← Eesti

3-3-1-28-12

Obsah (4)§ 30§ 15§ 41§ 31

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kaebuse kohaselt ei selgu käskkirjast, miks on keelatud ka internetiühendust mittevõimaldavad arvutid. CD-de, mälupulkade ja kontoritehnika üldsõnaline ja oletustel põhinev keelamine ei ole proportsionaalne. Piirangud, mis keelavad vanglas lubatud esemete omandamise muul viisil kui vangla kaupluse vahendusel või vanglateenistuse kaudu, on õigusvastased ning rikuvad põhiseaduslikku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kaebaja on soetanud peegli läbimõõduga 16 cm vangla kauplusest ja tal oli tekkinud õiguspärane ootus, et peegel ei muutu keelatud esemeks ainuüksi meelevaldselt kehtestatud läbimõõdupiirangu tõttu. Halduskohtu istungil teatasid R. Kalda ja tema esindaja, et on nõus kaebusest välja jätma arvutit (p 1.6) ja raamatuid puudutava osa. 3. Tartu Halduskohus jättis 24. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2528 kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et käskkiri on antud pädeva organi poolt seadusest tuleneva pädevuse piirides. Kinnipeetavate isiklike asjade lubatavusega seonduvad põhimõtted sätestatakse

§-s 15, justiitsministrile on antud pädevus keelatud esemete loetelu kehtestamiseks ning vangla direktoril on õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, kui need vastavad keelatud esemetele kehtestatud tingimustele. Vaidlustatud käskkirjas on keelud arusaadavalt sätestatud ning kõik nimetatud keelud on õiguspärased, vajalikud, sobivad ja mõõdukad vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku ja vangla vara säilimise tagamiseks ning nendega ei sekkuta kinnipeetava põhiõigustesse suurema ulatuse ega intensiivsusega, kui seda õigustab taotletava eesmärgi olulisus. Vaidlustatud käskkirja üksikute punktide osas märkis halduskohus: 1) käskkirja p 1.6 mõneti ebaselgele sõnastusele vaatamata on võimalik koostoimes käskkirja p-ga 2.5 mõista, et keelatud on üksnes internetiühendust võimaldavad arvutid; 2) käskkirja p-s 1.7 sätestatud CD-de ja mälupulga keeldu on põhjendatud p-s 2.6, mille kohaselt on andmekandjatel sisalduvad arvutimängud enamasti vägivaldse sisuga ning tundmatut päritolu info​kandjate kasutamine riigi arvutivõrgus võib halvata infosüsteeme ja ohustada seeläbi vangla julge​olekut. Need põhjendused pole aga piisavad selgitamaks, miks on keelatud muud liiki meelelahutust ja informatsiooni sisaldavad andmekandjad, mida kasutatakse võrku mittekuuluvas arvutis. Vangla on nende põhjenduste puudulikkust mõistnud ja täiendanud põhjendusi käskkirjas nr 1.1.-1/207 väitega, et CD-de ja DVD-de purunemisel tekkivate teravate servadega on võimalik tekitada tõsiseid vigastusi endale ja teistele. Vangla kohtumenetluses esitatud vastuses on lisatud, et vigastuste tekitamise ning lubamatu omavahelise või vanglavälise suhtlemise võimaluse tõttu kaalub oht vangla julgeolekule üles nende esemete omamisest tuleneda võiva kasu. Põhjendused on asja​kohased, eriti arvestades, et andmekandjate sisu kontrollimine oleks aja- ja ressursimahukas ning vanglale ülemäära koormav; 3) käskkirja p-s 1.9 sätestatud kontoritehnika omamise keeldu on põhjendatud p-s 2.8 väitega, et kontoritehnikas leiduvaid aineid ja muid osi on võimalik kasutada vangla vara ja kinnipeetavate tervise kahjustamiseks ning vangla ei suuda esemete sihipärast kasutamist piisavalt tagada. Kaebuse vastuse kohaselt pole kontoritehnika hädavajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Kohus nõustub esitatud põhjendustega; 4) käskkirja p-s 1.11 esitatud keeldu omada suuremat kui 10 cm läbimõõduga peeglit põhjendatakse p-s 2.10 sellega, et klaasist esemed kujutavad endast reaalset ohtu, kuna võimaldavad põhjustada raskeid kehavigastusi või isiku surma. Põhjendustes ei märgitud midagi täpsemalt peeglite kohta, kuid vastuses kaebusele on vangla selgitanud, et suurem peegel on ohtlikum seetõttu, et võimaldab tekitada suuremaid kilde. Kohtu hinnangul on tegemist igati arvestatava põhjendusega. Peegli täielik keelamine pole ilmselt põhjendatud, kuna peegel on vajalik igapäevasteks hügieenitoiminguteks, kuid mõõtude piiramisega on võimalik minimeerida peeglist tulenevaid ohte; 5) punkte 1.26, 1.28 ja 1.29 on kaebaja vaidlustanud osas, millega ei lubata mitmeid esemeid ja aineid soetada muul viisil, kui vangla kauplusest või vanglateenistuse kaudu. Punktide 2.7, 2.18 ja 2.19 kohaselt on keelud põhjendatud sellega, et esemetesse ja ainetesse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid ning neid sel viisil vangla territooriumile toimetada. Seejuures on põhjalik kontrollimine raskendatud või teostamatu või vajab eriteadmisi. Toiduainete keelamisel lisandub nende kiirest riknemisest tulenev oht. Ajakirjandusväljaannete osas sätestab

§ 30

lg 2 selge ja üheselt mõistetava piirangu; 6) punktis 1.33 sätestatud keeldu omada markereid, viltpliiatseid, värve ja geelipliiatseid põhjen​da​takse p-s 2.23 sellega, et erinevate joonistusvahendite mittesihipärane kasutamine kujutab ohtu vangla varale ja vanglas viibivate isikute tervisele. Kohus pidas neid põhjendusi aktsepteeritavaks, sest nimetatud vahendid sobivad vara kahjustamiseks ning pole välistatud tervist ohustav kasutamine tätoveerimiseks.

  1. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja saata asi haldus​kohtule uueks lahendamiseks.
  2. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  3. jaanuari
  4. a otsusega apellatsioonkaebuse. Ring​konna​kohus tühistas halduskohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tühistas vaidlustatud käskkirja p 1.7 osas, milles see keelab CD-d ja mälupulga; p 1.9 osas, milles see keelab enne käskkirja jõustumist olemas olnud kontoritehnika; p 1.11 osas, milles see keelab üle 10 cm läbimõõduga taskupeegli, mis oli isikul olemas enne käskkirja jõustumist; p-d 1.26, 1.28 ja 1.29 osas, milles keelatakse neis punktides nimetatud esemed ja ained, mis on soetatud ja isikute kasutuses enne vaidlustatud käskkirja jõustumist, ning käskkirja p 1.33 osas, milles keelatakse enne käskkirja jõustumist isikute kasutuses olnud markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelipliiatsid. Ringkonnakohus kohustas Viru Vanglat kaebajale tagastama temalt ära võetud 21 pliiatsit. Peegli tagastamiseks kohustamise nõude osas tagastas ringkonnakohus kaebuse HKMS § 283 lg 1 ja HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna selles osas oli läbimata kohtueelne menetlus. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) käskkirja p 1.6 sõnastusest ei tulene, et keelatud oleksid internetiühendust mittevõimaldavad arvutid. Seda on märgitud ka käskkirja põhjendustes (p 2.5) ning kuna kaebus puudutab just ilma internetiühenduseta arvutit, ei saa see säte kaebaja õigusi rikkuda; 2) põhjendades CD-de ja mälupulga keeldu (p-s 1.7) sellega, et enamus arvutimänge on vägivaldse sisuga ning tundmatu päritoluga infokandja riigi arvutis võib halvata arvutisüsteeme, on tehtud kaalutlusviga. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et vangla poolt kinnipeetavatele kasutamiseks antavatesse arvutitesse ei ole võimalik kinnipeetavate infokandjaid sisestada (st nad saavad neid kasutada vaid oma arvutitega), seega ei ole võimalik riigi arvutisüsteemide kahjusta​mine. Vägivaldsuse argumenti kasutades pole arvestatud, et infokandja ei pruugi sisaldada vaid arvutimänge, vaid ka muusikat, õppematerjale jms, mis võib kaasa aidata kinnipeetava õigus​kuulekale arengule. Vastustajal tulnuks ka arvestada kaebaja õiguspärase ootusega, et kord juba lubatud CD-d ja mälupulka saab ka edaspidi kasutada; 3) kontoritehnika (printer) ja peegel on soetatud enne keelu kehtestamist vangla vahendusel. Eelduslikult on ka eelnevalt kontrollitud nende esemete ohutust ja lubatavust. Käskkirjast nähtuvalt pole kaalutud isiku õiguspärast ootust. Üldkorraldus tuleb tühistada osas, mis on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, st peegli ja printeri osas, mis tal olid juba varem olemas; 4) punktide 1.26, 1.28 ja 1.29 puhul, millega keelatakse elektriseadmed, toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised ja tahked ained ning tubakatooted, samuti ajalehed ja ajakirjad, mis ei ole soetatud vanglas asuvast kauplusest, väljastatud vanglateenistuse poolt või soetatud vangla​teenistuse vahendusel (st sõltuvalt nende soetamise viisist) ei nähtu käskkirjast, et oleks kaalutud isikute õiguspärast ootust esemete osas, mis olid omandatud juba enne keelu kehtestamist. Selles osas tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Keeld omandada neid esemeid pärast käskkirja jõustumist on õiguspärane. Selles osas on käskkirja veenvalt põhjendatud: läbiotsimine oleks võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, seega võib vanglasse saabuvatest esemetest ja ainetest lähtuda oht vangla julgeolekule. Kohus ei näe, et oleks muid vahendeid sama eesmärgi saavuta​miseks ilma märkimisväärselt suuremate kulutusteta. Samu esemeid on võimalik soetada vangla vahendusel, isik ei kaota võimalust neid kasutada; 5) markerite, viltpliiatsite, värvide ja geelipliiatsite puhul on isikul juba olemas olevate esemete osas keeld õigusvastane, kuna pole arvestatud õiguspärase ootuse põhimõtet. Käskkirja jõustumise järgselt on keeld põhjendatud – vangla vara kahjustamine ja oht tätoveeringute tegemise võimaluste näol. Endiselt on võimalus kasutada joonistamiseks värvipliiatseid ning pastapliiatsit. 6) rahuldada tuleb ka kohustamisnõue 21 pliiatsi tagastamiseks. Ringkonnakohus märkis, et käskkirja osalise tühistamise põhjustavad peamiselt kaalutlusvead – info​kandjate puhul asjassepuutumatute asjaolude arvestamine ja oluliste asjaolude arvestamata jätmine ning ülejäänud juhtudel õiguspärase ootuse arvestamata jätmine. Neil põhjustel käskkirja osaline tühistamine ei tähenda veel, et selliseid esemeid ei tohiks põhimõtteliselt keelata, kui esineb legitiimne eesmärk ja tegemist on proportsionaalse abinõuga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  5. Kassatsioonkaebused esitasid R. Kalda ja Viru Vangla. 6.
  6. R. Kalda kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles tühistamiskaebus rahuldati vaid esemete ja ainete (kontoritehnika, peegel, käskkirja p-des 1.26, 1.28 ja 1.29 loetletud ained ja esemed ning markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelipliiatsid) osas, mis olid isikul juba enne käskkirja jõustumist olemas. Kassaator rõhutab, et ta soovib oma õigusi kaitsta ka praegusest erineva printeri saamiseks ja suurema kui 10 cm läbimõõduga peegli omamiseks ka tulevikus. Geelipliiatsite ja markerite keelamise põhjendused ei ole kassaatori arvates mõistlikud. Praktikas ei ole vangla hirm vara kahjustamise ja tätoveeringute näol kinnitust leidnud. R. Kalda leiab ka, et põhjendamatult on tagastatud kaebus peegli tagastamiseks kohustamise nõude osas. Kassaator lisab kassatsioonkaebusele koopia vaide täpsustusest (
  7. aprill 2010), millest nähtub, et ta on vaidemenetluses taotlenud peegli tagastamist. 6.
  8. Viru Vangla kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kassaator märgib järgmist: 1) vastupidiselt ringkonnakohtu hinnangule kujutavad CD-d ja DVD-d ning mälupulgad endast ohtu. Andmekandjate lubamine võimaldab info kontrollimatut liikumist. Andmekandjatel sisalduva info maht ei võimalda nende tõhusat kontrollimist. Purustatud plaatidega on võimalik tekitada vigastusi ning ohustada ennast ja kaaskinnipeetavaid. Kui ka vaidlustatud käskkirja andmisel tehti kaalumisviga, on vangla hilisema käskkirjaga nr 1.1-1/207 täiendanud vaidlustatud käskkirja p 1.7 põhjendusi ja on neid välja toonud ka kohtumenetluse käigus. Seega teadis ringkonnakohus asja menetledes vangla sisulisi kaalutlusi ning vaidlustatud käskkirja osaliselt tühistades lõi olukorra, kus vangla peab samasisulise käskkirja uuesti välja andma. Haldusakti selline tühistamine on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ning HMS §-ga 58; 2) vaidlustatud käskkirjaga on keelatud nii varem olemas olnud esemete omamine kui ka uute soetamine ning seda on Viru Vangla ka põhjendanud. Esemed on ohtlikud olenemata nende soetamise ajast. Kui varem soetatud esemeid kinnipeetavatele lubada, võivad need vanglas kasutusse jääda väga pikaks ajaks ja käskkirjaga soovitud eemärke ei õnnestu saavutada. Keelatud esemete loetelu täiendamine on vajalik, kuna aja jooksul muutuvad ohtlikuks esemed, mis seda varem ei olnud (nt tehnoloogiliste arengute tulemusena). Vangla peab järjest enam tähelepanu pöörama nii vanglas kui väljaspool viibivate isikute turvalisusele.

§ 15

lg-d 2 ja 4 võimaldavad vanglal keelata esemeid, mis olid juba varem soetatud ja kinnipeetavate kasutuses. Vangla julgeolek on prioriteet õiguspärase ootuse ees. Alusetu on ringkonnakohtu etteheide, et puuduvad põhjendused varem omandatud esemete keelamiseks. Kassaator leiab, et selliseid põhjendusi ei ole võimalik eristada nendest, mis puudutavad edaspidi keelatud esemeid. Viru Vangla esitas ka taotluse alusetult makstud kautsjoni tagastamiseks.

  1. Viru Vangla vastuses palutakse jätta R. Kalda kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kuna kohus on ebaõigesti tühistanud käskkirja p 1.11, mis keelab suuremad kui 10 cm läbimõõduga peeglid, siis on asjakohatu vaielda ka selle üle, kas peegli tagastamise nõude osas oli kohtueelne menetlus läbimata. Käskkirjas peegli keelamise põhjenduste puudumine ei muuda keeldu sisuliselt põhjendamatuks ja õigusvastaseks. Kohtumenetluse käigus esitatud põhjenduste alusel saanuks keelu õiguspärasust kontrollida. Põhjendamispuuduste tõttu haldusakti tühistamine oli vastuolus HMS §-ga
  2. Klaasist ja metallist esemed on reaalseks ohuks nii kinni peetavatele isikutele kui ka vanglateenistusele. Igapäevasteks hügieenitoiminguteks piisab kuni 10 cm läbi​mõõduga peeglist. Suurem peegel ei anna lisaväärtust kinnipeetava jaoks, kuid suurendab julge​olekuohtu, kuna suuremast peeglist on võimalik saada ka suuremaid kilde. Kinnipeetaval puudub vajadus isikliku printeri järele, kuna dokumente saab koostada käsikirjas ja vajadusel kasutada vangla printerit. Printeris sisalduvad ained võivad olla ohtlikud isikute elule ja tervisele ning sobivad vangla vara kahjustamiseks, printerisse on hõlbus peita keelatud esemeid ja selle kontrollimine on raskendatud. Kontoritehnika kambrisse lubamine looks asjatu julgeolekuohu võrreldes minimaalse kasuga, mida kontoritehnika lubamine kaasa tooks. Kontoritehnika ei ole eluks vajalik ega vangistuse täidesaatmise eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Rasvakriitide, sulepea, söe, markerite, viltpliiatsite, värvide ja geelipliiatsite keelamine on põhjendatud vajadusega vältida vangla vara kahjustamist ning kaitsta kinnipeetavate tervist ja hoida ära nakkushaiguste levikut, mis võib kaasneda tätoveerimisega. Vastavad põhjendused on esitatud käskkirja p-s 3.
  4. R. Kalda vastuses Viru Vangla kassatsioonkaebusele märgitakse, et CD-de keelamise osas ei ole vastustaja esitanud kaalutlusi, millest nähtuks, kuidas on arvesse võetud plaatide (üldharivat ja religioosset teavet sisaldavad andmekandjad) kasulikke omadusi. Samuti ei nähtu vaidlustatud käskkirjast, et keeldude kehtestamisel oleks arvestatud isikute õiguspärast ootust seni lubatud esemete jätkuvaks kasutamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 15

lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vanglas keelatud esemed on sätestatud

§ 15

lg 3 alusel kehtestatud määruses.

§ 15

lg 3 alusel on VSE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu.

§ 15

lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.

§ 41

lg-st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Praeguses asjas on vaidlustatud osaliselt Viru Vangla direktori käskkiri, millega

§ 15

lg 4 alusel kehtestati kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. 10. Kolleegium möönab, et vanglas esemeid ja aineid keelav regulatsioon võib vajada aja jooksul muutmist. Vastavalt vangla kogemustele ja tähelepanekutele võib selguda täiendavalt esemeid ja aineid, mis osutuvad inimeste ja vangla julgeolekut ohustavaks või mis sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks. Samas võib aga suureneda vangla võimekus esemete ja ainete kontrollimisel ning ohu ennetamisel ja tõrjumisel, mistõttu võidakse mõne eseme või aine osas ka varasem keeld aja möödudes kehtetuks tunnistada. Kolleegium peab siinkohal oluliseks märkida, et juba isikute kasutuses olevate ning varem lubatud esemete keelamisega riivatakse isiku põhiõigusi (omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele). Varasemast rangema ja ulatuslikuma keelava regulatsiooni loomisel üldkorraldusega tuleb järgida volitusnormi eesmärki, erinevaid õiguspõhimõtteid ja kaalumisreegleid. Vangla direktori käsk​kirjaga kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õigus​pärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldus​akti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust. Ühetaolise kohtlemise tagamiseks tuleks eelistada kõnealuse olukorra kujundamist õigustloovate aktide tasandil.

§ 15

lg-st 4 tulenev esemete ja ainete ulatuslik keelamine vangla direktori käskkirjaga ei tohiks olla valdav praktika, vaid seda tuleks kasutada erandjuhtudel isikute ja vangla julgeoleku ning vara säilimise huvides.

  1. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt põhjustasid vaidlustatud käskkirja osalise tühistamise peamiselt kaalutlusvead – õiguspärase ootuse arvestamata jätmine ning infokandjate osas ka asjasse​puutumatute asjaolude arvestamine ja oluliste asjaolude arvestamata jätmine. Neil põhjustel esemete keelamist sätestava käskkirja tühistamine ei tähenda veel ringkonnakohtu hinnangul, et selliseid esemeid ei tohiks põhimõtteliselt keelata, kui esineb legitiimne eesmärk ja tegemist on proportsio​naalse abinõuga.
  2. Käskkirja punktide 1.9, 1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33 osas ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud käskkirja kõnealuste punktide põhjendustest, et vastustaja oleks keeldu sätestades kaalunud isikute õiguspärast ootust nende esemete osas, mis olid soetatud ja isikute kasutuses enne vaidlustatud käskkirja jõustumist. 12.
  3. Punkti 1.26 kohaselt keelati raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muud vaba aja veetmiseks vajalikud esemed ning veekeetjad ja teised elektriseadmed, mis on üle 1 kW võimsusega ning mis ei ole soetatud vangla kauplusest. Punkti 1.28 kohaselt keelati toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised ja tahked ained ning tubakatooted, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või ei ole soetatud kinni peetavatele isikutele vangla vahendusel poeteenust pakkuvast kauplusest. Punkti 1.29 kohaselt keelati ajalehed, ajakirjad ja muu kirjandus, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel. Kõiki nimetatud keelde on põhjendatud nende esemete ja ainete läbiotsimise ja kontrollimise raskuste või lausa võimatusega (p-d 2.7, 2.18 ja 2.19). Punkti 1.26 on põhjendatud ka tehnilise ohutuse nõuetega ning on märgitud, et vanglal puudub spetsialist, kellel oleks pädevus toote garantiiajal elektriseadet avada ja kontrollida (p 2.7). Punkti 1.28 on põhjendatud ka toiduainete riknemisest tuleneva ohuga kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ning seeläbi ka vangla julgeolekule. Rõhutatud on, et esemeid, mis pole keelatud, on võimalik soetada vangla vahendusel ning ajalehtede ja ajakirjade kättesaadavus tagatakse

§ 30lg 1 alusel.

12.

  1. Käskkirja p 1.33 kohaselt keelati rasvakriidid, sulepea, süsi, tint, markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelipliiatsid. Kaebaja on vaidlustanud loetelu nelja viimase elemendi osas. Käskkirja p-st 2.23 tulenevalt on nimetatud esemete keelamine põhjendatud, "[---] kuna erinevaid joonistusvahendeid on kasutatud sageli vanglas seinte peale joonistamiseks, kuid nende esemetega joonistused ja kirjutiste maha pesemine on raskendatud, ilma, et sellega ei kahjustataks vangla seinte värvkatet või seina. Seega on nende esemete puhul tegu vangla vara eriti kahjustatavate esemetega. Lisaks kasutavad kinnipeetavad isikud geel- ja tindipliiatsite tinti tätoveeringute tegemiseks. Tätoveeringute tegemine omakorda ohustab kinni peetavate isikute ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad nakkushaigused". 12.
  2. Käskkirja p 1.9 alusel keelatakse kontoritehnika (mis hõlmab ka printerit). Käskkirja p-s 2.8 esitatud põhjenduste kohaselt ei suuda vanglateenistus piisaval määral tagada kontoritehnika ja selles sisalduvate ainete ning osade (tahm, klambrid) sihipärast kasutamist, nendega on võimalik kahjustada vangla vara ja kinni peetavate isikute tervist. 12.
  3. Käskkirja p 1.11 kohaselt keelatakse klaasist esemed, v.a samas loetletud erandid, mille hulka kuulub ka vanglateenistuse vahendusel soetatud plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm. Käskkirja p-st 2.10 nähtuvalt on klaasist esemed reaalseks ohuks nii kinni peetavatele isikutele kui ka vanglateenistusele, kuna võimaldavad oma olemusest tulenevalt tekitada nii raskeid kehavigastusi kui ka isikute surma.
  4. R. Kalda on seisukohal, et põhjendatud olnuks nende sätete tühistamine täies ulatuses, mitte ainult keelu kehtestamisele eelneva perioodi osas. Viru Vangla peab põhjendatuks keelata nii tulevikus soetatavad esemed kui ka need, mis olid omandatud juba enne keelu sätestamist. Vangla väitel on esemed ohtlikud olenemata nende soetamise ajast ja kord juba lubatud esemed võivad jääda veel pikaks ajaks kinnipeetavate käsutusse ja käskkirjaga soovitud eesmärke ei õnnestugi saavutada.
  5. Vanglas esemete keelamine on lubatav

§ 15lg-s 2 loetletud põhjustel.

Kolleegiumi senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (

  1. juuni
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13;
  3. aprilli
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Keelatud esemete loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni, mis peab HMS § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et kinnipeetaval ei saanud käesoleva vaidluse esemeks olevates käskkirja punktides 1.9, 1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33 nimetatud esemete puhul tekkida kaitstavat ootust, et tal oleks keelu kehtestamise järel võimalik jätkuvalt kasutada esemeid, mis olid tal olemas juba enne keelu kehtestamist. Esemed on ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt

§ 15

lg-s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu (vt ka otsuse p 10). Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu etteheitega, et vaidlustatud käskkirja nimetatud punktide põhjendustest ei nähtunud kaalutlused õiguspärase ootuse arvestamise kohta.

  1. Kolleegium möönab, et põhjenduste puudulikkus ja kaalutluste ebapiisav esitamine haldusaktis, sh üldkorralduses, võib endast põhimõtteliselt kujutada menetlusviga, mis võib kaasa tuua haldusakti tühistamise.
  2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et käskkirjade p-des 1.26,
  3. 28, 1.29 ja 1.33 nimetatud esemete osas on vangla veenvalt põhjendanud, miks need esemed keelatakse. Praegusel juhul on vangla nimetatud keeldu põhjendanud käesoleva otsuse p-des 12.1 ja 12.2 esitatud viisil. Käskkirja punktide 1.26, 1.28 ja 1.29 osas on märgitud, et kuna nimetatud esemeid on võimalik soetada vangla vahendusel, ei kaota kinnipeetav võimalust neid kasutada. Punktis 1.33 loetletud kirjutusvahendite kohta märkis ringkonnakohus, et keeld kasutada markereid, viltpliiatseid, värve ja geelipliiatseid ei välista joonistamisega tegelemist, kuna selleks saab kasutada teistsuguseid, vanglas lubatud vahendeid (värvipliiatsid, pastapliiatsid). Seetõttu on põhjendamatu R. Kalda kassatsioon, mille kohaselt ta taotleb p-de 1.26,
  4. 28, 1.29 ja 1.33 tühistamist täies ulatuses. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega R. Kalda kaebus rahuldati osaliselt, s.o osas, millega tühistati käskkirja p-d 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.
  6. Printeri ja peegli osas tühistas ringkonnakohus käskkirja samuti õiguspärase ootuse arvesta​- mata jätmise tõttu ning märkis, et kui need esemed olid enne keelu kehtestamist õiguspäraselt soetatud, oli eelduslikult nende ohutust ja lubatavust ka eelnevalt kontrollitud. Ringkonnakohus ei ole pidanud vajalikuks kontrollida keelu sisulist põhjendatust edasiulatuvalt, kuna kaebaja nõue hõlmab juba olemasolevat peeglit ja printerit ning selles osas rahuldati kaebus kaalumisvea (õigus​pärase ootuse arvestamata jätmine) tõttu. Täiendavalt juba käesoleva otsuse p-des 14 ja 15 väljendatule, mille kohaselt ei saanud kinni​peetaval tekkida õiguspärast ootust juba olemasolevaid esemeid ka pärast keelu kehtestamist kasutada, märgib kolleegium järgmist. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest (p 2.8) nähtuvalt keelati kontoritehnika põhjusel, et vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnika ja selles sisalduvate ainete ning osade (tahm, klambrid) sihipärast kasutamist, nendega on võimalik kahjustada vangla vara ja kinni peetavate isikute tervist. Kuna põhjendustest nähtuvalt lähtub võimalik oht kontoritehnika kasutamisest (mitte üksnes omamisest), siis ei välista seda ka asjaolu, et soetamisel on kontoritehnikat juba kontrollitud. Seega ei saanud kaitstavat ootust enne keelu kehtestamist soetatud printerit edaspidigi kasutada tekkida ka põhjusel, et vanglateenistus on printerit varem kontrollinud. Eelnevalt viidatud käskkirja p-st 2.10 nähtuvalt on klaasist esemete keeldu piisavalt põhjendatud ohuga nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike elule ja tervisele. Asjaolu, et alles kohtumenetluses selgitas vangla täiendavalt, miks klaasist peeglid läbimõõduga kuni 10 cm on erandina klaas​esemetena lubatud (Tartu Halduskohtu viide Viru Vangla vastusele, tl 42), ei kujuta endast põhjendamis​puudust. Tegemist on põhjendusega väiksemate peeglite lubamiseks, mitte aga suuremate keelamiseks. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka käskkirja p 1.9 ja p 1.11 osalist tühistamist puudutavas osas.
  7. Vaidlustatud käskkirja p 1.7 kohaselt keelati digitaalsed infokandjad, sh CD-d ja mälupulgad. Käskkirja p 2.6 kohaselt lähtutakse nimetatud esemete keelamisel põhimõttest, et enamik elektroonilisi või digitaalseid arvutimänge on vägivaldse sisuga. Nimetatud mängude omamine ja mängimine annab kinni peetavatele isikutele valed väärtushinnangud ning võib õhutada vägivalda. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigi arvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. Neid vaidlustatud käskkirja p-s 2.6 esitatud põhjendusi täiendati hiljem
  8. oktoobri
  9. a käskkirja nr 1.1-1/207 p 4 alusel järgnevaga: "CD ja DVD plaate on võimalik kasutada endale ja teistele isikutele kehavigastuste tekitamiseks, kuna plaadid on teravate äärtega ning neid on võimalik kasutada lõikerelvana." Väidet, et plaadid on ohtlikud nende purunemisel tekkivate teravate kildude tõttu, on vastustaja järjekindlalt esitanud ka kohtumenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud käskkirja kõnealuses punktis keeldu kehtestades teinud kaalumisvea, kuna arvesse on jäetud võtmata asjaolu, et andmekandjatel võib peale valdavalt vägivaldse iseloomuga arvutimängude olla ka muud infot, sh kinnipeetava õiguskuulekat arengut soodustavat (nt muusika, õppematerjalid jms). Arvesse ei ole ka võetud, et

§ 31

kohaselt lubatakse kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Asjassepuutumatuks ja lubamatuks kaalutlusotsuse tegemisel pidas ringkonnakohus väidet, et infokandjate kasutamisega võidakse halvata riigi arvutisüsteeme, kuna vastustaja polnud ümber lükanud kaebaja väidet, et kinnipeetavate andmekandjaid ei ole võimalik sisestada kinnipeetavatele kasutamiseks mõeldud vangla arvutitesse, vaid neid saab kasutada üksnes kinnipeetavate isiklike arvutites.

  1. Käskkirja p 1.7 põhjenduste hulgas nimetatud ohtu riigi infosüsteemide turvalisusele ei pea kolleegium asjakohatuks kaalutluseks. Kuigi asjas pole tõendamist leidnud, et kinnipeetavatel oleks võimalus sisestada oma andmekandjaid vangla arvutitesse, ei saa kolleegiumi hinnangul ohtu infosüsteemi turvalisusele välistada olukorras, kus vanglal tuleb kinnipeetavate käes olevatel andmekandjatel sisalduva informatsiooni kontrollimiseks kasutada vangla arvuteid. Kolleegium möönab, et kaalumisotsuse tegemisel on lisaks andmekandjatest lähtuvale võimalikule ohule asjakohane arvesse võtta ka nende positiivset toimet, mille hulka võib näiteks kuuluda andmekandjatel sisalduv hariduslik teave jms. Käskkirja p 1.7 põhjendamisel p-s 2.6 märkis vangla, et elektroonilistest või digitaalsetest mängudest enamik on vägivaldse sisuga. Seega möönis vangla andmekandjate negatiivse mõju kõrval ka erandeid. Kolleegium märgib, et vastandlike huvide ja väärtuste kaalumine võinuks ka käskkirja p 1.7 põhjendamisel olla selgemini esitatud, kuid leiab, et see ei viita kaalutlusveale, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Vastustajale ei saa ette heita kaalutluste täielikku puudumist, kuna keeldu motiveerides on esitatud põhikaalutlused, mis seonduvad kahjuliku mõjuga kinnipeetavate väärtus​hinnangutele ja vägivallale õhutamise võimalusega ning ohuga infosüsteemi turvalisusele. Tuleb ka rõhutada, et vaidlustatud käskkirja näol on tegemist üldkorraldusega. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele suunatud üldkorralduse nagu ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirja puhul puudub perso​naalselt ja konkreetselt määratletud adressaatide ring, keda oleks mõistlikul viisil võimalik enne akti andmist ära kuulata ja kellest igaühe erilisi huve oleks võimalik välja selgitada ning põhjendamisel ära märkida. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib üldkorralduse andmisel haldus​menetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Kolleegium peab siiski oluliseks, et ka vangla direktori käskkirjaga keelatud esemete ja ainete loetelu kehtestamisel selgitataks välja olulised huvid ja nende kaalukus ulatuses, mida vangla igapäevane kogemus võimaldab arvestada ja ette näha. Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist haldusakti tühistamist tingiva põhjendamisveaga, sest haldusorgan on esitanud keeldu õigustavad kaalukad põhimotiivid, mis võivad kaebaja väidetele vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses.
  2. Kolleegium märgib veel, et oht isikute ja vangla julgeolekule ning varale ei saa alati ja iga​- suguste piirangute õigustamisel olla vaieldamatult ülekaalukas argument. Julgeolekuohu tähendus sõltub kaalumisel olevate hüvede olulisusest. Praeguse vaidluse ajendanud käskkirja vaidlustatud sätetega ei ole riivatud õigusi sedavõrd intensiivselt, et julgeolekuohu ülekaalukust saaks tõsise kahtluse alla seada. Esemete keelamine, mida isikul oli varem võimalik kasutada, kujutab endast omandiõiguse mõõdukat riivet. Esemete keelamine, mille üle vaidlus praeguses asjas käib, ei jäta kaebajat ilma eluks hädavajalikust.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega R. Kalda kaebus rahuldati ja tühistati osaliselt vaidlustatud käskkirja p-d 1.7, 1.9, 1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.
  4. Kuna tühistatakse ringkonnakohtu otsus käskkirja p 1.33 puudutavas osas, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka 21 pliiatsi tagastamiseks kohustamise nõude osas. Nimetatud osas tuleb jõusse jätta halduskohtu otsus. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, millega R. Kalda kaebus jäeti rahuldamata.
  5. R. Kalda väidab ka, et ringkonnakohus on põhjendamatult tagastanud kaebuse peegli tagastamiseks kohustamise nõude osas HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel. Kassaator märgib, et ka selles osas oli kaebajal kohtueelne menetlus läbitud, kuid kohtud ei ole välja selgitanud, kas peegli tagastamiseks kohustamist on taotletud ka vaidemenetluses. Kassatsioonkaebusele on lisatud koopia
  6. aprillil 2010 Viru Vanglale esitatud vaide täpsustusest, mis sisaldab vastavat nõuet. Menetlus​normi rikkumise tõendamiseks esitatud dokumendi koopia varasemat esitamata jätmist põhjendab kassaator sellega, et senises menetluses pole olnud vaidlust kohtueelse menetluse läbimise üle kõnealuse nõude osas. Nii halduskohtusse kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § v.r 11 lg 31 p-st 1 kui ka ring​konna​kohtu otsuse tegemise ajal kehtinud HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tuleneb kohtu kohustus kontrollida asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kolleegium märgib, et nõuete paljususe korral tuleb seda teha kõikide nõuete osas. Kahtluse korral tuleb kohtul koguda täiendavalt tõendeid kohtueelse menetluse läbimise kohta ja veenduda, et kõikide nõuete esitamise eeldused olid täidetud. Praeguse asja materjalist ei nähtu, et kohtud oleksid välja selgitanud, kas kohtueelne menetlus kõigi nõuete osas on toimunud ning kas peegli tagastamiseks kohustamise nõude esitamise eeldused olid täidetud. Praegusel juhul tuleb tõdeda, et HKMS § 11 lg 31p 1 kohaldamise eeldused ei ole asjas täidetud. Kuna käesoleva otsuse p-st 19 tulenevalt jääb rahuldamata käskkirja p 1.11 tühistamise nõue, tingib see ühtlasi vältimatult ka kohustamisnõude rahuldamata jätmise. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS v.r § 11 lg 31 p-st 5 tulenevalt võis kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tulenevalt kolleegiumi praktikast HKMS v.r § 11 lg 31 p 5 kohta, on selle sätte kohaldamis​ala laiendatud ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu (vt nt haldus​kolleegiumi
  7. juuni
  8. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10). Kuigi kolleegiumi hinnangul ei olnud põhjendatud kohustamisnõude tagastamine HKMS § 283 lg 1 ja HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel, ei ole põhjust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks olukorras, kus alus kaebuse tagastamiseks kohustamisnõude osas tuleneb HKMS v.r § 11 lg 31 p-st
  10. Viru Vangla tasus kassatsioonkaebuse esitamisel 25 eurot kautsjonit.
  11. mail 2012 esitas Viru Vangla Riigikohtule taotluse makstud kautsjoni tagastamiseks põhjendusel, et Eesti Vabariik kui menetlusosaline on kautsjoni tasumisest vabastatud. HKMS § 107 lg 9 kohaselt puudub Eesti Vabariigil kui menetlusosalisel kohustus tasuda Riigi​kohtusse kassatsioon- või määruskaebust või teistmisavaldust esitades kautsjon. Kautsjonit tasunud isiku nõudmisel tagastatakse HKMS § 107 lg 5 kohaselt rohkem tasutud kautsjon. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 442 lg 1 kohaselt osaleb riik halduskohtumenetluses halduskohtu​menetluse seadustikus sätestatud korras vastustajaks oleva haldusorgani kaudu. Viru Vangla on Justiits​ministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus VVS § 39 tähenduses ning eelnevast tulenevalt puudus tal kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni tasumise kohustus. Seetõttu tuleb taotlus tasutud kautsjoni tagastamiseks rahuldada.
  12. Kuna R. Kalda kaebus jääb kohtumenetluse tulemusena täies ulatuses rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka tema taotlus apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt (HKMS v.r § 92 lg 1).
  13. R. Kalda esindaja esitas
  14. märtsil 2012 Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 192 eurot. Arvestades, et riigi õigusabi osutamine hõlmas kassatsioonkaebuse koostamist ja esitamist ning vastuse koostamist Viru Vangla kassatsioonkaebusele, on selles ulatuses riigi õigusabi osutamine kassatsiooniastmes kolleegiumi hinnangul põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.