Obsah (8)

§ 310§ 402§ 401§ 199§ 206§ 142§ 274§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-96-12 Määruse kuupäev 8. november 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi V. S.-i suhtes

§ 310

lg 2 kohaselt tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel tsiviilhagi läbi vaatamata jätta. 1.2. Tulenevalt TsMS §-st 434 otsustatakse asi sisuliselt kohtuotsusega ja TsMS § 463 kohaselt lahendatakse menetluslikud küsimused kohtumäärusega. Kuna psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse

§ 402alusel määrusega, ei saa kohus selles menetluses kannatanute nõudeid lahendada.

Eeltoodu tõttu tuleb H. P. ja M. V.-i tsiviilhagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata jätta. 1.

1. Kuna V. S. pole tsiviilkohtumenetlusteovõimeline ja talle pole eestkostjat määratud, pole võimalik küsida V. S.-i arvamust tsiviilhagi kohta. 1.
2. VÕS § 1052 lg 2 kohaselt ei vastuta isik enda tekitatud kahju eest, kui kahju on tekitatud seisundis, milles isik ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Tulenevalt sama paragrahvi
3. lõikest vastutab selline isik enda tekitatud kahju eest siiski juhul, kui kahju tekitaja vanust, arengut, vaimset seisundit, teo liiki, asjaosaliste majanduslikku olukorda, sealhulgas olemasolevat või selliselt isikult tavaliselt eeldatavat kindlustatust, ja muid asjaolusid arvestades oleks vastutusest vabastamine kannatanu suhtes ebaõiglane. Eeltoodust nähtuvalt tuleks H. P. ja M. V.-i tsiviilhagi lahendamiseks koguda täiendavaid tõendeid nii kannatanute kui ka V. S.-i majandusliku olukorra kohta ning seejärel otsustada, kas tsiviilhagi rahuldamata jätmine on ebaõiglane. Arvestades, et kohtulikul arutamisel V. S.-ile sundravi kohaldamise menetluses järgiti lühimenetlust reguleerivaid sätteid, ei tohi kohus aga täiendavaid tõendeid asja juurde võtta. Seetõttu pole kannatanute tsiviilhagi lahendamine lühimenetluse sätteid järgides võimalik. Arvestades, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti, pole põhjendatud hakata neid H. P. ja M. V.-i tsiviilhagisse puutuvaid küsimusi välja selgitama. Kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
4. Pärnu Maakohtu
5. märtsi
6. a määruse peale esitas määruskaebuse H. P. ja M. V.-i esindaja vandeadvokaat Kaire Aus, kes vaidlustas tsiviilhagi tagamiseks seatud hüpoteegi tühistamise. Määruskaebuse esitaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.
7. Tulenevalt

§ 401

lg-st 2 lahendatakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses üksnes küsimused, mis puudutavad toimepandud teo õigusvastasust, isiku seotust teoga, isiku vaimset seisundit ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajalikkust. Kuna eeltoodust nähtuvalt puudub kohtul pädevus otsustada nii tsiviilhagi kui ka selle tagamise abinõude üle, pidanuks maakohus jätma analoogiliselt H. P. ja M. V.-i tsiviilhagiga läbi vaatamata ka taotluse V. S.-i kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi tühistamiseks. 2.

1. Tühistades V. S.-i kinnisasjale seatud hüpoteegi, jättis maakohus kannatanute õigused kaitseta, sest andis V. S.-ile võimaluse oma vara võõrandada. Põhjendatud on arvata, et tsiviilhagi tagamata jätmine raskendab hiljem tsiviilkohtumenetluse korras tehtava kohtulahendi täitmist.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrusega jäeti Pärnu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et

§ 402

lg 1 kohaselt teeb kohus juhul, kui ta tuvastab, et õigusvastase teo on toime pannud

§-s 393 nimetatud isik, kaks otsustust - esiteks lõpetab kriminaalmenetluse

§ 199

lg 1 p 1 alusel ja teiseks hindab psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajalikkust. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitatavad nõuded sätestab

§ 206lg 1.

Kuna

§ 206

lg 1 p 2 kohaselt tuleb kohaldatud tõkend või muu kriminaalmenetluse tagamise vahend kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tühistada, tühistas maakohus H. P. ja M. V.-i tsiviilhagi tagamiseks V. S.-i kinnisasjale seatud hüpoteegi põhjendatult. Kohtu poolt tsiviilhagi tagamiseks seatud abinõud saavad olla suunatud üksnes selles menetluses tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määruse peale esitas määruskaebuse H. P. ja M. V.-i esindaja K. Aus, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja seisukohad on järgmised. 4.
4. Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhindutakse kriminaalmenetluses tsiviilhagiga seotud küsimuste lahendamisel tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. Järelikult tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldada ka tsiviilhagi tagamise abinõude osas. Tulenevalt TsMS § 382 lg-st 1 võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist ning sama paragrahvi
5. lõike kohaselt määrab kohus sellisel juhul tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Arvestades käesoleva kriminaalasja erisusi, oleksid kohtud pidanud võimaldama kannatanutel esitada hagi ühe kuu jooksul tsiviilkohtumenetluse korras, mitte hagi tagamise tühistama. 4.2.

§ 206lg 1 p 2 ei anna alust V.

S.-i kinnisasjale seatud hüpoteegi tühistamiseks, sest kõnealune hüpoteek ei taga mitte V. S.-i suhtes toimetatud kriminaalmenetlust, vaid kannatanute tsiviilhagi. Samuti pole kohtulikku hüpoteeki loetletud kriminaalmenetluse tagamise vahendina

§-des 127 kuni

1. 4.
2. Tulenevalt

§ 401

lg-st 2 lahendatakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses üksnes küsimused, mis puudutavad toimepandud teo õigusvastasust, isiku seotust teoga, isiku vaimset seisundit ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajalikkust. Kuna eeltoodust nähtuvalt puudub kohtul pädevus otsustada nii tsiviilhagi kui ka selle tagamise abinõude üle, pidanuks maakohus jätma analoogiliselt H. P. ja M. V.-i tsiviilhagiga läbi vaatamata ka taotluse V. S.-i kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi tühistamiseks. 4.

1. Tühistades V. S.-i kinnisasjale seatud hüpoteegi, jättis maakohus kannatanute õigused kaitseta, sest andis V. S.-ile võimaluse oma vara võõrandada. Esineb põhjendatud alus arvata, et tsiviilhagi tagamata jätmine raskendab hiljem tsiviilkohtumenetluse korras tehtava kohtulahendi täitmist.
2. Määruskaebusele esitasid vastused V. S.-i kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anne Sillaots. Mõlema menetlusosalise hinnangul tuleb ringkonnakohtu määrus muutmata jätta. 5.
3. Kaitsja arvates on alusetu määruskaebuse esitaja etteheide, et V. S.-i kinnisasjale seatud hüpoteek oleks tulnud kannatanute õiguste kaitsmiseks alles jätta. Arvestades, et V. S.-i vara koormati just H. P. ja M. V.-i tsiviilhagi tagamiseks, olid kannatanute õigused kriminaalmenetluses kaitstud. Kuna kannatanud kriminaalmenetluse lõpetamist ei vaidlustanud, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse õigustatult muutmata. Samuti leiab kaitsja, et praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt pole oluline, kas V. S.-i kinnistule oleks seatud kohtulik hüpoteek või oleks V. S.-i vara arestitud. Mõlemad abinõud oleksid taganud kannatanute tsiviilhagi ning tulnuks selle läbi vaatamata jätmise tõttu vältimatult tühistada. 5.
4. Prokurör juhib esiteks tähelepanu asjaolule, et kehtiva kohtupraktika kohaselt juhindutakse kriminaalmenetluses tsiviilhagiga seotud küsimuste lahendamisel tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest üksnes juhul, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Kuna psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel lõpetatakse kriminaalmenetlus määrusega, puudus maakohtul võimalus H. P. ja M. V.-i tsiviilhagi lahendada. Teiseks leiab prokurör, et kohtuliku hüpoteegi näol on tegemist muu kriminaalmenetluse tagamise vahendiga

§ 142mõttes.

Nii seati V. S.-i kinnistule hüpoteek prokuröri taotluse alusel ja seoses kriminaalasja menetlemisega. See, et kannatanute hagi tagamiseks valiti kahtlustatava õigusi vähem riivav vahend, ei muuda tsiviilhagi tagamist millekski kriminaalmenetluse väliseks. Arvestades eeltoodut ja tuginedes

§ 402lg-le 1, § 199 lg 1 p-le 1 ja § 206 lg-le 1, märgib prokurör kolmandaks, et V.

S.-i kinnistule seatud hüpoteek tühistati õigustatult. Viimaks leiab prokurör sedagi, et kannatanute õigus nõuda neile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist oleks tagatud, kui nad oleksid pärast Pärnu Maakohtu

1. märtsi
2. a määrusest teadasaamist taotlenud TsMS § 6183 alusel esialgset õiguskaitset tsiviilkohtumenetluse korras. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kohtupraktika ühtlustamiseks selgitab kolleegium, et tulenevalt

§ 402

lg-st 1 teeb kohus juhul, kui ta tuvastab, et õigusvastase teo pani toime

§-s 393 nimetatud isik, kaks otsustust esiteks lõpetab kriminaalmenetluse

§ 199

lg 1 p 1 alusel ja teiseks hindab psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajalikkust. Kõik need küsimused, mis ei puuduta õigusvastase teo toimepannud isiku ravile suunamist, tuleb lahendada niisiis kriminaalmenetluse lõpetamist reguleerivatele sätetele tuginedes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud varasemalt seisukohale, et õigusliku aluse jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel tsiviilhagi läbi vaatamata annab

§ 274lg 4 koostoimes § 310 lg-ga 2 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.

märtsi

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11, p 19.2 ja
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6108, p 18.5). Seega pole psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel põhjendatud tugineda TsMS § 423 lg 1 p-le
5. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses vaidlustab kannatanute esindaja tsiviilhagi tagamiseks seatud hüpoteegi tühistamist. Selles osas on kohtumäärused kolleegiumi hinnangul seaduslikud.
6. TsMS §-s 378 nimetatud hagi tagamise abinõud on kriminaalasjade omapärast tulenevate eranditega kohaldatavad ka kriminaalkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10, p 39). Seega on tsiviilhagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine kriminaalmenetluses võimalik. Mis puutub väitesse, et hüpoteek on tsiviilhagi, mitte kriminaalmenetluse tagamise vahend, siis siin eirab kannatanute esindaja asjaolu, et kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi osas võetakse seisukoht kriminaalasjas tehtava lahendiga. Kuna kannatanu kahjunõue pole eraldiseisev, vaid üks kriminaalmenetluse käigus lahendamist vajav küsimus, siis tuleb tsiviilhagi tagamise vahendeid käsitada ka kriminaalmenetluse tagamise vahenditena

§ 206

lg 1 p 2 mõttes.

§ 206

lg 1 p 2 kohaselt tuleb kohaldatud tõkend või muu kriminaalmenetluse tagamise vahend kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tühistada.

1. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et tsiviilhagiga seotud küsimuste lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, märgib kolleegium esiteks, et tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaldamine saab tulla kriminaalmenetluses kõne alla üksnes kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-42-08, p 22). Kuna määruse eelmisest punktist nähtuvalt sätestab tsiviilhagi tagamise vahendi tühistamise kriminaalmenetluse lõpetamise korral

§ 206

lg 1 p 2, pole tsiviilkohtumenetluse seadustiku poole pöördumine praegusel juhul põhjendatud. Teiseks tuleks tsiviilhagi tagamise abinõu tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel tühistada ka tsiviilkohtumenetluses. Nii tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 esimesest lausest nähtuvalt hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

1. Kolleegiumi hinnangul on asjakohatu ka kannatanute esindaja viide TsMS § 382 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Nimelt on H. P. ja M. V. tsiviilhagi juba esitanud ning Pärnu Maakohtu
2. septembri
3. a määrusega seati V. S.-i kinnistule selle tagamiseks ka kohtulik hüpoteek. Olukorras, kus kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, on sisutu tugineda võimalusele tagada hagi enne selle esitamist.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a kohtumääruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi