RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

" (edaspidi ratifitseerimise seadus) raames taotluse alusel toetust elektrivõrguga liitumiseks 20 000 krooni (1278 eurot 23 senti), eratee ehituseks 670 505 krooni (42 853 eurot 8 senti), ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks 2000 krooni (127 eurot 82 senti) ja ettevalmistavateks töödeks 34 500 krooni (2204 eurot 95 senti). Viimane osa toetusest maksti välja

1. novembril
2. Investeeringu eesmärgiks oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine ning teistele küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine.
3. detsembri
4. a kinnituskirjaga nr 1184 võttis kostja kui taotleja endale kohustuse kasutada investeeringut täpselt äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt viis aastat investeeringu tegemisele järgnevast aastast arvates.
5. mail 2008 selgus järelkontrolli käigus, et investeeringuobjekte, millele toetust saadi, ei kasutata sihipäraselt ning kostja majandustegevus ei vasta äriprojektile. Kavandatud spordirajatised (jääpalli-, jäähoki- ja maahokiväljak), mille tehnosüsteemide ja teenindava rajatise tarbeks toetust taotleti, on rajamata. Seega ei ole saadud tulu rajatiste väljarentimisest, mis oli äriprojektis märgitud kavandatavate teenuste osutamise viisiks. Kostja selgituste kohaselt ei ole äriplaanis ettenähtud tegevus käivitunud, kuna tema taotlused erinevate projektide rahastamiseks on jäetud rahuldamata ja eelnimetatud rajatiste rajamine on aastatega oluliselt kallinenud. Kostja kodu/kontori lähedale toetuse abil rajatud juurdepääsutee/parkla, millele on toetust makstud kõrgendatud määras, ei ole teistele maapiirkonnas elavatele ja asuvatele isikutele vajalik, kuigi see tingimus oli aluseks investeeringutoetuse taotlemiseks ja määramiseks kõrgendatud määras.
6. jaanuaril 2009 tegi PRIA kostjale järelepärimise, milles palus PRIA-t teavitada, kas kostja on alustanud Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse jääpalli-, jäähoki- ja maahokiväljakute rajamisega, ning teatas, et toetuse saaja tegevusetuse korral alustatakse menetlust toetussumma tagasinõudmiseks. Vastuses järelepärimisele teatas kostja, et kuna 2004 jäeti Riikliku Arengukava meetme 3.3 raames rahuldamata kostja taotlus saada maahokiväljaku rajamiseks toetust, siis ei ole ehitushindade tõusu tõttu enam võimalik spordiväljakuid rajada. Hageja ei nõua toetust tagasi põhjusel, et toetusraha ei ole sihipäraselt kasutatud, vaid seetõttu, et investeeringuobjektid ei ole olnud järelevalveperioodil (algus
7. november 2004, kestus viis aastat) sihipärases kasutuses. Hageja järelevalveametnikud ei pidanudki kontrollaktis tuvastama mingeid puudusi toetusraha sihipärasel kasutamisel, kuna toetusraha oli kasutatud sel otstarbel, milleks teda oli taotletud, investeeringuobjektid olid toetusraha eest rajatud. Sama ei saa öelda investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohta järelevalveperioodil. Toetuse tagasinõudmise alus ei ole põhiinvesteeringu mittevalmimine, vaid asjaolu, et investeerimisobjektid, millele toetus määrati, ei ole terve järelevalveperioodi jooksul olnud sihipärases kasutuses, n-ö põhiinvesteeringut teenindavate objektidena.
8. märtsil 2009 tegi hageja kostjale ettekirjutuse toetussumma 725 005 krooni tagasimaksmiseks. Ettekirjutus saadeti kostjale äriregistris olevale aadressile väljastusteatega tähtkirjaga
9. märtsil 2009 ja postiasutus tagastas selle hagejale
10. aprillil 2009 hoiutähtaja möödumise tõttu. Hageja edastas kostjale ettekirjutuse veel ka lihtkirjaga
11. aprillil
12. Kostja ei ole toetust tagasi maksnud ega ole ettekirjutust vaidlustanud. Hageja viitas

§ 9

lg-le 4, mille kohaselt nõuab amet toetuse saajalt sama paragrahvi teises lõikes toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on PRIA-l õigus pöörduda kohtusse.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Ta väitis, et kõik investeeringuobjektiks olevad tööd, mille jaoks hageja maksis kostjale toetust, tegi kostja ära
2. aastaks. Ettevalmistavate töödega samal ajal jätkas kostja Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse edasiarendamiseks toetajate otsimist ning toetuste taotlemist. Kostja tehtud töid kontrollis hageja. Kontrollakti nr 01/192 kohaselt kontrollis hageja elektrivõrguga liitumist
3. augustil 2004 ja kontrolli tulemusel puudusi ei tuvastatud. Kontrollakti nr 01/193 kohaselt kontrollis hageja juurdepääsuteed
4. augustil 2004 ja juurdepääsutee kontrolli tulemusena puudusi ei tuvastatud. Lisaks eeltoodule tegi hageja järelkontrolli juurdepääsutee ning elektrivõrguga liitumise üle
5. septembril 2006, ning nimetatud kontrolli tulemusel koostatud kontrollakti nr SA 0207 kohaselt juurdepääsutee ning elektrivõrguga liitumise kohta puudusi ei tuvastatud. Seega ei tuvastanud hageja ühegi varasema (järel)kontrolli käigus puudusi, mis oleksid seotud investeeringuobjekti rajamise või kasutamisega. Hageja
6. märtsil 2009 koostatud ettekirjutust ei ole kostjale enne hagi esitamist teatavaks tehtud, mistõttu ei ole täidetud toetuse tagasinõudmise formaalsed eeldused. Hagi tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Hagejale toetuse tagasimaksmiseks ei ole alust, sest täidetud ei ole toetuse tagasinõudmise seaduses sätestatud sisulised eeldused. Tegemist oli taotlusest nähtuvalt spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks (tulevase maa- ja jäähokikeskuse teenindamiseks) vajalike infrastruktuuride rajamiseks taotletava toetusega. Kostjale määrati toetus infrastruktuuride rajamiseks ning pelgalt ettevalmistavateks töödeks (projekteerimine ning taotluse ja äriprojekti koostamine), elektrivõrguga liitumiseks ning juurdepääsutee ehitamiseks. Nimetatud tööd on kostja investeeringutoetust kasutades ka teinud. Hageja ei ole kostjale määranud toetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks ega spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks. Seega ei saa ka maa- ja jäähokikeskuse mittevalmimine olla toetuse tagasinõudmise aluseks. Toetuse saaja majandustegevus vastab äriprojektile ja sellest selgub, et kostja osutatavaks teenuseks on konsultatsioonid raamatupidamise ja audiitorteenuste valdkonnas. Samuti on äriprojektis märgitud, et kavandatavateks uuteks toodeteks ja teenusteks on spordirajatiste rent asukohaga Harju Maakond, Saku vald, Kurtna küla. Kostja 2004.-
7. a majandusaasta aruannetest selgub, et kostja tegevusaladeks on raamatupidamis- ning audiitorteenused ning Saku valda Kurtna külla ostetud kinnistu väljaehitamine. Eelnimetatud tegevus hõlmab pidevat toetajate otsimist, Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse ehitamisega seotud toimingutega tegelemist, koostööd Eesti Maahokiliiduga jpm.
8. Harju Maakohus rahuldas
9. septembri
10. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 46 336 eurot 26 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd kohus on vaidlusaluse küsimuse
11. oktoobri
12. a seisukohaga lahendanud, leides, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust, kuna kostjale on akt kätte toimetatud koos hagimaterjalidega
13. novembril 2009, seega oli kostja sellest teadlik. Kostja ei ole kohtule teadaolevalt aga akti vaidlustanud. Kohus jättis vastuväite rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, kas kostja investeeringuobjektid toetuse abil rajas või mitte. Hageja on esitanud tõendina kontrollakti ja raporti lisakontrolli tulemuste kohta. Nimetatud tõenditest nähtub, et osa töid on tegemata ning osa on tehtud puudustega. Järelkontrolli käigus selgus
14. mail 2008, et investeeringuobjekte, millele toetust saadi, ei kasutata sihipäraselt ning toetuse saaja majandustegevus ei vasta äriprojektile. Kavandatud spordirajatised, millele tehnosüsteemide ja teenindava rajatise tarbeks toetust taotleti, on rajamata. Investeeringu eesmärgiks oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine ning teistele küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine. Toetust määrati mitte lihtsalt eratee ehitamiseks ja elektrivõrguga liitumiseks, vaid spordiväljakute jaoks, mille toetuse saaja rajab tulevikus. Kui investeeringud, millele toetust taotleti, oleks kasutuses spordiväljakute teenindamiseks, siis oleks tegemist ka investeeringuobjektide sihipärase kasutamisega. Kui spordiväljakuid ei ole rajatud, siis ei ole võimalik ka toetust saanud investeeringuobjekte sihipäraselt kasutada. Maakohus leidis, et esitatud materjalidele tuginedes võib lugeda, et investeeringuobjekte ei ole järelevalveperioodil (algus
15. november 2004, kestus viis aastat) sihipäraselt kasutama asutud. Hageja oli andnud kostjale toetusi, et viimane rajaks kokkulepitud rajatised, mis võimaldaksid kasutada kostja kavandatud spordikeskust. Järelevalvet toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja poolt seaduses sätestatud nõuete täitmise üle tehakse arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni toetusraha täielikust väljamaksmisest. Arvestades järelevalveperioodi kestust, siis selle aja jooksul ei olnud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutatud, spordiväljakuid ei olnud toetuse saaja rajanud. Seetõttu polnud võimalik rikkumist kõrvaldada ning ebamõistlik olnuks teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks, s.o infrastruktuuriobjektide sihipärasesse kasutusse võtmiseks, kuivõrd järelevalveperiood oli juba lõppemas ning lubatud sportimisrajatised ei olnud rajatud. Asjaolu, et hageja ei ole määranud toetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks ega spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks, ei takista nende teenindamiseks mõeldud rajatiste eest toetuse tagasinõudmist, kui need rajatised ei ole äriprojektile vastavas sihipärases kasutuses. Äriprojektis on kavandatavate uute toodete ja teenuste lühikirjeldusena toodud spordirajatiste rent ning kavandatavate toodete turustamise ja teenuste osutamise viisina valmivate spordirajatiste rentimine spordiühingutele ja harrastussportlastele vastavalt väljakute broneeringule ja kasutuslepingutele ning ajutist maahokiväljakut ehk siis maatüki rentimist ei saa pidada äriprojekti realiseerumiseks, sellisele maatükile juurdepääsutee rajamiseks ei oleks olnud mõistlik ega otstarbekas maksta toetust kõrgendatud määras.
16. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
18. Tallinna Ringkonnakohus jättis
19. veebruari
20. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostja apellatsioonkaebuses korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad ekslikule eeldusele, et hagejal ei ole õiguslikku alust kostjale makstud toetuse tagasinõudmiseks. Maakohus on jõudnud hagi rahuldades paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Maakohus on käsitlenud toetuse maksmise aluseks olnud poolte kokkuleppeid ja õigusakte ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks kostjal tuleb hagejalt saadud toetused tagasi maksta.

§ 7

lg 3 mõtte kohaselt ei saa lugeda kostja toetuse eest tehtud töid sihipäraseks, kuna spordirajatisi, mille tarbeks toetust kulutati, ei ole kontrollperioodi jooksul rajatud. Kuna kostja ei ole äriprojektis põhiinvesteeringuna plaanitud spordirajatisi ehitanud, siis ei ole võimalik ka toetust saanud investeeringuobjekte sihipäraselt kasutada. Põhiinvesteeringu riski kannab toetuse saajana kostja. Kuna maakohus on kõigile kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsusega täielikult, ei pidanud ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või tõendite ekslikku hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõendeid teisiti hinnata ega asuda nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes maa- ja ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata, või tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei lahendanudki kostja taotlust. Kostjale ei ole ettekirjutust enne hagi esitamist teatavaks tehtud. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel.

§ 9

lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 tuleneb üheselt ja selgelt, et PRIA-l on õigus esitada hagi kohtusse toetuse tagasinõudmiseks vaid juhul, kui ettekirjutus toetusraha tagastamiseks on esitatud ja seda ei täideta. Pooled ei vaidle selle üle, et 26. märtsil 2009 PRIA koostatud ettekirjutust kostjale enne hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamist teatavaks ei tehtud, kuna PRIA edastas ettekirjutuse valele aadressile. Seega ei täidetud

st tulenevaid hagi esitamise olulisi eeldusi - ettekirjutuse esitamine ja selle täitmata jätmine. Ringkonnakohus andis tuvastatud asjaoludele ebaõige hinnangu ja kohaldas vääralt

§ 7

lg-t 3 ning § 9 lg 2 p 1, mistõttu jõudis ringkonnakohus ekslikule järeldusele, et toetuse eest tehtud töid ei kasutatud sihtotstarbeliselt ning esinevad eeldused makstud toetuse tagastamiseks. PRIA kaudu makstud toetuse tagasinõudmiseks ei ole õiguslikku alust. Kohtud on tõendeid valesti hinnanud.

§ 7

lg 3 mõtte kohaselt loetakse investeeringuobjekti sihipäraseks kasutuseks investeeringuobjekti kasutamist taotluses ja äriprojektis toodud otstarbel. Maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuste taotluse ning maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuste äriprojekti kohaselt oli kavandatava investeeringu eemärgiks "spordi ja vabaaja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks ning teistele küla sotsiaal-majandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine. Investeeringujärgselt saavutatakse olukord, kus lähitulevikus rajatava Kurtna Maa- ja Jäähokikeskus on ühendatud elektrivõrku, võimaldatud on liitumine vee- ja kanalisatsiooniga, välja on ehitatud puurkaev ja juurdepääsutee, mis muutub üldkasutatavaks". Taotlusest ning äriprojektist tulenevalt oli kavandatava investeeringu eesmärgiks Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse rajamise alustamiseks tehtavad ettevalmistavad tööd, st ettevalmistav tegevus/investeering, mille kaugemaks eesmärgiks tulevikus oli Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse (jääpalli-, jäähoki- ja maahokiväljak) rajamine. Kohtud on asunud ekslikule seisukohale, et investeeringu eesmärgiks oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine. PRIA ei ole mitte kunagi määranud kostjale toetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks ega spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks. Liitumine elektrivõrguga oli vajalik, kuivõrd hoonestusõiguse seadmise lepingu järgi on vajalik elektrienergia olemasolu Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuses. Sihipäraselt on asutud kasutama ka toetuse abil rajatud juurdepääsuteed. Juurdepääsuteed kasutati eelkõige kostja rajatud ajutisele treeningväljakule pääsemiseks. Ajutist treeningväljakut kasutas järelevalveperioodil MTÜ Eesti Maahokiliit, kes sõlmis selleks treeningväljaku rendilepingu kostjaga. Treeningväljaku kasutamise eest kohustus MTÜ Eesti Maahokiliit tasuma kostjale renti. Kostja väljastas MTÜ-le Eesti Maahokiliit ka arve nr 601, mille alusel tuli tasuda 46 896 krooni. Seega on toetuse abil rajatud juurdepääsutee olnud treeningute toimumise tõttu pidevalt kasutuses. Spordiväljaku rajamine ajutiselt väiksemas mõõdus esialgu plaanitust ei välista investeeringuobjektide sihipärast kasutamist. Juurdepääsutee on antud avalikku kasutusse ning viimast saavad kasutada ka teised maapiirkonnas elavad isikud. Samuti kasutavad juurdepääsuteed naabruses asuva lõbustuspargi külastajad (mh ka maapiirkonnas elavad ja asuvad isikud), mis tähendab täiendavat ligipääsu ja müügitulu kohalikule ettevõtlusele. Olukorras, kus 46 336 euro 26 sendi suuruse toetuse saamise eelduseks oleks olnud mitmetesse miljonitesse eurodesse ulatuva investeeringu tegemise kohustus, ei oleks kostja PRIA poole toetuse saamiseks pöördunudki. Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse kavandatud kujul mittevalmimine on tingitud kostja tahtest sõltumatutest asjaoludest. Kostjal ei ole hoolimata mitmetest taotlustest õnnestunud saada lisatoetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse projekti rahastamiseks. Hageja peaks loobuma kostjalt toetuse tagasinõudmisest. Kohtud on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohtud on puudulikult hinnanud PRIA kontrollakte ning nendes märgitud seisukohti. Rikutud on kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendamise nõudeid. Kohtud on jätnud põhjendamatult täielikult tähelepanuta taotluse ning äriprojekti, treeningplatsi rendilepingu, tee avaliku kasutamise lepingu, kontrollaktid nr 01/192, nr 01/193 ja nr SA 0207. Kohtud on jätnud põhjendamatult täielikult tähelepanuta kostja esile toodud olulised asjaolud. 8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, ringkonnakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viimasele makstud toetusraha tagastamist. 11. Kohtud ei ole võtnud seisukohta, missugusel õiguslikul alusel tuleb hagi rahuldada. Maakohus ei ole hagi põhjendavas osas viidanud ühelegi materiaalõiguse sättele. Ringkonnakohus on viidanud

§ 7

lg-le 3, mis aga kolleegiumi arvates ei sätesta võimalikku tagasinõude õiguslikku alust.

§ 9

lg 1 esimene lause sätestab, et kui järelevalve teostamise käigus on avastatud puudusi, on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

§ 9

lg 1 teine lause sätestab, et toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise käigus avastatud toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude rikkumise korral teeb Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks selleks määratud tähtpäevaks, kui ta leiab, et toetuse saaja saab teha vajalikud toimingud toetusraha või investeeringuobjekti kasutamise nõuetekohaseks viimiseks.

§ 9

lg 2 p 1 sätestab, et Amet nõuab ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetusraha või investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt ja rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha või investeeringuobjekti kasutamist nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada. Kolleegium leiab, et

§ 9

lg-s 1 nimetatud ettekirjutust tegemata ja sellega toetusraha saanud isikule rikkumise kõrvaldamise võimalust andmata ei ole riigil üldjuhul õigust teha

§ 9lg 2 p 1 järgi ettekirjutust toetusraha tagastamiseks.

Erandiks on olukord, kus investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude rikkumist ei saa kõrvaldada. Praegusel juhul ei ole hageja teinud

§ 9lg-s 1 nimetatud ettekirjutust.

Kuna aga kostja on hagile vastates teatanud, et hoolimata mitmetest taotlustest ei ole kostjal õnnestunud saada lisatoetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse projekti rahastamiseks ning keskuse valmimist on takistanud hindade oluline ja kiire tõus võrreldes 2003.-2004. aastaga (I kd, tl 41), siis oli kolleegiumi arvates menetlusosaliste jaoks selge, et rikkumist ei oleks võimalik kõrvaldada. Sellises olukorras võis hageja juhul, kui esines väidetud rikkumine, teha kostjale ettekirjutuse

§ 9

lg 2 p 1 järgi, ehhki ta ei olnud enne seda teinud kostjale ettekirjutust sama seaduse § 9 lg 1 järgi. 12. Kolleegiumi varasemast praktikast nähtub, et

§ 9

lg-s 2 nimetatud ettekirjutus ei muutu täitedokumendiks juhul, kui seda ei vaidlustata halduskohtus (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-03, p 13; Riigikohtu erikogu
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-3-4-1-09, p 7). Kuigi

§ 9

lg 4 teise lause järgi on ettekirjutuse täitmata jätmise korral PRIA-l õigus pöörduda kohtusse, ei too ettekirjutuse enne kohtusse pöördumist kostjale teatavaks tegemata jätmine kaasa hagiavalduse läbi vaatamata jätmist või hagi rahuldamata jätmist. Kuna kostja on hagiavalduse ja selle lisaks olnud ettekirjutuse kätte saanud pärast hagi esitamist, siis on hageja kolleegiumi arvates täitnud

§ 9lgs 2 nimetatud ettekirjutuse tegemise nõude.

Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi. Kohtud pidid sisuliselt hindama, kas hageja tehtud ettekirjutus oli põhjendatud. 13.

§ 9

lg 4 kolmas lause sätestab, et Ametil on õigus loobuda toetusraha tagasinõudmisest, kui toetusraha sihipärane kasutamine on võimatu vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Kolleegium leiab, et selle sätte järgi peab PRIA enne seda, kui ta teeb ettekirjutuse

§ 9

lg 2 p 1 järgi, hindama, kas esineb vääramatu jõud või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu. Nende asjaolude tõendamise koormus lasub toetuse saajal. Juhul kui toetuse saaja suudab tõendada vääramatu jõu või tema tahtest sõltumatu muu asjaolu esinemise, peab PRIA

§ 9

lg 4 kolmanda lause järgi tegema otsustuse ka selle kohta, kas ta siiski nõuab toetusraha tagastamist. Viimati nimetatud otsustus on kaalutlusotsustus. Ka sellist otsustuse põhjendatust peavad kohtud hindama. Sellise otsustusega ei saa arvestada vaid juhul, kui riik on rikkunud kaalutlusotsustuse põhjendamise nõuet. Kaalutlusotsuse põhjendamisel tuleb muu hulgas arvestada isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Kuigi kostja on nii hagiavaldusele vastu väites (I kd, tl 40-41) kui ka apellatsioonkaebuses (II kd, tl 96-97) tuginenud sellele, et Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse rajamine on veninud kostjast sõltumatute asjaolude tõttu, kuna hoolimata mitmetest taotlustest ei ole kostjal õnnestunud saada lisatoetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse projekti rahastamiseks ning keskuse valmimist on takistanud hindade oluline ja kiire tõus 2003.-2004. aastaga võrreldes, ei ole kohtud võtnud seisukohta, kas esines vääramatu jõud või kostja tahtest sõltumatu muu asjaolu. Sellest tulenevalt ei ole kohtud hinnanud, kas hagejal oli õigus loobuda toetuse tagasinõudmisest ja kas sellise õiguse olemasolu korral oli selle kasutamatajätmine (st toetuse tagasinõudmine) põhjendatud. 14. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas ja missugune õiguslik alus esineb

§ 9lg-s 2 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks.

Samuti peab ringkonnakohus tuvastama, kas esines

§ 9

lg-s 4 nimetatud alus toetusraha tagasinõudmisest loobumiseks (toetusraha sihipärane kasutamine on võimatu vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu), ning juhul, kui selline alus esines, kas toetusraha tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsustusena seaduslik.

1. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
2. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu