) § 106 lg 1 järgi hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus
MS § 67 lg 1 alusel ennistada.
MS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega ennistada hagi esitamise tähtaeg ning võtta hagi menetlusse. Kui
lg-s 1 sätestatud tähtaega ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ennistada, palus hageja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse ning jätta aegumise kohaldamine lahendamiseks edasises menetluses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus asunud seisukohale, et
lg-s 1 sisalduv tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, kuid on teinud eksliku järelduse, et õigustlõpetavat tähtaega ei saa ennistada. Pankrotimenetlus on seotud tsiviilkohtumenetlusega ja allub valdavalt kohtu kontrollile. Kohus on
§-de 84 ja 841 järgi üks pankrotimenetluse organ. Praegusel juhul ei ole nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja osas võimalik kohaldada analoogiat täitemenetluse seadustiku alusel esitatavatele hagidele kohaldatavate tähtaegadega.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui
ei sätesta teisiti.
lg 2 sätestab, et vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses.
MS § 67 lg 1 alusel ennistada. Hagejal ei olnud raske haiguse tõttu võimalik varem nõude tunnustamise hagiavaldust kohtule esitada, mistõttu tuleb tähtaja ennistamise avaldus rahuldada. Maakohus on määrusega võtnud hagejalt võimaluse kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses, mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooni eesmärgiks. Õigusriigis ei ole mõeldav, et isikult võetakse kaebeõigus olukorras, kus ta ei saa raskest haigusest tingituna oma õigusi õigel ajal kaitsta. Hagiavaldus tuleb võtta menetlusse isegi juhul, kui
MS § 371 ei võimalda jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagis esitatud nõue võib olla aegunud. Nõude aegumise küsimus tuleb lahendada sisulises menetluses. Kohus oleks saanud jätta hagiavalduse menetlusse võtmata vaid juhul, kui kohus oleks lahendanud hageja esitatud tähtaja ennistamise avaldust sisuliselt. Olukorras, kus kohus ei ole tähtaja ennistamise taotlust sisuliselt lahendanud, tuleb aga hagi menetlusse võtta ning nõude võimaliku aegumise küsimus lahendada juba asja sisulises menetluses. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et
lg 1 järgne tähtaeg kohtusse nõude tunnustamise hagi esitamiseks on õigustlõpetava tähendusega. See ei ole menetlustähtaeg, mida on võimalik ennistada mõjuva põhjuse olemasolu korral. Eestis puudub selgepiiriline kohtupraktika aegumistähtaegade ja õigustlõpetavate tähtaegade eristamisel, kuid kohtupraktika kohaselt ei ole õigustlõpetava tähendusega tähtaja möödalaskmisel võimalik seda ennistada analoogselt üldise aegumistähtajaga. Asjaolu, et
lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti, ei anna alust lugeda
Ringkonnakohus nõustus määruskaebuse väitega, et üldise aegumistähtaja puhul ei saa kohus jätta hagi menetlusse võtmata põhjusel, et nõue on aegunud. Praegusel juhul on aga tegemist õigustlõpetava tähendusega tähtajaga, mille puhul tähtaja möödumise korral nõue lõpeb ning hagi ei ole võimalik rahuldada. Seega on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, mis annab kohtule aluse TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi keelduda hagi menetlusse võtmisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja kohustada ringkonnakohut tegema uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määruskaebuse esitajalt tema raske haiguse tõttu ära võetud igasugune võimalus esitada hagi
Kohtud on võtnud hagejalt kaebeõiguse ilma objektiivseid põhjuseid hindamata ning seda olukorras, kus määruskaebuse esitaja õigusi on ilmselgelt rikutud, kuid kus ta ei saanud raskest haigusest tingituna oma õigusi õigel ajal vajalikul määral kaitsta. Selline olukord ei ole õigusriigis lubatav. Asjaolude selguse huvides on oluline selgelt määrata aegumistähtaja ja õigustlõpetava tähtaja omavahelised erisused, arvestades praeguse juhtumi eripära. Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille möödumisel kaob võimalus nõuet maksma panna, kui võlgnik esitab aegumise vastuväite. Aegumistähtaega ei ole võimalik ennistada, kuid aegumine võib peatuda või katkeda. Õigustlõpetavad tähtajad kohalduvad n-ö automaatselt, nende järgimist kontrollib kohus. Õigustlõpetava tähtaja möödalaskmisel õigus lõpeb, kuid vastavat tähtaega on seaduses ettenähtud juhul võimalik ka ennistada. Nõuete aegumise üldine regulatsioon sisaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Kui tegemist on nõudega, mille maksmapanekut kohtus taotletakse, ja selle nõude maksmapanekuks on seaduses nähtud ette eritähtaeg, siis tekib praktikas tihti küsimus, kumba liiki tähtajaga on tegemist. Kui seadus sätestab selgelt, et tegemist on aegumistähtajaga, siis probleeme ei teki, kuid sageli sätestab norm, et nõude võib kohtusse esitada ühe kuu ehk 30 päeva jooksul. Sellisel juhul tuleb tähtaja olemus selgitada välja tõlgendamise abil. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule menetlustähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks. 8. Hageja on esitanud Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks FAAB Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning avalduse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus jättis hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning jättis hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. 9.
lg 1 esimese lause kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud.
lg 1 neljanda lause järgi võib hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kohtute põhjenduste kohaselt on
lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse nõude tunnustamise hagi esitamiseks õigustlõpetava tähendusega ning tegemist ei ole menetlustähtajaga, mida on võimalik ennistada. 10. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et
Riigikohus on varasemas praktikas viidanud sellele, et
märtsi
lg 1 neljanda lause sõnastuses ei ole enam kasutatud aegumistähtaja mõistet, mis viitab sellele, et seadusandja on soovinud
lg-s 1 sätestatud tähtaja olemust võrreldes varasema pankrotiseaduse § 74 lg-s 1 sätestatuga muuta. Kolleegium leiab, et
lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet.
lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 68 lg 1 kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Kolleegiumi arvates on
lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Kuna kohtud on aga lähtunud eeldusest, et tegemist ei ole tähtajaga, mida saaks ennistada, siis jätsid kohtud sisuliselt menetlustähtaja ennistamise avalduse lahendamata ega hinnanud, kas hagejal oli tähtaja järgimata jätmiseks mõjuv põhjus. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi maakohtule menetlustähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks. 11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-le. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.