Obsah (11)

§ 202§ 385§ 431§ 4037§ 432§ 62§ 199§ 366§ 339§ 206§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise ku

§ 202

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel maksma riigituludesse 3000 krooni ning hüvitama menetluskulud 4410 krooni ulatuses. Kohustuse täitmise tähtajaks määrati

1. november
2. Vastavalt KarS § 83 lg-le 4 konfiskeeris maakohus 32-kaliibrilise jahipüssi R-32 nr 34007, 16-kaliibrilise jahipüssi BM nr X685, Petrovi eestlaetava jahipüssi nr 11711 (kaliiber 7 liini) (17,7 mm), eestlaetava jahipüssi (kaliiber 7 liini) (17,7 mm) TOZ nr 252 ja 253, 5,6 mm kaliibrilise revolvri Taurus (mudel 94) nr LG85229, 7,62 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli TT (Tokarev), 7,62 mm kaliibrilise kuulipilduja Vector SS77 nr L9 000932 ning 31 padrunit.
3. J. Rootsu kaitsja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse Tallinna Ringkonnakohtus, kuid määruskaebus jäeti

§ 385p 7 alusel läbi vaatamata ja tagastati esitajale.

Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaitsja määruskaebuse Riigikohtule.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis
2. veebruari 2011 määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-11310, et

§ 202

alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigust tuleb jaatada olukorras, mil määrusega on lahendatud ka küsimus, mis ei ole kahtlustatava või süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud.

§ 385

p-s 7 sätestatut tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ja viisil, et selles normis sisalduv edasikaebe keeld hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta,

§ 385p-s 7 sätestatud keeld ei laiene.

Kriminaalkolleegium tühistas Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2010 määruse ja saatis kaitsja määruskaebuse samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
2. Asja uuel arutamisel tühistas Tallinna Ringkonnakohus
3. veebruari 2011 määrusega Harju Maakohtu määruse osaliselt relvade ja laskemoona konfiskeerimise osas ning saatis asja maakohtule selles osas uueks arutamiseks.
4. märtsi 2011 määrusega keeldus maakohus J. Rootsu vara konfiskeerimisest ja tagastas kriminaalasja prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohus märkis, et J. Roots ei ole väljendanud oma tahet ega andnud nõusolekut relvade konfiskeerimiseks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et J. Rootsu oleks teavitatud kõigist asjaoludest, mis kaasnevad kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekusega. Kuna J. Rootsu nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202

alusel ei ole hõlmatud nõusolekuga relvade konfiskeerimiseks, siis

§ 202menetluse raames taotluses toodud relvad konfiskeerimisele Kar

S § 84 lg 4 alusel ei kuulu ning taotlus relvade konfiskeerimise osas tuleb tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. 5. Prokuratuur pöördus 4. ja 5. jaanuaril 2012 J. Rootsu ja tema kaitsja poole, et selgitada välja J. Rootsu seisukoht relvade ja padrunite konfiskeerimise kohta. Samuti selgitati J. Rootsule ja tema kaitsjale kriminaalmenetluse otstarbekusega lõpetamisega kaasnevaid tagajärgi, sh konfiskeerimise kohaldamist KarS § 83 lg 4 alusel. J. Roots ei nõustunud sileraudse 16-kaliibrilise jahipüssi BM nr X685, Petrovi eestlaetava jahipüssi 7-liinise kaliibriga (17.7

1. mm)nr 11711, eestlaetava jahipüssi TOZ 7-liinise kaliibriga (17.7
2. mm)nr 252 253 ja 5.6 mm (22LR) kaliibrilise revolveri Taurus mudel 94 nr LG85229 konfiskeerimisega (tlk 142). Sileraudse 32-kaliibrilise jahipüssi R-32 nr 34007, 7.62-kaliibrilise poolautomaatse püstoli TT (Tokarev), 62 mm kaliibrilise kuulipilduja Vector SS77 nr L9 000932 ja 31 padruni konfiskeerimise osas vastuväiteid ei esitatud. 6. Juhindudes

§-st 431 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur 18. jaanuaril 2012 Harju Maakohtule taotluse konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel J. Rootsult sileraudne 32-kaliibriline jahipüss R-32 nr 34007, sileraudne 16-kaliibriline jahipüss BM nr X685, Petrovi eestlaetav jahipüss 7-liinise kaliibriga (17.7

1. mm)nr 11711, eestlaetav jahipüss TOZ 7-liinise kaliibriga (17.7
2. mm)nr 252 253, 5.6 mm (22LR) kaliibriline revolver Taurus mudel 94 nr LG85229, 7.62-kaliibriline poolautomaatne püstol TT (Tokarev), 62 mm kaliibriline kuulipilduja Vector SS77 nr L9 000932 ja 31 padrunit. Taotluses märgiti, et J. Rootsule selgitati kriminaalmenetluse otstarbekusega lõpetamisega kaasnevaid tagajärgi, sh konfiskeerimise kohaldamist, ning saanud J. Rootsult seisukohad konfiskeeritava vara suhtes, on ringkonnaprokurör täitnud Harju Maakohtu nõudmised. Kuna tegemist on tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemetega, tuleb need, olenemata J. Rootsu nõusoleku puudumisest, konfiskeerida. KarS § 83 lg 4 ei anna võimalusi alternatiivseteks otsustusteks, vaid kohustab üheselt sellised esemed konfiskeerima. 7. Harju Maakohus rahuldas 3. veebruari 2012 määrusega ringkonnaprokuröri taotluse ja konfiskeeris KarS § 83 lg 4 alusel J. Rootsult taotluses loetletud relvad ning laskemoona. Maakohus leidis, et kriminaalasja raames olid J. Rootsu loovutatud relvad ja laskemoon tunnistatud asitõenditeks. KarS § 83 lg 4 alusel tuleb konfiskeerida kõik prokuröri taotluses loetletud asitõendid, kuivõrd J. Rootsul puudub nende esemete omamiseks vajalik luba. Tegemist on tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemetega, mis tuleb konfiskeerida vaatamata sellele, et isik ei andnud konfiskeerimiseks oma nõusolekut. Aine või ese konfiskeeritakse alati, kui selle omamiseks on vaja luba ning see luba puudub. Alternatiivsete otsustuste võimalus puudub. 8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Rootsu kaitsja Toomas Pikamäe, kes taotles vaidlustatud kohtumääruse tühistamist osas, milles see näeb ette kolme jahipüssi ja ühe revolvri konfiskeerimise. Kaitsja palus teha tühistatud osas uue kohtumääruse, millega jätta Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlus rahuldamata. Harju Maakohus andis loa relvade konfiskeerimiseks ilma J. Rootsu menetlusse kaasamata. Seadus ei näe ette võimalust asjade konfiskeerimiseks pärast seda, kui süüteo suhtes toimunud kriminaalmenetlus on lõppenud. 9. Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2012 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused on järgmised. 9.1. Karistusseadustiku § 83 lg 4 sätestab, et vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Seega näeb seadus ette vahendi, aine või eseme konfiskeerimise alati, kui selle omamiseks on vaja luba ning see luba puudub. Maakohus on tuvastanud, et prokuröri taotluses loetletud asitõendite omamiseks puudub J. Rootsul vastav seadusega nõutav luba. 9.2. Ei saa nõustuda väitega, et seadus ei näe ette võimalust asjade konfiskeerimiseks pärast seda, kui süüteo suhtes toimunud kriminaalmenetlus on lõppenud. Nimelt näeb niisuguse võimaluse ette

§ 431

, mille alusel määruse tegemiseks konfiskeerimise kohta on prokurör maakohtule taotluse ka esitanud. Käesolevas asjas ei ole tegemist kriminaalmenetluse seadustiku 161. peatükis reguleeritava kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetlusega, mille puhul vastavalt

§ 4037lg-le 2 arutatakse konfiskeerimist kohtuistungil süüdimõistetu osavõtul.

Seetõttu lahendas maakohus konfiskeerimise taotluse

§ 432

lg 1 alusel määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kuivõrd J. Rootsul oli seejuures võimalik maakohtu määrusega mittenõustumisel esitada oma seisukohad ja argumendid määruskaebemenetluses, siis on alusetu kaebaja väide tema kaitseõiguse rikkumise ja Põhiseaduse § 24 lg 2 rikkumise kohta. 9.

1. Väidetav vastuolu kriminaalasja numbritega on tehnilist laadi eksitus, mis ei anna alust arvata, et tegemist on erinevate kriminaalasjadega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Rootsu kaitsja vandeadvokaat T. Pikamäe, kes taotleb kohtute määruste osalist tühistamist ja tühistatud osas uue kohtumääruse tegemist, millega jätta prokuröri tulirelvade konfiskeerimiseks rahuldamata järgmistel põhjustel. 10.
3. Kriminaalmenetluse seadustiku §-d 431 ja 432 seonduvad jõustunud kohtulahendi täitmisel tõusetuvate küsimustega. Ülaltoodu tähendab, et nende paragrahvide alusel saab kohtumääruse anda juhul, kui on olemas jõustunud kohtulahend, mida on võimalik/vaja täita ning millega seoses tekivad kahtlused või ebaselgused. Seevastu käsitletaval juhul puudus kohtulahend, mida täita või mille täitmisel tekkivaid ebaselgusi lahendada. Harju Maakohtu määrusest ei nähtu, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oleks esitanud taotluse relvade konfiskeerimiseks

§ 431alusel või et Harju Maakohus oleks lähtunud sellest sättest määruse tegemisel.

10.

1. Harju Maakohus ei teavitanud J. Rootsu Põhja Ringkonnaprokuratuuri relvade konfiskeerimiseks lubamise taotlusest ega andnud J. Rootsule võimalust esitada prokuratuuri taotluse suhtes omapoolne seisukoht või osaleda menetluses. J. Roots sai Harju Maakohtu määrusest, ühtlasi prokuratuuri taotlusest ja vastava menetluse olemasolust teada alles
2. veebruaril 2012, s.o pärast kohtumääruse tegemist. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuna kohtumäärusega lahendati J. Rootsule kuuluvate relvade konfiskeerimist, siis kujutas kriminaalmenetlus vaieldamatult nn J. Rootsu kohtuasja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lõike 2 mõttes. Eelnevat kinnitab ka Harju Maakohtu määruse resolutsioon, mille kohaselt määruse ärakirjad tuli saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja J. Rootsule. Järelikult rikkus Harju Maakohus määrust tehes ning J. Rootsu vastavast menetlusest teavitamata jättes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 2, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise. 10.
3. J. Rootsu suhtes toimunud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 1-10-12587) lõpetati

§ 202lg-te 1 ja 4 alusel Harju Maakohtu 13.

oktoobri 2010 määrusega. See kohtumäärus vaidlustati üksnes relvade konfiskeerimist puudutavas osas.

1. novembril 2010 täitis J. Roots talle Harju Maakohtu
2. oktoobri 2010 määrusega pandud kohustused - maksta riigituludesse 3000 krooni ja menetluskuludeks 4410 krooni. Seega on J. Rootsu väidetavalt toimepandud süüteo suhtes toimunud kriminaalmenetlus lõppenud. Harju Maakohtu
3. märtsi 2011 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-10-12587 tagastati kriminaalasi

§ 202lg 5 alusel relvade konfiskeerimise osas menetluse jätkamiseks.

Samas -

§ 62

, § 193 lg 1, § 194, § 199 lg 1 p 1, § 238 lg 1 p 4, § 248 lg 1 p 5, § 254 lg 3 ja lg 4 p 1, § 2565 lg 1 p 2 ja § 306 lg 1 p 1 näevad ette, et kriminaalmenetluse raames lahendatakse eeskätt küsimus sellest, kas on toime pandud kuriteokoosseisule vastav tegu ja kas selle teo on pannud toime kahtlustatav või süüdistatav. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et pärast seda, kui süüteo ja muude küsimuste suhtes on kriminaalmenetlus lõppenud, võiks prokuratuur taotleda ja kohus lahendada taotlust vahendi, aine või eseme konfiskeerimisest. Ainsaks erandiks, mil konfiskeerimise küsimust võib lahendada kriminaalmenetluse põhiküsimusest (s.o küsimus kuriteokoosseisu tunnustele vastava teo olemasolust) eraldi menetluses on

1. peatükis „Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetlus“ sätestatud menetlus. Samas puudub vaidlus, et käesoleval juhul ei olnud tegemist sellise menetlusega. KarS § 83 lõike 4 alusel saab kohus otsustada vahendi, aine või eseme konfiskeerimist üksnes konkreetse kriminaalmenetluse raames. Ei ole võimalik, et prokuratuur taotleb ja kohus lubab asja konfiskeerida pärast seda, kui kriminaalmenetlus on lõppenud. Seetõttu ei saanud Põhja Ringkonnaprokuratuur taotleda ja Harju Maakohus lahendada taotlust relvade konfiskeerimise lubamiseks. 10.
2. Küsimus väidetava kuriteo toimepanemise kohta lahendati kriminaalasjas nr 1-10-
3. Seevastu Harju Maakohtu määrus kannab numbrit 1-12-
4. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsesõnu kriminaalmenetluse numbri õiguslikku tähendust, tuleneb seaduse erinevatest sätetest (sh § 145 lg 2 p 3, § 146 lg 2 p 3, § 263 p 2, § 3151 lg 1), et kriminaalasja number on vajalik muuhulgas selleks, et kontrollida kriminaalmenetluse põhjendatust. Kuna kohtumääruse kriminaalasja number on erinev nn algsest kriminaalasja numbrist, siis kinnitab see veelkordselt järeldust, et relvade konfiskeerimine otsustati iseseisvas menetluses, mille läbiviimiseks puudus Harju Maakohtul õiguslik alus ja pädevus.
5. Määruskaebusele esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur. Prokurör on seisukohal, et kohtute määrused on seaduslikud ja kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. J. Rootsu relvade konfiskeerimine KarS § 84 lg 4 ja

§ 431alusel oli põhjendatud ja seaduse kohaselt obligatoorne.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis
2. veebruari 2011 määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-11310, p-s 12, et

§ 202

alusel tehtav kohtumäärus kujutab endast kriminaalasja terviklahendust, mis jõustub kahtlustatava poolt kohustuste täitmisega. Kolleegium leidis, et

§ 202

alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamine on võimalik olukorras, mil määrusega on lahendatud küsimus, mis ei ole kahtlustatava või süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. Riigikohus tagastas määruskaebuse ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks, mille käigus pidi ringkonnakohus hindama, kas maakohus rikkus kriminaalmenetluse lõpetamisel J. Rootsu nõusolekuta asitõendeid konfiskeerides oluliselt kriminaalmenetlusõigust või mitte. 13. Ringkonnakohus leidis kaitsja määruskaebuse läbivaatamisel, et maakohus oli relvi ja padruneid konfiskeerides rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tühistas kohtu määruse osaliselt ning saatis kriminaalasja konfiskeerimise otsustamise osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kuna kriminaalmenetluse pooled ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud ja kahtlustatav täitis talle

§ 202lg 2 alusel pandud kohustused, siis jõustus J.

Rootsu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 202alusel.

14. Kriminaalkolleegium nendib, et kuna

§ 202

lg 2 järgi menetluse lõpetamise otsustuse tegemine eeldab terviklikku kokkulepet kõigi

§-s 202 ja § 206 lg-s 1 toodud tingimuste, sh konfiskeerimise suhtes, siis sellise otsustuse jõustumise järel kohaldus topeltkaristamise keelu põhimõttest tulenevalt keeld kriminaalmenetluse jätkamiseks J. Rootsu suhtes samadel asjaoludel; samuti puudus alus konfiskeerimise otsustamiseks KarS § 83 kohaselt. Tulenevalt topeltkaristamise keelust (PS § 23 lg 3) ei või kedagi teist korda kohtu alla anda teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Selline keeld hõlmab

§ 199

lg 1 p 5 alusel ka kriminaalmenetluse lõpetamist kohtus otstarbekuse kaalutlusel, kui kohtu selline määrus on seadusjõustunud.

§ 202

alusel tehtav kohtumäärus kujutab endast kriminaalasja terviklahendust, sest juhul, mil isik täidab talle pandud kohustused, on kriminaalmenetluse uuendamine välistatud ja määruses väljendatu jääb viimaseks kriminaalmenetlusega kaasnenud reaktsiooniks väidetava kuriteo toimepanemisele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2011 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-10, p 8). Seega saab prokuratuur

§ 202

lg-te 7 ja 6 kohaselt

§ 202

lg 2 järgi lõpetatud kriminaalmenetluse uuendada üksnes siis, kui isik, kelle suhtes menetlus lõpetati, ei täida talle pandud kohustusi, st lõpetamise määrus ei ole veel jõustunud. Siiski on

§ 366

aluste esinemisel võimalik ka seadusjõustunud kohtulahendi tühistamine teistmismenetluses. Selles kriminaalasjas pole aga need alused sedastatavad. Järelikult lõppes kriminaalmenetlus J. Rootsu suhtes ebaseaduslike relvade ja padrunite omamise faktis ringkonnakohtu 21. veebruari 2011 määrusega. Seega rikkus ringkonnakohus maakohtu määrust osaliselt tühistades oluliselt kriminaalmenetlust

§ 339

lg 2 tähenduses ega järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-113-10 antud juhiseid asja lahendamiseks. Kaitsja määruskaebuses viidatud kriminaalasja number ei oma selles kontekstis tähendust, kuna topeltkaristamise keelu järgimisel on määravaks kriminaalmenetluse esemeks olevad faktilised asjaolud.

1. Kriminaalmenetluses asitõendina äravõetud tulirelvade ja padrunite konfiskeerimise lahendamiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist puudub iseseisev menetlusõiguslik alus. Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatükk hõlmab üksnes kuriteoga saadud vara konfiskeerimise lahendamist erimenetluses. Tulenevalt

§-st 431 saab täitmiskohtunik oma määrusega lahendada vaid kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi, mitte aga muuta juba jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12, p 13). Seega ei saanud täitmiskohtunik lahendada J. Rootsu tulirelvade ja padrunite konfiskeerimist väljaspool kriminaalmenetlust. Kohtutel ja prokuratuuril puudus pädevus lahendada konfiskeerimist iseseisvas menetluses pärast kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 202järgi.

Ühtlasi polnud Harju Maakohtul ka muud õiguslikku alust

1. veebruari 2012 määruse tegemiseks ja J. Rootsu tulirelvade ning padrunite konfiskeerimiseks.
2. Maakohtu ja prokuratuuri eelpoolnimetatud eksimused tulenevad vastuolust ühelt poolt ringkonnakohtu
3. veebruari 2011 määruse resolutsiooni ja teiselt poolt

§ 202ja § 206 lg 1 p 3, samuti Kar

S § 83 lg 4 ning § 421 süstemaatilise tõlgendamise vahel. Konfiskeerimine on KarS § 83 lg 4 aluste sedastamisel küll obligatoorne, kuid selle rakendamine ilma isiku nõusolekuta on võimalik üksnes süüdistatava üld- või lühimenetluse korras süüditunnistamisel kohtuotsusega.

§ 202

alusel tehtav otsustus kujutab endast lõppkokkuvõttes konkreetses kohtuasjas konsensuse ja õigusrahu saavutamist. Selline konsensus peab hõlmama kõiki lõpetamise määrusega hõlmatud asjaolusid (

§ 206lg 1) ja olema terviklik.

Kokkuleppest kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks ei või eraldada selle olulisi tingimusi, sh asitõendina äravõetud esemete konfiskeerimist. Kui isiku nõusolekut mõne asjaolu kohta küsitud ei ole, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ja kriminaalmenetluse lõpetamine tuleb tühistada tervikuna ning tagastada kriminaalasi

§ 202

lg 5 alusel prokuratuurile menetluse jätkamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2011 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-10, p-d 8 ja 11). Seega pole KarS § 83 järgi konfiskeerimine

202 järgi tehtud kohtumääruse seadusjõustumise korral enam võimalik ja J. Rootsult asitõendina äravõetud tulirelvade ning padrunite tagastamine või tagastamata jätmine tuleb otsustada haldusmenetluses relvaseaduse alusel. 17. Eeltoodu alusel ja lähtuvalt

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

1. veebruari 2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari 2012 määrused Jaanus Rootsult KarS § 83 lg 4 alusel tulirelvade ja padrunite konfiskeerimises ning jätab prokuröri taotluse läbi vaatamata. Kaitsja määruskaebuse rahuldab kohtukolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi