RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOO

) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Seega kustus A. Oleski karistatus

1. jaanuaril 2011 toimepandud LS § 239 lg-s 1 sätestatud väärteo eest
2. jaanuaril
3. Karistusregistri teatisest (väärteoasja tl 4-5) nähtuvalt ei ole A. Oleskit rohkem enne
4. märtsi 2012 LS § 239 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega tuleb A. Oleski poolt toimepandud väärtegu kvalifitseerida LS § 239 lg 1 p 1 järgi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja. Kassatsioonis märgitakse, et

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on

1. oktoobril 2011 A. Oleskile määratud LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest 40 euro suurune rahatrahv ja
2. novembril 2011 LS § 227 lg 1 alusel samuti 40 euro suurune rahatrahv.

§ 25

lg 6 sätestab aga, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Seetõttu on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. LS § 239 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette sõidukijuhi ja sõitja vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, sama paragrahvi teine lõige aga lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud.

§ 5

lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Järelikult tuleb LS § 239 lg-s 2 sätestatud väärteo puhul teha kindlaks, kas karistusandmed LS § 239 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud ja varem toimepandud väärteo eest on karistusregistrist kustutatud.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta.

§ 25

lg 6 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb ja tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest.

1. Karistusregistri väljavõttest (tl 15) nähtub, et A. Oleskit karistati Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo
2. jaanuari
3. a otsusega asjas nr 26021100046 LS § 7464 lg 1 järgi, mis sätestas vastutuse sõidukijuhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, rahatrahviga 24 eurot. A. Olesk tasus määratud rahatrahvi samal päeval, mistõttu hakkas väärteo karistusregistrist kustutamise tähtaeg kulgema
4. jaanuaril
5. Tulenevalt

§ 25

lg-st 6 katkestab aga uue väärteo toimepanemine eelmise väärteo eest mõistetud karistusandmete kustumise tähtaja. Karistusregistri väljavõttest (tl 15) nähtub, et A. Oleskit on väärteokorras karistatud neljal korral, viimati Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo

1. novembri
2. a otsusega asjas nr 265011002889 LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot, mille A. Olesk tasus
3. novembril
4. Seega hakkas uus ühe aastane karistusregistri andmete kustutamise tähtaeg

§ 24lg 1 p 1 mõttes kulgema alates 21.

novembrist 2011 ka A. Oleski karistamises

1. jaanuaril 2011 LS § 7464 lg 1 järgi. Seega oli
2. märtsiks 2012 ühe aastasest karistusandmete kustumise tähtajast kulgenud üksnes osa, s.o 119 päeva (
3. november 2011 –
4. märts 2012). Seetõttu ei olnud
5. jaanuari
6. a Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsusega nr 26021100046 mõistetud karistus turvavöö nõuetekohase kinnitamata jätmise eest
7. märtsil 2012 kustunud. Seega kohaldas maakohus, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse ja tunnistades A. Oleski süüdi LS § 239 lg 1 p 1 järgi, ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes, kuna A. Oleskil oli kehtiv karistatus turvavöö nõuetekohase kinnitamata jätmise eest LS § 239 lg 2 mõttes.
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6, § 175 p-st 1 ja § 149 p 2-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
9. mai
10. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja
11. märtsi
12. a otsuse. Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg