← Eesti

3-3-1-42-12

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-42-12

  1. oktoober 2012 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann Ljudmilla Dovženko kaebus Eesti Vabariigi poolt õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a määrus haldusasjas nr 3-09-2215 Ljudmilla Dovženko määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Ljudmilla Dovženko määruskaebus.
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a määruse haldusasjas nr 3-09-2215 punktid 2 ja
  9. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  10. jaanuari
  11. a määruse haldusasjas nr 3-09-2215 punkt 1 osas, millega jäeti rahuldamata Ljudmilla Dovženko menetlusabi taotlus varalise kahju hüvitamise nõudes ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks 911 euro 73 sendi suurust riigilõivu ületavas osas.
  12. Rahuldada Ljudmilla Dovženko menetlusabi taotlus Eesti Vabariigi poolt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
  13. Anda Ljudmilla Dovženkole aega varalise kahju hüvitamise nõudelt 911 euro 73 sendi suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva käesoleva määruse jõustumisest.
  14. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Ljudmilla Dovženko esitas
  16. oktoobril 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi poolt õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud varalise kahju summas 1 355 993 krooni (86 663 eurot 75 senti) ja mittevaralise kahju summas 1 428 496 krooni (91 297 eurot 53 senti) hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt kasutas kaebaja eluruumi Tallinnas Kreutzwaldi 7-5, mis kuulus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  17. septembri
  18. a otsuse nr 1096 kohaselt õigusvastase võõrandamise ajal Theodor Teichile, kes oli Saksamaale ümberasunu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) mõttes. Kahju tekitati pikaajalise õigusliku ebaselgusega, sest kuna ORAS § 7 lg 3 alusel polnud selge, kas ümberasunu vara tagastatakse, puudus kaebajal võimalus kasutatavat elu​ruumi erastada, mis tõi kaasa perekonna- ja eraelu puutumatuse põhiõiguse ning põhiõiguse menetlusele ja korraldusele rikkumise. Kahju suuruse kindlaksmääramisel on võetud aluseks teostamata jäänud võimalus erastada kasutatav eluruum või soetada endale tolleaegse hinnaga eluase mujal. Erastamisvõimaluse puudumise ja eluruumide kallinemise tõttu kandis kaebaja varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Kaebajale põhjustati mittevaraline kahju stressi ja ebakindlusega tuleviku suhtes. Kaebaja taotles ka enda vabastamist riigilõivu tasumisest.
  19. Tallinna Halduskohus jättis
  20. veebruari
  21. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2215 kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis
  22. aprilli
  23. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata ning Riigikohtu halduskolleegium jättis kaebaja määruskaebuse
  24. augusti
  25. a määrusega menetlusse võtmata.
  26. Tallinna Halduskohus tagastas
  27. novembri
  28. a määrusega kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu, Tallinna Ringkonnakohus jättis
  29. detsembri
  30. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohtu üldkogu tunnistas
  31. novembri
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-22-11 põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 koostoimes lisaga 1 (
  33. jaanuarist 2009 kuni
  34. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis), mis nägi ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuli nõudelt 2 500 000 kuni 3 000 000 miljonit krooni tasuda riigilõivu 130 000 krooni,. Kaebajale määrati kuni
  35. detsembrini 2008 kehtinud RLS redaktsiooni järgi tasumiseks riigilõiv 4425 eurot 88 senti (69 250 krooni) ja asi saadeti halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  36. Tallinna Halduskohus jättis
  37. jaanuari
  38. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
  39. L. Dovženko esitas
  40. jaanuaril 2012 halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest Riigikohtu üldkogu määratud riigilõivu tasumine ei ole talle tema majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik.
  41. Tallinna Halduskohus jättis
  42. jaanuari
  43. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ja kohustas kaebajat tasuma sellelt nõudelt riigilõivu 2860 eurot 5 senti 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates (p 1), andis kaebajale osaliselt menetlusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, vabastades ta riigilõivu tasumisest summas, mis ületab 319 eurot 55 senti, ning kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 319 eurot 55 senti kuue kuu jooksul kuue osamaksena (p 2). Halduskohus tuvastas kaebaja esitatud andmetele tuginedes, et kaebaja oli maksejõuetu Riigikohtu üldkogu määratud riigilõivu tasumiseks ja tal oli vajadus menetlusabi saamiseks. Halduskohus eristas varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid ning nendelt tasumisele kuuluvat riigilõivu, sest nende nõuete eduväljavaated olid halduskohtu arvates erinevad. Varalise kahju summa oli arvutatud kaebaja poolt
  44. a hindades erastamata või soetamata jäänud eluruumi ning
  45. a samaväärse eluruumi ostuhinna vahest lähtudes. Selline kahjukäsitlus oli halduskohtu arvates ebaõige ja varalise kahju hüvitamise nõue seega perspektiivitu, mistõttu tuli kaebajal tasuda sellelt nõudelt riigilõivu kuni
  46. detsembrini 2008 kehtinud RLS sätete järgi 44 750 krooni (2860 eurot 5 senti). Mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt eraldi pidanuks kaebaja halduskohtu arvates tasuma riigilõivu 46 500 krooni (2971 eurot 89 senti). Kuigi ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue oli halduskohtu arvates esitatud ebamõistlikult suures summas, ei saanud seda nõuet pidada täies ulatuses perspektiivituks. Halduskohus leidis, et kaebaja ei saa riigilõivust vabastamisel olla soodsamas olukorras, kui ta oleks asjakohasemat nõuet esitades ehk taotledes õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Selliselt kaebuselt tuli kaebuse esitamise ajal tasuda riigilõivu 319 eurot 55 senti (5000 krooni) ja seda summat ületavas osas otsustas halduskohus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastada.
  47. L. Dovženko palus määruskaebuses halduskohtu määruse p 1 osas tühistada ja ta varalise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastada.
  48. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  49. mai
  50. a määrusega määruskaebuse osaliselt (p 1), tühistas halduskohtu määruse p 1 osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel 194 euro 93 sendi ulatuses (p 2), rahuldas kaebaja taotluse varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel 194 euro 93 sendi ulatuses ja kohustas kaebajat tasuma varalise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 2665 eurot 12 senti 15 päeva jooksul määruse jõustumisest (p 3). Ringkonnakohus ei pidanud varalise kahju hüvitamise nõuet tervikuna perspektiivituks, kuid leidis, et kahjunõudel puuduvad eduväljavaated vähemalt 50 000 eurot ületavas osas. Selliselt summalt tulnuks kuni
  51. detsembrini 2008 kehtinud RLS redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 30 250 krooni (194 eurot 93 senti). Ringkonnakohus vabastas kaebaja selle summa ulatuses riigilõivu tasumisest varalise kahju hüvitamise nõudelt ning kohustas kaebajat tasuma seda summat ületavat riigilõivu (2860 eurot 5 senti – 194 eurot 93 senti = 2665 eurot 12 senti) halduskohtu määruses näidatud tähtajal ja korras. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED
  52. L. Dovženko palub määruskaebuses Riigikohtule tühistada ringkonnakohtu määrus punkti 3 osas ja anda talle varalise kahju hüvitamise nõudes riigilõivu tasumisel menetlusabi 1934 eurot 14 senti. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus eksinud kroonides esitatud summa konverteerimisel eurodeks, sest 30 250 krooni on 1934 eurot 14 senti, mitte 194 eurot 93 senti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  53. Käesoleval juhul on vaidluse all varalise kahju hüvitamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivuga seotud küsimused. Kaebaja ei ole vaidlustanud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt tasumiseks määratud riigilõivu summat, seega selles osas kolleegium oma seisukohta ei anna.
  54. Kaebaja märkis õigesti, et ringkonnakohus on eksinud kroonides esitatud summa konverteerimisel eurodeks, sest 30 250 krooni ei ole 194 eurot 93 senti, nagu märkis ringkonnakohus vaidlustatud määruses (ega ka 1934 eurot 14 senti, nagu märkis kaebaja määruskaebuses), vaid 1933 eurot 33 senti, sest euro vahetuskursiks krooni suhtes on 15,
  55. Sellise eksimuse tõttu on ringkonnakohtu määruses ekslik nii summa, mille osas kaebaja riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastati, kui ka summa, mille kaebaja peab tema nõude täies ulatuses menetlemiseks riigilõivuna tasuma.
  56. Lisaks arvutusveale on ringkonnakohus kolleegiumi arvates eksinud ka menetlusnormide kohaldamisel.
  57. Nii ringkonnakohtu määruse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-st 1 ja RLS § 57 lg-st 14 kui ka praegu kehtiva HKMS § 104 lg-st 1 ja RLS § 571 lg-st 2 nähtuvalt arvutatakse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv nõudest tervikuna, mitte selle osadest lähtudes. Kohus võib isikule menetlusabi andes vabastada ta kas täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest ning kohus võib seejuures arvestada kaebuse perspektiivitu ja perspektiivika osaga, kuid kohtul puudub õigus nõude perspektiivikale ja perspektiivitule osale RLS aluseks võttes eraldiseisvaid riigilõive arvutada. Vastasel korral võiksid erinevatelt nõude osadelt arvutatavad riigilõivu summad kokku ületada kogu nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu summa ning olla juba seetõttu vastuolus seadusandja tahtega. Seega tuleb kohtul isikule menetlusabi andes võtta aluseks kogu nõudelt arvutatav riigilõivu summa ning otsustada isiku vabastamine selle tasumisest proportsionaalselt nõude perspektiivika osaga.
  58. Isiku vabastamine riigilõivu tasumisest proportsionaalselt nõude perspektiivika osaga aitab kaasa sellele, et isikud esitaksid kahju hüvitamise nõudeid mõistlikus suuruses. Mida suurem on perspektiivikas osa kogu kahju hüvitamise nõudest, seda väiksema riigilõivu peaks isik osalise menetlusabi andmise korral tasuma. Kui riigilõivu tasumisest osaliselt vabastamisele vaatamata tuleks perspektiivitu nõudeosa eest tasuda riigilõivu alates
  59. juulist 2012 kehtiva RLS § 571 lg 2 järgi 3% perspektiivitust nõudesummast, võiks isik esitada ükskõik kui suuri 25 000 eurot ületavaid perspektiivituid kahjunõudeid, sest tasuda tuleks nagunii ainult RLS § 571 lg-s 2 nimetatud riigilõivu ülemmäär 750 eurot, ja tegelik vabastamine osaliselt riigilõivu tasumisest ei oleks võimalik.
  60. Kohus ei ole menetlusabi korras isikut riigilõivu tasumisest osaliselt vabastades seotud RLS § 571 lg-s 2 toodud riigilõivu alammääraga ja võib määrata isikule tasumiseks riigilõivu ka summas, mis jääb alla nimetatud sätetes toodud alammäära. Alammäär kehtib kogu nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu suhtes, mitte selle summa suhtes, mille kohus menetlusabi korras isikule riigilõivuna tasumiseks määrab.
  61. Käesoleval juhul on ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotlust lahendades ja kaebajat osaliselt riigilõivu tasumisest vabastades võtnud aluseks halduskohtu poolt varalise kahju hüvitamise nõudele kindlaks määratud riigilõivu summa (2860 eurot 5 senti, s.o 44 750 krooni). Halduskohus on sellist riigilõivu summat kindlaks määrates läinud aga vastuollu Riigikohtu üldkogu
  62. no​vembri
  63. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-22-11, millega määrati kaebajale tasumiseks riigilõiv varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetelt kokku 4425 eurot 88 senti (69 250 krooni). Halduskohtul tulnuks kaebajale menetlusabi andmisel lähtuda sellest riigilõivu summast, mitte määrata kindlaks Riigikohtu üldkogu otsuses toodust suuremaid riigilõivu summasid (varalise kahju hüvitamise nõudelt 2860 eurot 5 senti (44 750 krooni) ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt 2971 eurot 89 senti (46 500 krooni), kokku seega 5831 eurot 94 senti (91 250,03 krooni)). Kaebaja ei ole kahjuhüvitise summat oma taotluses muutnud, vaid on taotlenud ainult menetlusabi Riigikohtu üldkogu määratud riigilõivu tasumiseks. Kui halduskohus pidas vajalikuks eristada varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, pidanuks ta jagama Riigikohtu üldkogu otsusega määratud riigilõivu proportsionaalselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitiste summadega.
  64. Ringkonnakohus pidas kaebaja varalise kahju hüvitamise nõuet perspektiivikaks 50 000 euro (782 330 krooni) ulatuses, järelikult perspektiivituks 36 663,75 euro (573 663 krooni 3 senti) ulatuses (86 663 eurot 75 senti – 50 000 eurot = 36 663 eurot 75 senti). Varalise kahju hüvitamise nõude perspektiivitu osa moodustab kaebaja poolt nõutavast kahjuhüvitisest ca 20,6% (36 663,75 : (86 663 eurot 75 senti + 91 297 eurot 53 senti) x 100 ≈ 20,6%). Kui kogu kahju hüvitamise nõudelt kohustas Riigikohtu üldkogu kaebajat tasuma riigilõivu 4425 eurot 88 senti (69 250 krooni), siis varalise kahju hüvitamise nõude perspektiivitult osalt tuleks kaebajal tasuda riigilõivu proportsionaalselt, s.o 911 eurot 73 senti (14 265 krooni 47 senti) (4425 eurot 88 senti x 0,206 = 911 eurot 73 senti).
  65. Eeltoodust lähtudes tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse p-d 2 ja 3 ning teeb selles osas uue määruse, millega tühistab halduskohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja menetlusabi taotlus varalise kahju hüvitamise nõudes ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks 911 euro 73 sendi suurust riigilõivu ületavas osas. Kolleegium rahuldab osaliselt kaebaja menetlusabi taotluse varalise kahju hüvitamise nõudes, vabastades kaebaja riigilõivu tasumisest 911 eurot 73 senti ületavas osas ja andes kaebajale tähtaja 911 euro 73 sendi suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva käesoleva määruse jõustumisest.
  66. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kuulub kaebus HKMS § 104 lg 2 alusel varalise kahju hüvitamise nõudes 50 000 eurot ületavas osas tagastamisele.
  67. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.