Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-12 1. Ma ei nõustu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-40-12 tehtud otsuses (edaspidi: otsus)

§ 266

lg-s 1 sisalduva omavolilise sissetungimise objektiivsele koosseisule antud tõlgendusega ega sellega, et kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Põhjendan oma seisukohti lühidalt järgnevaga. 2. Otsuse p-s 8 on õigesti märgitud, et

§ 266

lg 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, ja seega eeldab isiku süüditunnistamine

§ 266

lg 1 järgi muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras; samuti seda, et 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Teisisõnu on välja öeldud, et kui kasvõi üks nimetatud tingimustest ei ole täidetud, ei ole täidetud ka

§ 266lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

3. Hinnates, kas P. Pahki tungimine Xxxxx 37 hoone tehnoruumi oli valdaja tahte vastane, kas see ruum oli P. Pahki jaoks võõras ja sinna tungimine ebaseaduslik, leian järgmist. 3.1 Valduse mõiste on kehtivas õiguses määratletud AÕS §-s 32, mille kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Sama seaduse § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kuna asja all on silmas peetud nii vallas- kui kinnisasja, on ka kinnisasja või selle reaalosa valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all see kinnisasi või kinnisasja reaalosa on. AÕS § 33 lg 3 kohaselt ei ole aga valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Viimati nimetatud isiku näol on tegemist n-ö valduse teenijaga. Otsuse p-s 8 asuti seisukohale, et Xxxxx 37 tehnoruumi valdajaks oli Xxxxx 37 kaasomandi eseme valitseja K OÜ. Samas on jäänud tähelepanuta, et nii kohtute poolt viidatud valitseja ülesanded, mis olid ette nähtud Xxxxx 37 kodukorras kui ka KOS §-st 21 tulenev kaasomandi eseme valitseja üldine pädevus osutavad sellele, et valitseja teostab faktilist võimu kaasomandi eseme üle üksnes korteriomanike (üldkoosoleku) tahte alusel ja on selles tegevuses allutatud kaasomanike (korteriomanike üldkoosoleku, majanõukogu) juhtimisele ja kontrollile. Seejuures on valitseja tegevuse eesmärk kaasomandi eseme korrashoiu tagamine, s.t valitseja teostab tegelikku võimu kaasomandi eseme suhtes teiste isikute (kaasomanike) jaoks ja seda kaasomanikele kuuluvas majapidamises. Sellest tulenevalt ei saa kaasomandi eseme valitsejat vähemalt üldjuhul pidada kaasomandi eseme valdajaks, vaid üksnes valduse teenijaks (AÕS § 33 lg 3), kes teostab tegelikku võimu kaasomandi eseme üle kaasomanike korralduste kohaselt. Erandina võiks valitseja valdust kaasomandi mingile osale jaatada näiteks juhul, kui kaasomanikud annavad kaasomandi mingi osa (nt ruumi) valitsejale iseseisvaks kasutamiseks (nt töövahendite hoidmiseks). Käesolevas kriminaalasjas ei ole aga tuvastatud, et Xxxxx 37 korteriomanikud oleks andnud K OÜ-le süüdistuses nimetatud tehnoruumi iseseisvaks kasutamiseks. Ainuüksi asjaolud, et K OÜ täitis Xxxxx 37 kinnistul kaasomandi eseme valitseja ülesandeid ja oli ainus isik, kellel oli juurdepääs tehnoruumile (ruumi ukse luku võti oli vaid K OÜ töötajatest majahalduril ja koristajal), ei tähenda, et K OÜ oli Xxxxx 37 tehnoruumi valdaja. Eeltoodud põhjustel ei oska ma kuidagi lugeda K OÜ-d Xxxxx 37 tehnoruumi valdajaks, mistõttu leian, et kohtute poolt tuvastatuks loetud asjaolu, et P. Pahki sisenemine Xxxxx 37 tehnoruumi oli vastuolus K OÜ tahtega, ei tähenda iseenesest, et see ruumi tungimine on

§ 266lg 1 mõttes käsitatav „valdaja“ tahte vastasena.

3.2 Otsuse p-s 10 märgitakse, et omastamise ja varguse koosseisu kontekstis on kolleegium selgitanud, et asi on isikule võõras, kui see ei ole tema ega teost kasu saava kolmanda isiku omandis, kuid

§-s 266 tuleb koosseisutunnust „võõras“ sisustada varavastaste süütegude koosseisudest erinevalt. Edasi leitakse, et

§ 266

tähenduses on isikule võõras hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, mis ei ole tema otseses valduses. Ja põhjendatakse sellist tõlgendust asjaoluga, et

§-ga 266 kaitstakse (erinevalt varavastaste süütegude koosseisudest) avalikku rahu ja korda. Erinevalt otsuses märgitust ei pea ma Xxxxx 37 tehnoruumi P. Pahki jaoks „võõraks“

§ 266tähenduses.

Esiteks ei näe ma mõistlikku põhjust sisustada mõistet „võõras“

§-s 266 avaramalt kui varavastaste süütegude koosseisude puhul. Teiseks näib, et sisustades koosseisutunnust „võõras“ valduse mõiste kaudu, muutub see tunnus

§-s 266 sisutühjaks, sest kooseisutunnus „ valdaja tahte vastane“ osutab juba sellele, et ruum ei tohi olla sissetungija (otseses) valduses. Kolmandaks pean loomulikuks, et vähemalt üldjuhul ei tohiks kinnisasi olla selle omaniku jaoks

§ 266mõttes „võõras“.

Loomulikult ei saa välistada erandeid (nt juhtumid, kus mingi piiratud asjaõigus või kaasomanike kokkulepe kinnisasja kasutuskorra seadmise kohta annab ruumi kasutusõiguse mõnele teisele isikule). Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et P. Pahk ei olnud Xxxxx 37-AA korteri omanik ega seega ka korteriomandi juurde kuuluva kaasomandi eseme kaasomanik. Vaidlust pole ka selles, et P. Pahk kasutas Xxxxx 37-AA korterit selle omaniku nõusolekul (omanik oli korteri valduse P. Pahkile üle andnud). Seega võis P. Pahk kasutada korteriomandi juurde kuuluvat kaasomandi eset samadel tingimustel nagu korteriomanik. P. Pahki

§ 266

lg 1 järgi süüditunnistamisel lähtusid kohtud muuhulgas asjaolust, et Xxxxx 37 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud kodukorra punktis 7.3.5 väljendatud kaasomanike tahtega keelati korteriomanikel tehnoruumi sisenemine. Sellega seoses pean vajalikuks märkida, et Xxxxx 37 kodukord, mille punkt 7.3.5 keelas eluruumi kasutajatel viibida tehnilistes ruumides ja katusel (kui see pole tingitud hädavajadusest), võeti vastu korteriomanike

1. augusti
2. a üldkoosoleku otsusega. Otsuse tegemise ajal oli kõigi Xxxxx 37 korteriomandite omanikuks AS I, kes hääletas kodukorra kehtestamise poolt. Seega oli kodukorral selle vastuvõtmise ajal kaasomanike kokkuleppe kvaliteet ja sellega oli KOS § 12 lg-st 1 tulenevalt võimalik keelata korteriomanikel kaasomandi esemesse kuuluvatesse teatud ruumidesse sisenemine. Oluline on aga, et märkust kodukorra p-s 7.3.5 sisaldunud kasutuskorra kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse ei kantud, mistõttu ei kehtinud see kokkulepe KOS § 8 lg-st 2 tulenevalt AS I eriõigusjärglaste suhtes. Järelikult ei olnud tehnoruumi sisenemise keeld siduv ka süüdistuses märgitud ajal Xxxxx 37-AA omanikuks olnud A. F. ega P. Pahki jaoks. Seega tuleb tõdeda, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav ka olukord, kus mingi piiratud asjaõigus või kaasomanike kokkulepe Xxxxx 37 tehnoruumi kasutuskorra seadmise kohta oleks andnud tehnoruumi kasutusõiguse mõnele teisele isikule nii, et seda tehnoruumi saaks lugeda P. Pahki jaoks

§ 266mõttes võõraks või sinna sissetungimist ebaseaduslikuks.

3.3 Otsuse p-s 11 leitakse, et P. Pahki tegu ei vasta ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi ja seega oli P. Pahki tungimine Xxxxx 37 tehnoruumi

§ 266tähenduses ebaseaduslik.

Ma ei saa nõustuda ka otsuse selle väitega, kuna, nagu eespool märgitud, ei leia ma, et tehnoruum oli P. Pahki jaoks

§ 266mõttes võõras ja P.

Pahk sisenes sinna valdaja tahte vastaselt. 4. Kokkuvõttes olen seisukohal, et asjas ei ole tuvastatud, et Xxxxx 37 tehnoruumi tungimine oli valdaja tahte vastane, samuti leian, et kõnealune tehnoruum ei olnud P. Pahki jaoks

§ 266mõttes võõras, ning seetõttu ei näe ma ka midagi ebaseaduslikku selles, et P.

Pahk sellesse tehnoruumi sisenes. Eeltoodust tulenevalt leian, et P. Pahk tulnuks mõista õigeks ja K OÜ tsiviilhagi tulnuks jätta läbi vaatamata. Hannes Kiris