Obsah (14)

§ 69§ 122§ 10§ 17§ 127§ 126§ 121§ 6§ 29§ 117§ 3§ 16§ 54§ 4

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 69lg 11 p 3 alusel.

VAKO jättis

1. juuni
2. a otsusega nr 134-11/- vaidlustuse

§ 122lg 3 p 3 alusel läbi vaatamata.

1. Transiidikeskuse AS ja AS Muuga CT taotlesid halduskohtule esitatud kaebustes VAKO
2. mai
3. a otsuse nr 87-11/- ja
4. juuni
5. a otsuse nr 134-11/- tühistamist ning AS Tallinna Sadam poolt sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu ja koostöölepingu tühisuse tuvastamist.
6. Tallinna Halduskohus jättis
7. oktoobri
8. a otsusega asjas nr 3-11-941 kaebused rahuldamata: 1) AS Tallinna Sadam on hankija (

§ 10lg 3 p 2, § 89).

Ehitustööde ja teenuste kontsessiooni andmisel tuleb lähtuda üksnes

1. ptk-s sätestatud nõuetest (

§ 17

lg-d 3 ja 4 koostoimes § 10 lg-ga 3); 2) vaidlusalused lepingud on tsiviilõiguslikud. Eeldusel, et tegemist on kontsessioonisuhtega, on haldus​kohtu pädevuses mh sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamine. Nimetatud tühisus tuvastatakse riigihangete seaduse ja mitte TsÜS-le tuginedes; 3) kaebaja õigusi rikkuva VAKO otsuse vaidlustamise võimalus tuleneb juba

§ 127lõikest 41.

Halduskohus on pädev vaatama läbi ka kaebust, mis on esitatud VAKO poolt

§ 126

lg 12 p 1 alusel tehtud otsusele, mille sisuks on hankelepingu tühisuse tuvastamine; 4) kuna hanget ei korraldatud ja hanke aruannet pole esitatud, on kaebajate esitatud nõuded täht​aegsed (

§ 121

lg 13, § 117 lg 21 p-s 3); 5) AS Tallinna Sadam ei jaganud toimunud konkursi raames avalikku ressurssi ega piiratud ainu​õigust. Muuga sadam konkureerib teiste omalaadsetega Läänemeres puhtalt ärilistel alustel. Vaidlus​aluste lepingute sisuks ei ole ehituse ja/või teenuste kontsessioon. Seega ei pidanudki sadam riigihanget korraldama. AS Tallinna Sadam teavitas avalikult 27. oktoobril 2010 rahvusvahelises merendus​alases päevalehes suuremaid operaatoreid. Tegemist ei olnud väljakuulutamiseta läbi​rääkimistega hankega riigihangete seaduse mõttes. AS Tallinna Sadam korraldas tsiviilõigusliku konkursi; 6) lepingutega ei anta operaatorile AS-le Tallinna Sadam kuuluvat avalik-õiguslikku kohustust ega võeta üle riski. Vastustaja väitel on konkurss suunatud operaatori leidmisele, mitte ehitamisele. Seega puudub alus lugeda tekkinud võlasuhteid kontsessiooniks

§ 6

tähenduses; 7) direktiivi 2004/17/EÜ art 18 kohaselt ei pidanud AS Tallinna Sadam viima vaidlusaluste lepingute sõlmimiseks läbi hankemenetlust; 8) kui tegemist olnuks kontsessiooniga, oleks tulnud järgida ainult

1. ptk-s sätestatud nõudeid (

§ 17

lg-d 3 ja 4); 8) kuna hanget ei pidanud korraldama ja sadam seda ka ei teinud, ei saanud esineda ka hankelepingu tühisuse aluseid; 9) taotlus VAKO

1. juuni
2. a otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata samadel põhjustel mis VAKO
3. mai
4. a otsus.
5. Transiidikeskuse AS ja AS Muuga CT esitasid halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palusid halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tuvastatakse vaidlustatud lepingu tühisus.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. veebruari
8. a otsusega asjas nr 3-11-941 apellatsioon​kaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
9. oktoobri
10. a otsuse muutmata, kuna: 1) AS Tallinna Sadam on hankija (

§ 10lg 3 p 2, § 89).

Kuna AS Tallinna Sadam on hankija

§ lg 3 p 2 koostoimes §-ga 89 tähenduses, siis ei ole täiendavalt vajalik hinnata, kas AS Tallinna Sadam kvalifitseeruks hankijana veel mõne

§ 10

sätte alla; 2) kohus ei hakka põhjalikult analüüsima, kas vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepinguga anti viimasele ehitustööde ja/või teenuste kontsessioon

§ 6tähenduses, kuna tulemus ei muudaks kohtuvaidluse lõpptulemust.

Praegusel juhul ei saa kontsessiooni andmist välistada. Seega pole ka põhjendatud menetluse lõpetamine HKMS § 12 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu; 3) kui tegemist oli kontsessiooni andmisega, siis tulenevalt

§ 17

lg-test 3 ja 4 ei pidanud vastustaja lähtuma ehitustööde kontsessiooni andmise korrast ning nii ehitustööde kui ka teenuste kontsessiooni andmisel tuli järgida üksnes

1. ptk; 4) hankelepingu tühisuse alused on sätestatud

§ 69lg-s 11.

Nimetatud sättes ei nimetata hankelepingu tühisuse alusena riigihanke korraldamise üldpõhimõtete vastu eksimist. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-66-10 leidnud, et hankeleping, millega on antud kontsessioon, on tühine ka juhul, kui lepingu sõlmimisel ei juhinduta

§-st 3, asutamislepingu art-st 43 ja 49 ning Euroopa Kohtu praktikas välja kujundatud põhimõtetest. Nimetatud kohtuvaidluses sõlmiti leping aga enne

§ 69lg-s 11 hankelepingu tühisuse aluste sätestamist.

Kuid samuti juhul, kui eeldada, et hanke​lepingu tühisuse aluseid on võimalik jätkuvalt laiendada, ei pea ringkonnakohus apellatsioon​kaebuse rahuldamist võimalikuks; 5) käesoleval juhul on kaebuse esemeks üksnes leping ning kohus ei saa väljuda kaebuse piiridest ja hakata hindama nt AS Tallinna Sadam nõukogu

1. märtsi
2. a otsuse õiguspärasust, millega tunnistati parimaks kolmanda isiku pakkumine; 6) kontsessioonide andmisel ei pea tavapärast hankemenetlust läbi viima. Nii on riigihanke aruande esitamine reguleeritud

§-s 37, mis ei asu

1. peatükis. Ka hanketeate esitamine on sätestatud

§ 29

lg-s 1 ning ette nähtud üksnes avatud hankemenetluse, piiratud hanke​menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi alustamisel. Seega ei ole kaebajal võimalik hankelepingu vaidlustamisel

§ 117lg 21 p-le 3 tugineda.

Samuti ei esine muid

§ 117

lg-s 21 reguleeritud hankelepingu eraldiseisvalt vaidlustamise aluseid; 7) Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-10 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest nimetatud asjas oli koos lepinguga vaidlustatud ka lepingu sõlmimise aluseks olnud haldusakt. Käesoleval juhul on ringkonnakohus eelnevalt rõhutanud, et vaidluse esemeks on vaid leping, mistõttu tuleb lepingu aluseks olevad otsustused lugeda õiguspäraseks; 8) isegi kui tunnustada

§ 3

rikkumisest tulenevat kaebeõigust, ei esine antud juhul menetluses puudusi, mis tooksid kaasa lepingu tühisuse. Kontsessiooni andmiseks vajalik konkurss viidi läbi.

1. oktoobri
2. a merendusalases rahvusvahelises päevalehes esitatud konkurentsiteade on piisav. Kaebajat teavitati konkursist vahetult, kaebaja sai menetluses osaleda ning oma pakkumise esitada. Hinnangu andmine, kas kaebaja pakkumist ei loetud edukaks õiguspäraselt, väljub kaebuse piiridest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Transiidikeskuse AS ja AS Muuga CT paluvad kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ring​konnakohtu otsus ja Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2, VAKO
4. mai
5. a otsus ja tuvastada vaidlustatud lepingu tühisus või tühistada alternatiivselt VAKO
6. juuni
7. a otsus ja tuvastada vaidlustatud lepingu tühisus, kuna: 1) ringkonnakohtu otsus on põhjendamata; 2) halduskohus ei pidanud vaidlusaluse lepingu sisuks kontsessiooni, kuid ringkonnakohus ei ole teist​sugusele seisukohale jõudmist põhjendanud; 3) ringkonnakohtu otsusest ei selgu, kas nõuetekohaselt viidi läbi nii ehitustööde kui ka teenuste kontsessioon; 4) ringkonnakohtu otsus on kontsessioonidele antud hinnangu osas üllatuslik; 5) kui sadam ei ole kontsessionäär, siis puudub alus kohaldada

§ 17

lg-d 3 ja 4; ringkonna​kohus oleks pidanud analüüsima, kas kohaldada tuleks ka

§ 16lg-t 5.

Vastustaja ja kolmas isik on järjepidevalt vastu vaielnud sadama kontsessionääriks olemisele; 6) ringkonnakohus ei analüüsinud, kas sadam oli hankija

§ 10lg 1 p 6 mõttes.

Sellisel juhul tuleks kohaldada ka

2. ptk nõudeid; 7) kui sadam ei andnud kontsessiooni, ei saanud kohaldada

§ 17

lg-d 3 ja 4, vaid tuli läbi viia tavapärane hankemenetlus; 8)

§ 117

lg 21 p-st 3 ei tulene mis tahes piirangut ega kohustust lepingut vaidlustada koos haldus​aktiga; 9) sadam oli kohustatud järgima ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse reegleid. Sadam rikkus riigihanke aruande esitamise kohustust ja

§ 54lg 2 p 3.

Sadam on hankija

§ 10lg 1 p 6 ja lg 2 mõttes.

Sadam ei kanna riski, sest ta ei maksa terminali rajamise ja sadama​teenuse osutamise eest operaatorile tasu ja investeeringu tagasiteenimine toimub operaatori rajatava terminali ekspluateerimise võimaluse ning selle kaudu osutatavate sadamateenuste eest kolmandatelt isikutelt saadava tasude kaudu.

1. AS Tallinna Sadam palub vastuses jätta kassatsioonkaebused rahuldamata, kuna: 1) kassaatorid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud VAKO
2. mai
3. a ja
4. juuni
5. a otsuseid, need otsused on jõustunud ja neid menetleda ei saa; 2) kassaatorid ei ole esitanud ühtegi vaidlustust vastustaja tegevuse ega otsuste peale, konkurss on viidud läbi seaduslikult. Kaebusel puudub alus; 3) ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusnorme, sest ta on sisuliselt nõustunud halduskohtu põhjendustega; 4) vastustaja ei pidanud korraldama hankemenetlust ega andma kontsessiooni, kuna ta korraldas tsiviilõigusliku konkursi. Puuduvad tühisuse alused; 5) kuna sadam annab vaid tasu eest maa-ala kolmandale isikule kasutada, on kassaatori viited

§ 16

lg-le 5 põhjendamatud; 6) lähtuda tuli

§ 10

lg 3 p-st 2, kuna see on erinorm

§ 10

lg 1 p 6 suhtes; 7) kassaatoritel puudub põhjendatud huvi sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamiseks. 11. Rail Garant Estonia OÜ palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, kuna: 1) kassaatorid apellatsioonkaebuses vaidlustuskomisjoni otsuseid ei vaidlustanud; 2) AS Tallinna Sadam ei täitnud sadamaalale hoonestusõigust seades avalikke ülesandeid ega pidanud läbi viima avalik-õiguslikku menetlust hoonestusõiguse andmisel. Tegemist oli tsiviil​õigusliku konkursiga, mistõttu ei ole halduskohus pädev asja lahendama; 3) AS Tallinna Sadam lepingu sõlmimise otsused kehtivad, mistõttu ei saa tühisust nõuda; 4) lepingu sõlmimisel järgiti

§-s 3 sätestatud põhimõtteid; 5) sõlmitud on hoonestusõiguse seadmise asjaõigusleping ja tehtud kinnistusraamatu kanded. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Esmalt võtab kolleegium seisukoha küsimuses, mis puudutab vaidlustatud lepingu puudumist kohtu​asja materjalide hulgast (I). Seejärel käsitleb kolleegium teenuse ja ehitustöö hankelepingu eristamist teenuse ja ehitustöö kontsessioonist (II), hankelepingu tühisuse aluseid (III) ning peatub hankija määratlusel (IV). Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (V). I
2. Kaebajad paluvad kohtul tuvastada AS Tallinna Sadam ja OÜ Rail Grant Estonia vahel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise ja koostöölepingu tühisuse. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et vaidlustatud leping puudub kohtumaterjalide hulgast.
3. Kohtud on otsuse kirjeldavas osas märkinud, et operaatorteenuse osutamiseks seatakse AS-le Tallinna Sadam kuuluvale kinnistule operaatori kasuks hoonestusõigus, mille kohaselt on operaator kohustatud rajama koormatud kinnistule terminali ja tagama hoonestusõiguse kehtivuse ajal selle säilimise. Kolleegiumi hinnangul viitab kohtute märgitu sellele, et vaidlusaluses lepingus on lisaks hoonestus​õiguse seadmisele kokku lepitud ka selles, et üks lepingupool osutab meresadamateenust või muud terminaliteenust ning ta on kohustatud välja ehitama terminali ja tagama selle säilimise. Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul ei pruugita isiku kasuks seada mitte ainult hoonestusõigust, vaid lepingu esemeks võivad olla ka teenused ja ehitustööd.
4. Euroopa Kohus on märkinud, et segalepingu puhul, mille erinevad osad on hanketeate kohaselt lahutamatult seotud ja moodustavad jagamatu terviku, tuleb kõnealust tehingut selle õiguslikuks kvalifit​seerimiseks vaadelda ühtse tervikuna, mida tuleb hinnata nende õigusnormide alusel, mis reguleerivad selle lepingu peamiseks eesmärgiks või olulisimaks koostisosaks olevat lepinguosa (Euroopa Kohtu
5. jaanuari
6. a otsus kohtuasjas C-220/05, p-d 36 ja 37;
7. veebruari
8. a otsus kohtuasjas C-412/04, p 47;
9. oktoobri
10. a otsus kohtuasjas C-536/07, p-d 28, 29, 57 ja 61). Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et ka praeguse vaidluse puhul tuleb hinnata, kas vaidlus​alune leping moodustab jagamatu terviku, ja kui see moodustab jagamatu terviku, siis seda, mis on lepingu peamiseks eesmärgiks. Seejärel on võimalik vastata küsimusele, kas ja millist regulatsiooni tuli vaidlusaluse lepingu sõlmimisel järgida. Kuna haldus- ega ka ringkonnakohus pole vaidlustatud lepingut asja materjalide juurde nõudnud, puudub kolleegiumil võimalus anda hinnang lepingu jagatavuse ja peamise eesmärgi kohta.
11. Ringkonnakohus on jätnud vaidlusalusele lepingule õigusliku kvalifikatsiooni andmata. Seega on ebaselge, kas lepingust tulenev pooltevaheline suhe on kvalifitseeritav riigihangete seaduse mõttes teenuse või ehitustöö kontsessioonina, teenuse või ehitustöö hanke​lepinguna või ei ole tegemist kummagagi. Ringkonnakohus märkis oma otsuses üksnes seda, et kontsessiooni andmist ei saa praegusel juhul välistada. Kolleegium on seisukohal, et vaidlusaluse lepingu kvalifitseerimisest (teenuse ja ehitustöö hanke​leping, teenuse ja ehitustööde kontsessioon või mitte kumbki) sõltub, kas ja milliseid riigihangete seaduse sätteid tuli hankijal järgida (nt kas lepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 16

lg-t 5 ja

5. peatükki või

§ 17

lg-t 3 ja

§ 3või mitte kumbagi).

Kui

nõudeid pole järgitud, tuleb otsustada, kas esinevad lepingu tühisuse alused või mitte.

1. Tulenevalt HKMS § 157 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel tugineb (HKMS § 165 lg 1 p 1). Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (HKMS § 56 lg 1). Kuna kohtuasja juures ei ole vaidlusalust lepingut, ei ole võimalik seda kvalifitseerida ega anda õiguslikku hinnangut, kas ja millist riigihangete seaduse menetluskorda tuli lepingu sõlmimisel kohaldada. Seega oleks kohtutel tulnud vaidlustatud leping nõuda kohtuasja juurde ja anda seejärel lepingule õiguslik kvalifikatsioon.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsused ja saadab asja halduskohtusse uueks lahendamiseks. II
3. Kolleegium peab vajalikuks märkida täiendavalt alljärgnevat.
4. Kolleegium on seisukohal, et poolte kujundusõiguse kasutamine ei ole määrav eristamaks, kas sõlmitav leping kuulub riigihangete seaduse ja hankedirektiivide reguleerimisalasse, vaid oluline on tehingu tegelik sisu, lepingu ese ja küsimus, kas tegemist on hankijaga.
5. Euroopa Kohus on märkinud direktiivi 2004/17 artikli 1 lg 2 p-dest a ja d tuleneva teenuste riigihanke ja sama artikli lg-st 3 tuleneva teenuste kontsessiooni kohta, et teenuste riigihankelepingu ja teenuste kontsessiooni erinevus seisneb teenuste osutamise eest saadavas tasus. Teenuste riigi​hanke​lepingu puhul maksab hankija tasu otse teenuseosutajale. Teenuste kontsessiooni puhul seisneb tasu teenuste osutamise eest kas ainult õiguses realiseerida seda teenust või sellises õiguses koos tasuga (Euroopa Kohtu
6. septembri
7. a otsus kohtuasjas C-206/08, p 51, ja direktiivi 2004/17 art 1 lg 3 punkt b). Teenuste kontsessiooni tuvastamiseks on vaja veel, et hankija on kontsessionäärile täielikult või vähemalt suures osas üle kandnud riski, mis tal teenust osutades tekib (Euroopa Kohtu
8. märtsi
9. a otsus kohtuasjas C-274/09, p-d 26, 29). Teenuste osutamisega seotud riski tuleb mõista kui turul esinevate ettenägematuste riski, eelkõige näiteks risk, mis tuleneb teiste ettevõtjate tekitatud konkurentsist, sellest, et teenuste pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus, osutatud teenuste eest tasuma kohustatud isikute maksejõuetusest; risk, et sissetulekud ei kata teenuse osutamise kulusid, või teenuse osutamata jätmise korral tekkinud kahju eest vastutamisega seotud risk (Euroopa Kohtu
10. novembri
11. a otsus kohtuasjas C-348/10, p 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Teenuse halva korraldamise või ettevõtja valimisel tehtud hindamisveaga seotud riskid ei oma tähtsust lepingu liigitamisel riigihankelepinguks või teenuste kontsessioonilepinguks, sest sellised riskid on välti​matud mõlema lepingu puhul (Euroopa Kohtu
12. novembri
13. a otsus kohtuasjas C-348/10, p 49 ja seal viidatud kohtupraktika). Siiski, kui teenuseosutaja tasu tuleb vaid kolmandatelt isikutelt, piisab kontsessiooni​suhte määratlemiseks, kui hankija poolt üle antud risk on väga väike (Euroopa Kohtu
14. märtsi
15. a otsus kohtuasjas C-274/09, p 33). Näiteks on Euroopa Kohus pakkujale riski ülemineku küsimuse lahendamisel tuginenud konkreetsetele lepinguklauslitele ja arvestanud siseriiklikku õigust (vt Euroopa Kohtu
16. novembri
17. a otsus kohtuasjas C-348/10, p-d 50–55).
18. Kolleegium on seisukohal, et Euroopa Kohtu eeltoodud määratluste kohaselt tuleb kohtutel asja uuel läbivaatamisel hinnata ka seda, kas nimetatud tehing on kvalifitseeritav teenuse ja ehitustöö kontsessioonina või teenuse ja ehitustöö hankelepinguna või pole tegemist kummagagi neist. III
19. Ringkonnakohus märkis otsuses, et hankelepingu tühisuse alused on sätestatud

§ 69

lg-s 11 ja need alused ei võimaldaks lepingu tühisust tuvastada, kui teenuse kontsessiooni andmisel on oluliselt rikutud asutamislepingu ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1. Riigikohus tugines
2. oktoobri
3. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-10 (p-d 15–18) Euroopa Kohtu praktikale ja asus seisukohale, et kui teenuste kontsessiooni andmisel on oluliselt rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikleid 49 ja 56 (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 43 ja 49) ja nendel põhinevat

§ 3, siis on võimalik lepingu tühisus tuvastada tsiviil​seadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 87 alusel. Eelviidatud asjas jättis kolleegium sisuliselt

§ 4

lg 2 kohaldamata, mille kohaselt tooks hankelepingu sõlmimisel riigihangete seaduses sätestatud tingimuste ja korra rikkumine kaasa hankelepingu tühisuse üksnes juhul, kui see oleks riigihangete seaduses ette nähtud. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et Riigikohus väljendas oma seisukohta vaidluses ja olukorras, kus seadusandja ei olnud kehtestanud

§ 69lg-s 11 märgitud tühisuse aluseid.

Samas aga ei välista see tingimata seda, et ka praeguses asjas ei saaks juhinduda Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-10 märgitud põhimõttest. Kolleegium märgib, et kui lähtuda tõlgendusest, et tühisuse alused on piiratud üksnes

§ 69

lg-tega 1 ja 11, ei pruugi selline lähenemine alati vastata Euroopa Kohtu praktikas kujundatud seisu​kohtadele, et kui riigihanke korraldamisel on oluliselt rikutud ELTL artikleid 49 ja 56, peab sellisele olulisele rikkumisele vastanduma tõhus kohtulik õiguskaitsevahend (vt ka Riigikohtu haldus​- kolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-66-10, p 17). Ka õiguskaitsemeetme direktiivi kohaselt tuleb ebaseaduslikult sõlmitud otselepingud tunnistada tühiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3. detsembri
4. a direktiivi 2007/66 põhjendused 13 ja 14). Seega kui tuvastatakse, et kontsessiooni andmisel on oluliselt rikutud ELTL artikleid 49 ja 56 ning nendel põhinevat

§ 3

, ja

§ 69

lg-te 1 ega 11 alusel ei ole võimalik sellise lepingu tühisust tuvastada, tuleb kohtul kaaluda, kas jätta

§ 4lg 2 kohaldamata ning rakendada Ts

ÜS §

1. Tühisuse saab tuvastada, kui riigihangete seaduse rikkumine toob kaasa tühisuse tuvastamise nõude esitaja õiguste rikkumise. IV
2. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus on seisukohal, et AS Tallinna Sadam on hankija

§ 10lg 3 p 2 koostoimes §-ga 89 mõttes.

Tulenevalt

§ 10

lg 3 p-st 2 koostoimes

§-ga 89 jagab kolleegium kohtute seisukohta, et AS Tallinna Sadam on hankija

§ 10

lg 3 p 2 koostoimes §-ga 89 mõttes, kuna AS Tallinna Sadam kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile ja ta tegutseb sadamaga seotud valdkonnas. Kolleegium märgib täiendavalt, et ka direktiivi 2004/17 IX lisa kohaselt on meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori ostjaks Eestis AS Tallinna Sadam. 26. Kassaator väidab, et ringkonnakohus ei ole analüüsinud, kas AS Tallinna Sadam on hankija ka

§ 10

lg 1 p 6 mõttes.

§ 10

lõige 3 sätestab hankija mõiste võrgustikega seotud valdkondades ja see põhineb direktiivi 2004/17 art 2 lg 2 määratlusel. Direktiiv 2004/17 puudutab üksnes konkreetselt määratletud vald​kondi (nn sektoripõhine direktiiv). Direktiivi 2004/18 (nn ülddirektiiv) art 12 esimene lõik sätestab, et seda direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mis on sõlmitud direktiivi 2004/17 alusel ühe või mitme sektoripõhise direktiivi art-tes 3–7 nimetatud tegevusalaga tegelevate tellivate asutuste poolt ja nende tegevuste sooritamiseks. Kuna käesolevas asjas on tegemist isikuga direktiivi 2004/17 art 2 lg 2 mõttes ja ta tegeleb mere​sadamateenuse või muu terminaliteenusega sama direktiivi art 7 mõttes, siis on hankija määrat​lemisel asjassepuutuvaks siseriiklikuks regulatsiooniks

§ 10lg 3 ja § 89.

Kui selgub, et vaidlus​alune leping hõlmab asja ostmist või ehitustööd ülddirektiivi mõttes, siis ei pruugi isiku tegevus enam olla reguleeritud sektoripõhise direktiiviga, vaid see võib olla allutatud üld​direktiivile. Sellises olukorras osutub oluliseks küsimus, kas teenuse või ehitustöö tellimisel on AS Tallinna Sadam hankija

§ 10lg 1 p 6 ja § 10 lg 2 mõttes.

Vaidluse praeguses staadiumis on ennatlik analüüsida probleemi, kas AS Tallinna Sadam vastab hankija määratlusele

§ 10lg 1 p 6 ja lg 2 mõttes.

V 27. AS Tallinna Sadam on seisukohal, et kuna apellandid ei taotlenud apellatsioonkaebuses vaidlustus​komisjoni otsuste tühistamist, siis on need jõustunud. Kolleegium sellist seisukohta ei jaga. Vaidlustuskomisjonis menetluse läbimine on halduskohtusse kaebuse esitamise eelduseks (

v.r § 129, HKMS § 268 lg 1). Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid kaebajad, et kohus tühistaks vaidlustuskomisjoni

1. mai
2. a ja
3. juuni
4. a otsused ja tuvastaks vaidlusaluse lepingu tühisuse. Apellatsioonkaebus sisaldab HKMS § 182 lg 1 p 7 tähenduses apellantide selgelt väljendatud taotlust, milleks on halduskohtu otsuse tühistamine kaebuse rahuldamata jätmise ja menetluskulude osas ja ka see, millist lahendit ringkonnakohtult soovitakse (s.o vaidlustatud lepingu tühisuse tuvastamist). Kuna vaidlustuskomisjonis oli vaidluse esemeks lepingu tühisuse tuvastamine ja ka kohtumenetluses on vaidluse esemeks sama lepingu tühisuse tuvastamine, siis toimub kohtumenetluses vaidlus sama eseme üle mis vaidlustuskomisjonis. Tulenevalt

§ 127

lg-st 41 ei jõustu vaidlustuskomisjoni otsus kohtumenetluse ajal, kui pool või kolmas isik esitab kaebuse halduskohtule (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-1-38-11, p 10, ja
3. augusti
4. a määrus asjas nr 3-3-1-39-11, p 13). Seega puudub alus lugeda vaidlustuskomisjoni otsuseid käesolevaks hetkeks jõustunuks.

§ 127

lg 41 mõttega ei oleks kooskõlas, kui vaidlustus​komisjoni otsus jõustuks olukorras, kus kohtumenetlus sama vaidluse eseme üle, mis oli ka vaidlustus​menetluse esemeks, kestab.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebused osaliselt. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsuse asjas nr 3-11-941 ning saadab asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjonid tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann