste tellimine ja teenuste kontsessioon. RHS kuni
4. detsembrini 2010 kehtinud redaktsiooni (v.r) § 4 lg 5 sätestas: "Teenuste hanke​lepinguga tellitakse käesoleva seaduse lisas 2 nimetatud teenuseid." RHS v.r § 6 lg 2 sätestas: "Teenuste kontsessiooni andmine käesoleva seaduse tähenduses toimub hankelepinguga, mille esemeks on käesoleva seaduse lisas 2 nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega." Lahtiseks võib käesolevas menetlusstaadiumis jääda küsimus, kas antud pakkumismenetluses oli tegemist teenuste tellimise või kontsessiooniga. Pakkumismenetluse vastavus hankemenetluse tunnustele sõltub sellest, kas tegemist oli RHS v.r lisas 2 nimetatud teenusega.
5. RHS v.r lisa 2 loetles
6. kategooria raames muu hulgas ka reovee- ja jäätmekäitlusteenused, mille viitenumbrid ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohaselt on 90100000-8 kuni 90320000-
7. Ühtse riigi​hangete klassifikaatori kohaselt hõlmab see viide ka järgmised rubriigid: 90120000-4 jäätme​teenused; 90121000-1 üldised jäätmeteenused; 90121100-2 jäätmekogumis​teenused; 90121110-5 tahkete asulajäätmete kogumisteenused; 90121120-8 majapidamisjäätmete kogumisteenused; 90121130-1 prahikogumisteenused; 90121140-4 vanapaberi kogumisteenused; 90121300-4 jäätme​käitlusteenused; 90121310-7 majapidamisjäätmete kõrvaldusteenused; 90121320-0 tahkete asula​jäätmete kõrvaldusteenused (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
8. novembri
9. a määrus nr 2195/2002/EÜ).
10. Vaidlusaluse pakkumismenetluse esemeks oli jäätmete töötlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Direktiivi 2008/98/EÜ art 3 p-s 9 loetakse jäätmekäitluseks muu hulgas jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ning sama artikli p 14 kohaselt loetakse töötlemiseks taas​kasutamisvõi kõrvaldamistoimingud, kaasa arvatud taaskasutamise ja kõrvaldamise eelne ette​valmistus. Seega oli vaidlusaluses pakkumismenetluses tegemist RHS v.r lisas 2 nimetatud teenustega ning kokkuvõttes teenuste hankelepinguga või teenuste kontsessiooniga, st riigihankega.
11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohus määruskaebuse osaliselt. Kautsjon tagastatakse vastavalt

§ 107lg-le 4.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann