lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus selle karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. Leian, et otsuse argumendid ei ole selles osas veenvad ja välistada ei saa ka teistsugust, ehk siis vastupidist tõlgendust. Põhjendan oma seisukohti lühidalt järgnevaga.
lg 2 alusel on vähendatud 1 aasta ja 8 kuuni, on mõistetud karistuseks siiski 1 aasta ja 8 kuud, mitte aga 2 aastat ja 6 kuud vangistust, ehk siis olen seisukohal, et ka karistuse vähendamine
lg 2 alusel on hõlmatud karistuse mõistmisest ja et selline karistuse vähendamine (loe: mõistmine) ei ole kuidagi vastuolus KarS § 56 lg-ga 1. 3.1 Esmalt toetun
Selles ei räägita lühimenetluses otsuse tegemisel juba mõistetud põhikaristuse vähendamisest ühe kolmandiku võrra. Vastupidi - seaduse tekst räägib mõistetava, ehk mõistmisel oleva põhikaristuse vähendamisest, mis omakorda tähendab vaid seda, et
S § 69 alusel vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga), peab
3.2 Lühimenetluses mõistetava põhikaristuse kolmandiku võrra vähendamine ei vii karistuse mõistmist kuidagi vastuollu KarS § 56 lg-s 1 sisalduvate karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Need põhimõtted ei kao kusagile ka karistuse mõistmisel lühimenetluses. Vastupidi - kõike seda tuleb arvestada ja arvestataksegi ka lühimenetluses karistuse mõistmisel. Asjaolu, et lisaks nende põhimõtete järgimisele võimaldab lühimenetlus „teatavat boonust“ vastutasuks kiirema menetluse ja süüdistatava mitmest menetlusõigusest loobumise eest, seda ei väära - ka lühimenetluses jääb karistamise aluseks isiku süü. 3.3 Otsuse p-s 10 on väidetud, et materiaalõiguslikud ja menetlusõiguslikud karistuse kergendamised ei kumuleeru, kuna tegemist on erinevate õiguslike instituutidega, mis lähtuvad erinevatest eesmärkidest, sest vastupidisel juhul ei ole enam selgelt piiritletav ja kohtuotsusest jälgitav, millistel alustel on kohus põhikaristuse mõistnud. Väide on mulle mõneti arusaamatu. Esiteks on menetlusseaduses otsesõnu ette nähtud olukorrad, kus kohtuotsusest jääbki selgusetuks, millistel alustel on kohus põhikaristuse mõistnud. Pean silmas olukordi, kus kõik kohtumenetluse pooled on apellatsiooniõigusest loobunud või ei ole nad selleks ettenähtud tähtaja jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud ja kohtuotsuses märgitakse vaid
§-des 311 ja 313 või 314 sätestatu (
Teiseks tundub see väide, vähemalt lühimenetluse ja käesoleva asja kontekstis, olevat asjakohatu. Lühimenetluses tehtavas kohtuotsuses, mis sisaldab
§-s 312 märgitud kohtuotsuse põhiosa, esitatakse tulenevalt
p-dest 4 ja 5 ka kergendavad ja raskendavad asjaolud ja mõistetava karistuse motiivid, samuti nähtub otsusest alati ka see kolmandik, mille võrra mõistetavat karistust vähendatakse. Seega peaksid karistuse mõistmise alused olema sellistes otsustes väga selgelt piiritletavad ja ka jälgitavad. 4. Nõustun täielikult kaitsja kassatsiooni väidetega (lühidalt refereeritud otsuse p-s 4.4) selle kohta, et ringkonnakohtu materiaalõiguslike seisukohtade aktsepteerimine toob tulevikus kaasa prognoosimatu segaduse kohtuotsuste täitmisel ja võib kaas tuua isikute põhiõiguste rikkumisi. Samuti tekitab see vähemalt esmapilgul lahendamatuid küsimusi ka teistes olukordades, kus karistuse mõistmisel pole välistatud karistuse teatav vähendamine või kergendamine. Olgu selleks siis näiteks kokkuleppekohase karistuse mõistmine kokkuleppemenetluses (
detsembri 2009. a määruses asja nr 3-1-1-96-09 p-s 9 märgitut, mille kohaselt on kokkuleppemenetluses võimalikud prokuröri poolt teatavad järeleandmised nii kindlakstehtud faktiliste asjaolude karistusnormi alla subsumeerimisel kui ka süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul), karistuse kergendamine mõistliku menetlusaja ületamise tõttu (
S §-s 60 ettenähtud juhtudel.
lg 2 alusel põhjendatult vähendatud kolmandiku võrra ja karistuseks, mis tuleb A. Galotinile mõista
lg 1 p 6 tähenduses, on saadud 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. A. Galotinile mõistis kohus 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mistõttu leian, et kohtul oli (muidugi A. Galotini nõusolekul) alus selle vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Ühtegi kaalukat argumenti teistsuguse otsuse tegemiseks ei ole kohtud minu hinnangul asjas esile toonud. Eeltoodu alusel leian, et A. Galotini kaitsja kassatsioon tuleks rahuldada osaliselt ringkonnakohtu otsus tuleks tühistada ja maakohtu otsus jõustada. Hannes Kiris
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.