RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-14-12 3

) § 24 lõikega 5 ja §-ga

2. Riigilõivuna 8308 euro 51 sendi, 4793 euro 37 sendi või 4473 euro 81 sendi tasumise nõue on ülemäära intensiivne kohtusse pöördumise õiguse piirang ja riivab samal ajal ka muude põhiõiguste ja vabaduste kasutamist (nt omandiõigust ja ettevõtlusvabadust), mistõttu on riive ka nende kasutamisele intensiivne. Riigikohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks samas suurusjärgus riigilõivumäärad.
3. Õiguskantsleri hinnangul on selline kohtupraktika, kus madalama astme kohtud on samal ajal seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisega ise määranud nende hinnangul põhiseaduspärase suurusega riigilõivu ja seda enne Riigikohtu lõplikku seisukohta, kaugenenud seadusandja määratud põhimõttest, mille kohaselt on riigilõivu suurus küll kohtumenetluse käigus korrigeeritav, kuid selle nõudmine ja tasumine enne asja sisulist lahendamist seadusandja määratud suuruses (

§ 113

) on seaduse absoluutne nõue ja sellisena menetlusosalistele ettenähtav ning nende võrdset kohtlemist tagav (välja arvatud riigilõivuseaduses ettenähtud lõivu tasumisest vabastamise juhud). Seejuures tuleb nõuda põhiseadusega kooskõlas oleva riigilõivusumma tasumist.

1. Samas leiab õiguskantsler, et juhul, kui madalama astme kohtu määratud uus riigilõiv on mõõdupärase suurusega (st kaebuse esitamise ajal majanduslikult põhjendatud ja eesmärgipärane), võib mõista kohtu aktiivsust ja menetlusökonoomilist kaalutlust jätkata kohtumenetlust vaatamata põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisele. Täielikult probleemivabaks ta sellist madalama astme kohtute väljakujunenud praktikat siiski ei pea, seda nendel juhtudel, kui tekib kahtlus kohtu määratud uue riigilõivu määra põhiseaduspärasuses (nt juhul, kui see erineb märkimisväärselt alates
2. juulist 2012 jõustunud ja varasemaga võrreldes tunduvalt väiksemast riigilõivu määrast või see ületab määra, mille Riigikohus on varem lugenud ülemäära kõrgeks). Nii peab õiguskantsler võimalikuks lahendust, kus kas praegusel või muul sarnasel juhtumil võib Riigikohus lõpuks leida, et ka madalama astme kohtu määratud uus riigilõiv ei ole põhiseaduspärase suurusega (või siis leida, et asjassepuutuva riigilõivu suurus on siiski põhiseaduspärane).
3. Tsiviilasjas nr 2-11-9843 määratud riigilõiv 4314 eurot 4 senti ja tsiviilasjas nr 2-11-29293 määratud riigilõiv 4537 eurot 73 senti, samuti tsiviilasjas nr 2-11-17899 määratud riigilõiv 2412 eurot 66 senti ja tsiviilasjas nr 2-08-4366 määratud riigilõiv 2029 eurot 19 senti võivad olla ikkagi ülemäära kõrged. Riigilõivu määr kui põhiõiguse piirang peab olema majanduslikult põhjendatud ning võimalikult leebe. Ajal, mil Tallinna Ringkonnakohus määras
4. ja
5. juunil ning
6. juulil 2012 uued ja põhiseaduspärase suurusega riigilõivud, oli juba teada seadusandja hinnang põhiseaduspärasele riigilõivu suurusele
7. aastal. Riigilõivuseaduse muudatuste kohaselt oleks riigilõivu määr olnud rohkem kui poole või ligi poole väiksem. Õiguskantsleri hinnangul tuleks riigilõivu suuruse hindamisel arvestada seadusandja kaalutlusi Riigikogus
8. juunil 2012 vastu võetud ning
9. juulil 2012 jõustunud, varasemaga võrreldes tunduvalt madalamate riigilõivumäärade kehtestamisel. Need peaksid vastama kaasaja ehk
10. aasta Eesti ühiskonna ja majanduse oludele ning saavutama seejuures soovitud eesmärgid. Justiitsminister
11. Justiitsminister pidas asjassepuutuvas määras riigilõive edasikaebeõigust ja omandiõigust riivavaiks, kuid põhiseaduspärasteks.
12. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk ei ole tagada võimalikult rohket pöördumist tsiviilkohtusse, vaid tagada lünkadeta kaitse isiku olulistele õigustele. Seda õigust on võimalik kuritarvitada põhjendamatute ja liialdatud kahjunõuete esitamisega ning selle piiramine riigilõivu abil on demokraatlikus ühiskonnas lubatud. Seda võib ühtlasi pidada kattuvaks avalikkuse huviga.
13. Lõivu määra sõltuvusse seadmine tsiviilasja hinnast aitab tagada, et nõutav summa rajaneb kahju adekvaatsel ja läbimõeldud arvestusel. Samuti on riigilõivu üheks eesmärgiks tsiviilasjades riigi tehtavate kulutuste hüvitamine kohtupidamisele. RLS lisas 1 sätestatud riigilõivumääradega sooviti need tsiviilasjade lahendamisel muuta võimalikult kulupõhiseks. Näiteks katsid kuni
14. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse riigilõivumäärad ligikaudu 90% tsiviilkohtumenetluse kuludest, millest tulenevalt ülejäänud 10% jäi maksumaksja kanda. Sellest järeldub ka RLS § 57 lõigete 1 ja 22 ning lisa 1 alusel kehtestatud riigilõivumäärade ratsionaalne põhjendus. Tulenevalt sellest, et tsiviilkohtumenetluses on kohtu rolliks õiguskaitse, õigusemõistmine ja õigusrahu pakkumine omavahel kokkuleppele mittejõudnud poolte vahel, tuleb lugeda põhjendatuks tsiviilvaidlustega seotud kulude katmise kohtuasja poolte kohtukuludest, selmet asetada see koormis maksumaksjaile.
15. Justiitsminister ei nõustu väitega, et lõivude kehtestamisega on loodud olukord, kus piiratakse isikul tema eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse pöörduda ning seeläbi tema õigust tõhusale õiguskaitsele. Olukorras, kus on olemas õiguslik mehhanism maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lõike 1 punkt 1), ei saa pidada kõnealuseid riigilõivumäärasid ebaproportsionaalselt suurteks. Rahandusminister
16. Rahandusminister vastas põhiseaduslikkuse järelevalve asjade nr 3-4-1-17-12 ja 3-4-1-18-12 kohta, et kuna kohtumenetluses makstavate lõivudega seotud sätteid on pädev välja töötama Justiitsministeerium, kellelt praeguses asjas on arvamus küsitud, ei esita rahandusminister eraldi seisukohta. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED
17. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22: “

JKS) § 14 lõige 2). Piirav või kohustav norm on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks asja lahendades otsustama selle kehtetuse korral teisiti kui selle kehtivuse korral.

1. Viimsi Tööstuspark OÜ, A. Kuldmäe ja T. Tallo; A. Päiv; AS DNB Liising; J. Shuba ja J. Lamp esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohus otsustas
2. juuni
3. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-11-9843,
4. juuni
5. aasta määrustega tsiviilasjades nr 2-1117899 ja nr 2-11-29293 ning
6. juuli
7. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-08-4366 apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle.
8. Tsiviilasjas on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeltingimuseks riigilõivu tasumine (TsMS § 147 lõike 1 esimene lause, § 637 lõike 1 punkt 3). Seega pidi Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise otsustamisel (TsMS § 638, § 463 lõige 1) kontrollima, kas neilt on nõutud määras riigilõiv tasutud. 44.

§ 15lõike 2 ja § 152 kohaselt peab kohus kontrollima kõiki sätteid, mida kohaldab.

Tallinna Ringkonnakohus pidi apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisel hindama ka seda, kas neilt tasuda tulevad riigilõivud on põhiseaduspärased. Seejuures ei ole oluline, kas menetlusosalistel on võimalik saada menetlusabi (TsMS § 180 lõike 1 punktid 1 ja 2, § 181 lõige 1, §-d 182 ja 183) või saavutada riigilõivu ajatamine (TsMS § 181 lõige 31), kuna igal kohtusse pöördujal tuleb võtta risk, et olenemata menetlusabi saamisest tuleb tal lõpptulemusena riigilõiv siiski tasuda (Riigikohtu üldkogu

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 18.2) ja seega kohaldatakse tema suhtes riigilõivumäära sätestavat normi. Seetõttu saab Riigikohus hinnata kohaldamisele kuuluvate riigilõivumäärade põhiseaduslikkust.
3. Tallinna Ringkonnakohus on algatanud tsiviilasjas nr 2-11-9843 põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse apellatsioonkaebuse, millelt oli tasutud põhiseaduspärases suuruses riigilõiv, menetlusse võtmise määrusega. Tsiviilasjades nr 2-11-17899, nr 2-11-29293 ja nr 2-08-4366 algatas Tallinna Ringkonnakohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusega. Riigikohus on aktsepteerinud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist sellise menetlusdokumendiga (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. mai
5. aasta otsus asjas nr 3-4-1-7-12, punktid 36–38).
6. 4473 euro 81 sendi, 4793 euro 37 sendi ja 8308 euro 51 sendi suuruse riigilõivu tasumise kohustus tuleneb apellatsioonkaebuste esitamise hetkel (vastavalt
7. juulil,
8. ja
9. juunil 2012) kehtinud RLS § 57 lõigetest 1 ja 22 koostoimes lisaga 1, mis määras, millist riigilõivu tuleb tasuda vastavalt 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 euro 48 sendi, 57 520 euro 48 sendi kuni 63 911 euro 64 sendi ja 159 779 euro 12 sendi kuni 191 734 euro 94 sendi suuruse tsiviilasja hinna korral. Kui nimetatud normid oleksid olnud põhiseadusega vastuolus, ei tuleks apellatsioonkaebustelt sellises suuruses riigilõivu tasuda.
10. Tallinna Ringkonnakohtus
11. juulil
12. aastal tsiviilasjas nr 2-08-4366 tehtud määruse resolutsiooni punktis 1 eksis kohus riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud tsiviilasja hinna vahemike kajastamisel. Kohus märkis ekslikult, et tunnistab RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab kohaldamata apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 32 senti kuni 57 520 eurot 47 senti. Kuni
13. juunini 2012 kehtinud RLS lisas 1 oli kirjas tsiviilasja hinnavahemik 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti. Sellisesse hinnavahemikku langeb ka selles tsiviilasjas esitatud apellatsioonkaebuse hind 800 000 krooni ehk 51 129 eurot 32 senti.
14. Seega on asjassepuutuvad sätted RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti; osas, milles tsiviilasjas hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti; ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.
15. Kuna asjassepuutuvad sätted on formaalselt põhiseaduspärased, siis analüüsib kolleegium nende sätete materiaalset põhiseaduspärasust.
16. Maakohtu otsuse vaidlustamine ringkonnakohtus tähendab

§ 24

lõikes 5 sisalduva õiguse – kaevata enda kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule – kasutamist. Tegemist on põhiõigusega, mis laieneb ka juriidilistele isikutele (

§ 9lõige 2).

Õiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine. Apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu määr ja selle tasumise kohustus riivab esmajoones edasikaebeõigust. Kui nõutavat lõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine takistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus ka väidetud õiguste rikkumist. 51.

§ 24

lõikes 5 sätestatud edasikaebeõigust saab seadusega piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu üldkogu järeldas

1. aprilli
2. aasta otsuse kohtuasjas nr 3-2-162-10 punktis 45, et põhiseaduse järgi saab lugeda lubatavaks eesmärki, et hagimenetluses kantakse (vähemalt) rahaliste vaidluste puhul riigi tehtavad kulud õigusemõistmisele eelkõige menetlusosaliste endi makstavate lõivude arvel (õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõte). Samuti on riigilõivu legitiimseks eesmärgiks põhiseaduse tähenduses menetlus​ökonoomia, et vältida põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemist (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. detsembri
4. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-25-09, punkt 23).
5. Apellatsioonkaebuselt tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti riigilõivu 4473 eurot 81 senti, hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti riigilõivu 4793 eurot 37 senti ja hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti 8308 euro 51 sendi suuruse riigilõivu tasumise nõue võib muu hulgas ära hoida põhjendamatute ja pahatahtlike apellatsioonkaebuste esitamist ning soodustab seega menetlusökonoomia eesmärgi saavutamist. Kuna sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, ja sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist, on vaidlusalune riigilõiv sobiv abinõu menetlusökonoomia eesmärgi saavutamiseks. Samuti katavad apellatsioonkaebustelt sellises suuruses tasuda tulevad riigilõivud arvatavasti õigusemõistmise kulud selles kohtuastmes (vt Riigikohtu üldkogu
6. märtsi
7. aasta otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 26.2; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
8. mai
9. aasta otsus asjas nr 3-4-1-7-12, punkt 42), olles seega ka õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgil sobivad abinõud.
10. Samas ei ole apellatsioonkaebustelt sellises suuruses tasuda tulevad riigilõivud vajalikud, kuna õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu ja menetlusökonoomia eesmärki on võimalik saavutada teiste, vähem koormavate abinõudega, mis on vähemalt sama efektiivsed kui praeguses määras riigilõivud. Riigikohtu üldkogu hindas oma viimases riigilõive puudutavas otsuses
11. märtsil 2012 asjas nr 3-2-1-67-11 kuni
12. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1 alusel hagiavalduselt hinnaga 5 000 000 (319 558 eurot 24 senti) kuni 6 000 000 krooni (383 469 eurot 89 senti) määratud 220 000 krooni (14 060 euro 56 sendi) suuruse riigilõivu põhiseaduslikkust, leides otsuse punktis 27, et tegemist ei olnud menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärkidel vajaliku abinõuga. Üldiselt olid riigilõivuseaduse lisa 1 järgsed riigilõivud alates
13. jaanuarist 2009 kuni
14. juunini 2012 põhimõtteliselt samas määras hoolimata vääringust, milles need olid riigilõivuseaduse lisas 1 esitatud, ja seega omavahel võrreldavad. Riigikohtu üldkogu on lisaks rõhutanud, et edasikaebeõiguse riive ebamõõdukust suurendab oluliselt see, et apellatsioonkaebuse esitamiseks tuleb hagi esitamisel juba tasutud lõiv samas ulatuses teist korda tasuda (Riigikohtu üldkogu
15. aprilli
16. aasta otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, punkt 48.2).
17. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
18. mai
19. aasta otsuses asjas nr 34-1-7-12 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks kuni
20. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on asjassepuutuvad RLS lisa 1 tabeli määrad, mis eelnevad Riigikohtus asjas nr 3-4-1-7-12 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistatud riigilõivu määradele: Tsiviilasja hind kuni, k.a 51 129,31 57 520,48 63 911,64 95 867,47 Tsiviilasja hind kuni, k.a 159 779,12 Riigilõivu täismäär 4 154,25 4 473,81 4 793,37 5 432,49 Riigilõivu täismäär 7 349,83 191 734,94 8 308,51 223 690,76 267,18 Seega hindab Riigikohus praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas selliste riigilõivude põhiseaduspärasust, mis on võrreldavad Riigikohtus juba põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud riigilõivumääradega ja mille sätestas sama riigilõivuseaduse redaktsioon. Seetõttu on ka praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas asjakohane lähtuda Riigikohtu varasemas kohtuasjas esitatud seisukohtadest.
21. Vaadates üldist majanduslikku olukorda, ületavad asjassepuutuvad riigilõivud märkimisväärselt
22. aasta Eesti keskmist brutokuupalga määra (Statistikaameti andmetel
23. aasta II kvartalis 900 eurot) ning töötasu alammäära (Vabariigi Valitsuse
24. detsembri
25. aasta määruse nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 290 eurot) (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
26. mai
27. aasta otsus asjas nr 3-4-1-7-12, punkt 44).
28. Riigikohtu üldkogu leidis
29. märtsi
30. aasta otsuses asjas nr 3-2-1-67-11 (punkt 27.3) ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
31. mai
32. aasta otsuses asjas nr 3-4-1-7-12 (punkt 45), et arvestades Eesti keskmise kuupalga määra ja töötasu alammäära, võib ka nt kuni
33. detsembrini 2008 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 tabeli alusel arvutatud suuruses või ka väiksem riigilõiv hoida isikuid põhjendamatult ja pahatahtlikult kohtusse pöördumast ning saavutada sellega sama efektiivselt, kuid isikute õigusi vähem piiravalt menetlusökonoomia eesmärgi. Samas, mida kõrgemad on riigilõivud, seda enam tegelevad kohtud menetlusabi taotluste lahendamisega. Määruse peale, millega jäetakse menetlusabi taotlus rahuldamata, saab esitada määruskaebuse. Sellisel juhul kulub kohtute ressurssi rohkem menetluslike, mitte sisuliste küsimuste lahendamisele ning kõrge riigilõiv ei aita menetlus​ökonoomia eesmärgi saavutamisele kaasa, vaid takistab seda.
34. Asjassepuutuvas määras riigilõivud katavad tõenäoliselt rikkalikult ka õigusemõistmise kulud selles kohtuastmes (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
35. mai
36. aasta otsus asjas nr 34-1-7-12, punkt 46).
37. Kolleegiumi hinnangul ei ole ka praeguses asjas asjassepuutuvad riigilõivud eespool esitatud põhjustel vajalikud menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks.
38. Tsiviilasja nr 2-11-17899 menetlusosaline A. Päiv esitas Riigikohtule taotluse, et Riigikohus annaks Tallinna Ringkonnakohtule selged juhised põhiseaduspärase suurusega riigilõivu määramiseks olukorras, kus Riigikohus on tunnistanud konkreetse riigilõivu põhiseadusvastaseks. Kolleegiumi hinnangul saab kohtu määratud tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse põhiseaduspärasust kontrollida edasises (kaebe)menetluses.
39. Riigikohus tunnistab

JKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (

1. jaanuarist 2011 kuni
2. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti; osas, milles tsiviilasjas hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti; ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar