lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Tegemist on kaalutlusnormiga ja kontrollima peab, kas on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Määruse nr 23 § 47 lg 2 kohaselt tuleb teostada isiku täielik läbiotsimine kohas, kus on tagatud tema privaatsus; 2)
lg 1 ega ükski teine norm ei keela isiku läbiotsimist kahe samast soost valvuri juuresolekul; 3) kaebaja väidab, et privaatsust võisid kahjustada selle trepikoja kõrgematel korrustel ootamatult trepikotta siseneda võivad kinnipeetavad või naisametnikud. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et S-hoone puhul on tegemist neljakorruselise majaga ja klassikalise korrusmaja trepikojaga. Kui isik on jõudnud ühelt korruselt teisele ja keerab ennast trepil teistpidi, siis see, mis toimub all, ei ole talle nähtav. Vahe treppide vahel on umbes 20 cm. Suurt ovaalruumi trepi keskel ei ole. Läbiotsimine kestis hinnanguliselt kõige kauem paar minutit. Kaebaja ei olnud kindel, kas trepikojas viibis tema läbiotsimise ajal mõni kaaskinnipeetav, kuid ühtegi naisametnikku ta ei näinud. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et trepikoja ehituse ja kõrvaliste isikute puudumise tõttu ei saanud kaebaja privaatsus trepikojas läbiotsimisega kahjustatud; 4) trepikoja välisuksel on 1 m kõrgune ja 30 cm laiune läbipaistev klaas. Kaebaja väitel nägid läbi selle klaasi tema läbiotsimist pealt kaks kaaskinnipeetavat. Kohtuistungil ei osanud kaebaja üksikasjalikult selgitada, kuidas tema ja läbiotsimist teostanud isikud seisid ja mida kaaskinnipeetavad nägid. Kaebaja ei osanud ka üheselt kirjeldada, kas ta seisis ukse poole selja või küljega. Peale selle väitis kaebaja, et keegi võis teda näha ka läbi S2 elusektorisse viival uksel oleva 1 m kõrguse ja 30 cm laiuse ukseklaasi. Ta ei ole nimetanud ühtegi konkreetset isikut, kes oleks tema läbiotsimist läbi selle klaasi pealt näinud. Kaebaja esitas kohtule kolme kaaskinnipeetava nimed, kes olevat tema läbiotsimist väidetavalt pealt näinud, kuid ei osanud selgitada, kust need kaaskinnipeetavad läbiotsimist jälgida võisid. Kuna trepikoda on võrdlemisi kitsas, ülemistelt korrustelt alla praktiliselt ei näe, oleks pidanud trepikojas seisev kaebaja nägema läbi välisukse või elusektorisse viiva ukse klaasi, kui keegi teda läbiotsimise ajal vaatas. Peale selle möönis kaebaja kohtuistungil, et kaaskinnipeetavad võivad teda alasti näha ka ühisduši all käies. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi isiku täielikul läbiotsimisel on riik juba põhiseadusest tulenevalt kohustatud tagama isikule privaatsuse, sõltub privaatsuse määr ja selle teostamisele esitatavad nõuded konkreetse juhu asjaoludest. Käesoleval juhul ei saa pidada kaebaja õiguste rikkumiseks seda, kui kaks kaaskinnipeetavat võisid näha läbi võrdlemisi ahta klaasi pealt läbiotsimist, samas kui kaebaja seisis nende poole selja või küljega. Vanglal peab suure hulga kinnipeetavate haldamiseks vajaliku efektiivsuse huvides olema võimalik vajaduse korral üksikjuhul toimetada täielikku läbiotsimist ka väljaspool selleks ette nähtud privaatruumi. Kahtlus, et kinnipeetav võib olla jalutuskäigult tulles peitnud aluspesusse vanglas keelatud sigarette, on selleks ringkonnakohtu hinnangul piisav; 5) Tartu Vangla ei ületanud läbiotsimisel kaalutlusõiguse piire. Kaebaja läbiotsimine oli õiguspärane. Kahju hüvitamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kaebaja kassatsioonkaebuses palutakse haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada, tema kaebus rahuldada ning mõista Tartu Vanglalt välja tema kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1597 eurot 79 senti seoses inimväärikuse alandamise, hingelise trauma ja moraalse kahju tekitamisega. Kassaator jääb kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud väidete juurde ja kordab neid. Kassaator leiab, et tema täielikul läbiotsimisel trepikojas ei olnud tagatud privaatsus. Läbiotsimise juures viibisid kaks valvurit ja see ei ole lubatud. Lisaks nägid tema läbiotsimist pealt kaaskinnipeetavad. Sellega rikuti tema õigusi ja alandati inimväärikust. 8. Tartu Vangla kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Ringkonnakohus on otsuses tuginenud kõigile kohtu tuvastatud asjaoludele ja asjas kogutud tõenditele, neid piisavalt analüüsinud ning põhjendanud. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus. Kui Riigikohus peab põhjendatuks võtta kassatsioonkaebus menetlusse, siis palutakse jätta see rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Vaidlus käib selle üle, kas 10. oktoobril 2010 Tartu Vangla eluhoone (S-hoone) esimese korruse trepikojas toimunud kinnipeetava läbiotsimine toimus privaatselt. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid, et kinnipeetava läbiotsimine toimus privaatselt, tema õigus ei rikutud ja väärikust ei alandatud. Kassaator on seisukohal, et läbiotsimisel privaatsust rikuti ja tema väärikust alandati. 10.
lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Läbiotsitud isik on meessoost. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja läbiotsimist teostasid temaga samast soost, s.o meessoost vanglaametnikud. Vangistusseadus ei sätesta, mitu samast soost isikut võib kinnipeetavat läbi otsida. Seetõttu ei ole keelatud isiku läbiotsimine ka kahe samast soost vanglaametniku juuresolekul. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja õigusi ei rikutud sellega, et teda otsisid läbi kaks samast soost vanglaametnikku. 11.
Kaebaja läbiotsimise ajal kehtis justiitsministri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.