Obsah (5)

§ 121§ 129§ 115§ 117§ 118

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 121 lg-d 1 ja 3). A. Orro esindusõiguse piirangud ei kehti hageja suhtes, kuna hagejale ei olnud teada, et ta sõlmis tehingu isikuga, kellel ei olnud esindusõigust. Seega sõlmis hageja müügilepingu esindusõigusega isikuga ning pooled olid sõlminud müügilepingu killustiku ja liiva ostmiseks ajavahemikul

1. septembrist
2. novembrini 2005, kokku 51 300 krooni eest. Tõendatud on, et hageja andis kostjale liiva ja killustiku üle. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tasunud arveid nr 82, 86 ja 107, s.o kokku 51 300 krooni.
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tartu Ringkonnakohus tühistas
6. veebruari
7. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et pooltevahelist lepingut saaks käsitada müügilepinguna. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et A. Orrol, kes hageja väitel sõlmis temaga kostja nimel lepingu, ei olnud esindusõigust lepingu sõlmimiseks, mistõttu on leping tühine ja hageja ei saa nõuda lepingu täitmist. Maakohus on aga vastuolus tuvastatuga leidnud, et A. Orro killustiku ja liiva ostmiseks sõlmitud lepingu on kooskõlas

§ 121

lg-tega 1 ja 3 sõlminud esindusõigusega isik.

§ 121

lg 1 reguleerib volituse sisu ja ulatust olukorras, kus isikul on volitus olemas. Selle sätte alusel ei saa tuvastada volituse olemasolu. Sama paragrahvi kolmas lõige reguleerib volituse piiranguid. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist ka

§ 121

lg-s 2 sätestatud olukorraga, mis reguleerib teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüva või teenuseid osutava isiku esindusõigust. Majandus- või kutsetegevuses kaupu müüvateks või teenuseid osutavateks isikuteks

§ 121

lg 2 tähenduses on isikud, kelle ülesannete hulka kuulub majandusvõi kutsetegevuses nende positsiooni ning ülesandeid arvestades kolmandate isikutega kaupade võõrandamiseks või teenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine tavapärase majandus- või kutsetegevuse raames. A. Orro töötas objektijuhina ja tema tööülesandeks oli tööd korraldada, tal ei olnud õigust sõlmida lepingut killustiku ja liiva ostmiseks. Hageja on möönnud, et A. Orrol ei olnud lepingu sõlmimiseks esindusõigust, kuid kostja on A. Orro sõlmitud lepingu heaks kiitnud.

§ 129

lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta isiku tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne tahteavaldus tehingu teisele poolele, millega esindatav kinnitab kas sõnaselgelt tehingu kehtivust või millest võib järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes hoolimata esindajal puudunud esindusõigusest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale arve nr 80 alusel tasunud 13 600 krooni. Ühe arve tasumine ei tähenda aga A. Orro sõlmitud lepingu heakskiitu. Kuivõrd A. Orro sõlmitud leping on tühine

§ 129lg 1 alusel, siis ei pea kostja seda täitma.

Õige on kostja väide, et kuna kostjal oli sõlmitud müügileping vajaliku koguse liiva ja killustiku ostmiseks Uus Samm OÜ-ga, ei olnud tal vaja sama kauba ostmiseks hagejaga lepingut sõlmida. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et arvetel märgitud killustiku ja liiva koguse üleandmine kostjale on tõendatud tunnistajate ütlustega. Hageja pidi füüsilisest isikust ettevõtjana olema huvitatud, et tema toodud kaup on kostjale üle antud ja üleandmine dokumenteeritud. Kuivõrd hagejal ei ole esitada väidetavalt kostjale üleantud kauba koguse kohta saatelehti, ei ole hageja oma tõendamiskohustust täitnud. Selle vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades ei ole ainuüksi tunnistajate ütlustega võimalik kauba üleandmise kohustuse täitmist tõendada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et arve nr 80 tasumine ei tõenda kostja heakskiitu, ning jätnud valesti

§ 129lg 1 kohaldamata.

Nimetatud arve alusel tasus kostja hagejale liiva ja killustiku müügi eest vaidlusalusele objektile. Kostja on kinnitanud, et ta kasutas

1. a-l hageja teenuseid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas talle muid teenuseid. Isegi kui A. Orro sõlmis tehingu esindusõiguseta, on kostja selle arve tasumisega heaks kiitnud. Järelikult oli kostjal kohustus tasuda ka selle tehingu alusel saadud ülejäänud kauba eest. Kauba kogus ja selle üleandmine kostjale on tõendatud tunnistajate ütluste ja märkmetega.
2. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et esindusõiguse olemasolu ei tulene

§ 121

lg-test 1 ja 3 ning arve nr 80 tasumine ei tähenda lepingute heakskiitu

§ 129lg 1 tähenduses.

Nimetatud arve esitati ja selle eest tasuti varem ning selle tehingu asjaolusid on kostja selgitanud. Ringkonnakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei ole tõendanud kauba kogust ega selle üleandmist kostjale. Ainuüksi tunnistajate ütlustega ei ole neid asjaolusid võimalik tõendada. Hageja ei ole kauba koguse ja üleandmise kohta dokumente esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale liiva ja killustiku eest. Hageja väitel on pooled sõlminud lepingu, sest kostja on esindusõiguseta isiku sõlmitud lepingu ühe arve tasumisega heaks kiitnud, ning ta on kostjale liiva ja killustiku üle andnud. Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja esitatud arveid tasuda, sest ta ei ole lepingut heaks kiitnud ega kaupa saanud.
3. Asja lahendamiseks on esmalt vaja teha kindlaks, kas kostja on saanud hagejalt liiva ja killustikku. Ringkonnakohus on leidnud, et kauba kogust ja üleandmist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega. Kolleegium sellega ei nõustu. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus. TsMS § 238 lg 2 järgi, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Ringkonnakohus ei ole märkinud, millisest seadusest või kokkuleppest tulenevalt võib hageja tõendada kauba kogust ja üleandmist üksnes dokumentidega. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks pidanud tunnistajate ütlusi vastuolulisteks või ebausaldusväärseteks. Kolleegium leiab, et tunnistajate ütlustega arvestamata jätmine ei ole põhjendatav asjaoluga, et hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab olema huvitatud, et kauba üleandmine dokumenteeritakse. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil, sh dokumentaalsel tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama, kas kostja sai hagejalt liiva ja killustikku. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja sai hagejalt kaupa, tuleb hinnata, kas kostja nimel lepingu sõlminud isikul oli esindusõigus lepingu sõlmimiseks. 12.

§ 115lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel.

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib

§ 117

lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus).

§ 118

lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja nimel lepingu sõlminud A. Orro töötas objektijuhina, kelle ülesandeks oli korraldada tööd, mitte tellida kaupa ega sõlmida lepinguid. Hageja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et ringkonnakohus rikkus selle asjaolu kindlakstegemisel menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et hageja esile toodud asjaoludele ei kohaldu majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisusi sätestav

§ 121

. Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta

§ 118

lg 2, mis reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võis lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas kostja teadis või pidi teadma, et A. Orro tegutseb tema esindajana, ja talus A. Orro tegevust. Kostja teadmise ja talumise tuvastamiseks saab mh arvestada, kuidas oli liiva ja killustiku tellimine vaidlusalusel objektil korraldatud ja kas kostja teadis või pidi teadma, et vajadusel tellib kauba A. Orro. Seejuures ei ole oluline, et A. Orro oli teise äriühingu töötaja, nagu väidab kostja. 13. Kolleegium selgitab, et pärast esindusõiguse puudumise tuvastamist saab kontrollida tehingu kehtivust

§ 129

alusel.

§ 129

lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing kehtiv, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja leiab, et kostja on tema nimel sõlmitud lepingu heaks kiitnud arve nr 80 tasumisega. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei tõenda ühe arve tasumine lepingu heakskiitu. Otsuses kajastatud tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et kostja ei kiitnud arve tasumisega lepingut heaks. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma põhjendatud seisukoha, kas kostja oli lepingu sõlmimiseks andnud volituse

§ 118

lg 2 järgi või kiitis esindusõiguseta isiku tehtud tehingu heaks kooskõlas

§-ga

2. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja on küll kaupa saanud, kuid leping ei kehti, peab ringkonnakohus hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kontrollima, kas hageja nõude saab rahuldada lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete alusel. Muu hulgas võivad kõne alla tulla käsundita asjaajamise normid. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused mh siis, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks (p 1) või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (p 2).
3. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
4. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull