RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 221 alusel aegumist. Kohtule

1. jaanuaril 2009 esitatud hagis leidis hageja, et sissenõudja nõue on aegunud, samas taotleb ta oma uues, praeguses hagis jälle sundtäitmise lubamatuks tunnistamist aktsiate ostuhinna sissenõudmise aegumise tõttu. Seega on uus hagi esitatud täpselt samadel asjaoludel mis eelminegi, milles on olemas jõustunud kohtuotsus (tsiviilasi nr 2-09-4062).
2. veebruaril 2010 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega jättis hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Seega on nimetatud asjas kohtuotsus jõustunud. Hageja on esitanud hagi

§ 221alusel, mis sätestab 30-päevase hagi esitamise tähtaja.

Kostja ei nõustu hageja väitega aegumise tähtaja peatumise kohta kunagi kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse tõttu. Samuti ei ole ta nõus hageja käsitlusega, nagu oleks sissenõudja nõue tema vastu aegunud. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat.

1. Harju Maakohus jättis
2. mai
3. a otsusega hagi rahuldamata aegumise tõttu ja mõistis hagejalt välja riigilõivu 4729 eurot 46 senti riigituludesse ning jättis ülejäänud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Samuti tühistas kohus Harju Maakohtu
4. augusti
5. a määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt, kui võetakse vastu uus õigusnorm või muudetakse olemasolevat ja soovitakse uuele normile anda tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või toimingutele, tuleb seadusandja sellelaadne soov väljendada seaduse rakendussätetes (vt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsus asjas nr 3-2-1-96-03, p 19). Arvestades, et tsiviiltäitemenetlust reguleerivad normid on tsiviilkohtumenetluse jätkuna käsitletavad menetlusnormide kogumina, et hageja on vaidlusaluse täiteasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitanud
8. mail 2010 ning ei ole rakendussätteid, mis annaks asjassepuutuvatele õigusnormidele tagasiulatuva jõu, tuleb TsMS § 6 järgi praeguses asjas kohaldada enne
9. aprilli 2011 kehtinud täitemenetluse seadustiku sätteid.

§ 221

lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Maakohus tuvastas, et hagejale toimetati vaidlusaluses täiteasjas täitmisteade kätte

1. mail
2. Selle asjaolu üle ei vaielda ning see nähtub ka täitmisteate kättetoimetamise aktist. Hagi aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 135 lg 1 järgi kulgema
3. mail
4. Seega pidi hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitama hagi kostja vastu hiljemalt
5. juunil
6. Hagi on kohtule esitatud
7. mail 2010, mistõttu on hagi täiteasjas nr 017/2008/4070 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud. Maakohtu hinnangul ei saa võlgniku

§ 217järgi kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamist võrdsustada hagi esitamisega Ts

ÜS § 160 lg 2 p 4 tähenduses, sest

§ 217

kohase kaebuse eesmärgiks on kontrollida vaid kohtutäituri tegevuse õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel, mitte aga lahendada võlgniku ja sissenõudja vahelist materiaalõiguslikku vaidlust ning otsustada sundtäitmise lubatavuse üle. Kuivõrd ka hageja hagi kostja vastu tuvastada hageja õigus keelduda 922 880 krooni 50 sendi suuruse nõude täitmisest ning täitedokumendi puudumine täiteasjas nr 017/2008/4070 (tsiviilasi nr 2-09-4062) on kohtule esitatud 2. veebruaril 2009, s.o pärast

§ 221

lg-s 3 sätestatud hagi esitamise tähtaja möödumist, siis ei saa nimetatud hagi esitamine enam praeguse hagi aegumist mõjutada. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab maakohus vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu kohta, samuti ei analüüsi kohus muid vastuväiteid, mille kostja esitas hagile lisaks aegumise vastuväitele (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).
3. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. detsembri
6. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja väitega, et maakohus kohaldas õigusnorme vääralt ja üllatuslikult. Pooled ei vaielnud selle üle, et vaidlusaluses täiteasjas toimetati täitmisteade hagejale kätte
7. mail
8. Praeguse hagi esitas hageja kostja vastu kohtule
9. mail 2010.

§ 221

lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Seega oli hagi esitatud hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist ning maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. Kohtul oli kohustus kohaldada seadust, mis kehtis ajal, mil täitmisteade võlgnikule kätte toimetati. Hilisemal seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kuna hagi esitati kohtusse alles 31. mail 2010, oli 30 päevane hagi esitamise tähtaeg möödunud. Tähtaja ületamise tõttu on hageja

§ 221lg 3 järgi kaotanud õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Siinjuures tuleb täpsustada, et

§ 221lg-s 3 märgitud 30-päevane tähtaeg on õigust lõpetav ehk välistustähtaeg.

Juba üksnes seetõttu on asjakohatud hageja viited tähtaja peatumisele TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel. Ülalnimetatud asjaolusid on menetluse kestel pooltega arutatud, mistõttu ei ole toimiku materjaliga kooskõlas hageja väide maakohtu otsuse üllatuslikkuse kohta. Maakohus ei rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Maakohtu

1. aprilli
2. a istungi protokollist ei ole võimalik leida neid asjaolusid, millele hageja kaebuses viitab. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse järgi peatus hagi aegumistähtaeg
4. juunil 2008 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel ja
5. veebruaril 2009 tuvastushagi esitamisel. Seega on kohtud valesti kohaldanud TsÜS § 160 lg 2 p
6. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on eelviidatud sätte tähenduses kaebus kohtueelses menetluses. Kohtud oleksid pidanud aegumise hindamisel lähtuma kehtivast täitemenetluse seadustikust, mis lubab hagi esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Kostja kohtutäiturile esitatud nõue on aegunud. Leping, milles lepiti kokku kohesele sundtäitmisele allumine, ei ole täitedokument kehtiva

§ 2lg 1 mõttes, seega Ts

ÜS § 157 lg 1 ei kohaldu. Selline kokkulepe oli täitedokument enne 1. jaanuari 2006 kehtinud

järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 11 lg 4 sätestab küll, et sellise dokumendi võib erandina esitada sundtäitmisele, kuid ei sätesta, et selline dokument oleks täitedokument

§ 2lg 1 mõttes, ning et sellisest dokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg oleks 30 aastat. Hageja taotles maakohtus ka Ts

MSRS § 11 lg 4 põhiseaduse vastaseks tunnistamist, kohtud ei ole seda väidet analüüsinud. TsMSRS § 11 jõustus alles 4. veebruaril 2006, mitte 1. jaanuaril 2006 koos uue

-ga. Ajavahemikus

1. jaanuarist 2006 kuni
2. veebruarini 2006 tekkis hagejal õiguspärane ootus, et regulatsioon jääb püsima, st et kostja ei saa oma nõuet sundtäitmisele esitada. Arusaamatuks jääb, kuidas on kostja arvutanud nõude suuruse.
3. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Kolleegium lahendab esmalt kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimuse sellest, kas ja kuidas muutis

§-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise korda ja tuginemist hagi aegumisele 5. aprillist 2011 kehtima hakanud

§ 221lg 3 uus redaktsioon.

Enne 5. aprilli 2011 kehtinud

§ 221

lg 3 redaktsiooni kohaselt võis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva

§ 221

lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Riigikohus on varasemates lahendites leidnud, et

§ 221

lg-s 3 sätestatud 30-päevane hagi esitamise tähtaeg on nõude aegumistähtaeg (vt nt Riigikohtu

1. novembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1101-07 tehtud määruse p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ega nõustu ringkonnakohtu teistsuguse seisukohaga. Kolleegium on ka seisukohal, et alates
2. aprillist 2011 kehtivas

§ 221

lg-s 3 ei sätestata enam aegumistähtaega, vaid reguleeritud on õigust lõpetav tähtaeg. Seega ei ole seadusandja

1. aprilli
2. a muudatustega pikendanud senist aegumistähtaega, vaid on kehtestanud õigust lõpetava tähtaja, mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel.
3. Riigikohus on
4. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12 tehtud otsuse p-s 13 jõudnud seisukohale, et

§ 221lg 3 alates 5.

aprillist 2011 kehtiv redaktsioon kohaldub ka neis tsiviilasjades, milles kohtulahend tehakse pärast

1. aprilli 2011, ning kostja on taotlenud enne
2. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni alusel aegumise kohaldamist. Riigikohus põhjendas seda seisukohta järgmiselt: "Riigikohus on
3. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-91-08 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et seaduse rakendussätte puudumisel tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi, erandiks on aga seadusjärgsed tulevikku suunatud nõuded. Kuigi täitemenetlusõigus ei ole eraõiguse osa, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oma iseloomult tulevikku suunatud kujundushagi (vt Riigikohtu
4. septembril 2011 tsiviilasjas nr 32-1-60-11 tehtud otsuse p 21). Seetõttu peab kolleegium võimalikuks alates
5. aprillist 2011 kehtiva

§ 221lg 3 redaktsiooni kohaldamist.

Maakohtu lahendi tegemise ajal ei olnud enam õigusnormi, mis andnuks kohtule alust kohaldada aegumist. Samas ei olnud ära langenud (väidetavad) alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks." Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

§ 221lg 3 vale tõlgendamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.

Kuna kumbki kohus ei ole seni analüüsinud hageja ega kostja muid väiteid, tuleb asi tagasi saata maakohtule.

1. Kuna otsuse eelmistes punktides on kolleegium nõustunud kassatsioonkaebuse väitega hagi aegumise kohaldamise ebaõigsuse kohta ning tühistanud alama astme kohtute lahendid, langeb ära vajadus vastata kassatsioonkaebuse ülejäänud väidetele, sh aegumise peatumise kohta.
2. Kolleegium märgib TsMSRS § 11 lg 4 väidetava ebaõige kohaldamise kohta (kuna tegemist on õigusliku väitega) siiski järgmist. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et poolte
3. augustil 2001 sõlmitud notariaalselt tõestatud aktsiate müügileping oli täitedokument enne
4. jaanuari 2006 kehtinud

tähenduses. Alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva

kohaselt ei ole selline leping täitedokument. Siiski nägi seadusandja TsMSRS § 11 lg-s 4 ette ka sellise lepingu korral jätkuva võimaluse esitada see kohtutäiturile sundtäitmiseks. Sisuliselt anti TsMSRS § 11 lg-s 4 seega sellistele lepingutele täitedokumendi staatus ega nähtud ette, et sellisel juhul kehtiksid teistsugused aegumistähtajad, täitmise erikord vms. Kolleegium ei näe ka TsMSRS § 11 lg 4 põhiseadusega vastuolu seetõttu, et seadusandja ei kehtestanud TsMSRS § 11 lg-t 4

1. jaanuarist 2006, vaid
2. veebruarist
3. Võlgnikul ei saanud olla õigustatud ootust, et enne
4. jaanuari 2006 kehtivalt sõlmitud täitedokument ilma ühegi lisatingimuseta enam ei kehti või et sellest dokumendist tulenevat aegumistähtaega lühendatakse äärmiselt olulisel määral (30 aastalt 3 aastale). Küll võis sissenõudjal olla vastupidine õigustatud ootus, st et kehtivale seadusele vastavat täitedokumenti võimaldataks samadel tingimustel täitmisele esitada ka pärast
5. jaanuari
6. Viimati nimetatud järeldusele on jõudnud Riigikohus ka
7. juunil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 tehtud määruse p-s
8. Seega on võimalik sellistest lepingutest tulenevatele nõuetele kohaldada ka TsÜS § 157 lg-st 1 tulenevat aegumistähtaega.
9. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
10. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tema kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik