ja asusid asjas tuvastatud asjaolusid arvestades vääralt seisukohale, et vanemate hooldusõigus tuleb viidatud sätte alusel peatada.
lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kolleegiumi hinnangul tähendab vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada viidatud sätte mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Selles tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. Viidatud sätte mõtteks on tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada. Lapse huvides tuleb sellisel juhul vanema hooldusõigus peatada. Hooldusõiguse peatamise korral säilib vanemal küll hooldusõigus, kuid tal ei ole õigust seda teostada (
Sellises olukorras jääb üldjuhul lapse suhtes hooldusõigust teostama lapse teine hooldusõiguslik vanem üksi või kui lapse teisel vanemal ei ole hooldusõigust, saab talle ainuhooldusõiguse üle anda (
Kui lapsel ei ole teist vanemat või kui teisele vanemale ainuhooldusõiguse üleandmine ei vasta lapse parimatele huvidele, ei ole lapsel seaduslikku esindajat ning lapsele tuleb vanema hooldusõiguse peatamise korral määrata
Kuna asjas ei ole esitatud ega tuvastatud asjaolusid, mis annaksid ülalmärgitut arvestades alust kohaldada
, on nii maa- kui ka ringkonnakohus vääralt peatanud puudutatud isikute I ja II hooldusõiguse. 15. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt hoolivad puudutatud isikud I ja II oma lastest, on laste eest hoolitsenud ning soovivad ka edaspidi laste suhtes hooldusõigust teostada, kuid nad ei tule toime oma elu korraldamise ja laste eest hoolitsemisega ega suuda tagada laste normaalset arengut. Olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu ja/või vara on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole ülalmärgitud põhjendustel kolleegiumi hinnangul õige vanema hooldusõigust peatada. Selliste asjaolude ilmnemisel peab kohus kohaldama ohu ärahoidmiseks
Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt Riigikohtu 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14). Maa- ja ringkonnakohus lähtusid asja lahendades õigesti ülalmärgitust, kuid asusid vääralt seisukohale, et
lg 1 mõttes saab lapse heaolu või vara ohustamise korral vähem piirava abinõuna kohaldada hooldusõiguse peatamist
16. Kuna kohtud tuvastasid asjaolud, millest nähtub, et laste heaolu on olnud peres kasvades ohustatud, ei saa kolleegium määruskaebusi täielikult rahuldada ega jätta avaldust vanemate hooldusõiguse äravõtmiseks täielikult rahuldamata, nagu soovivad puudutatud isikud I ja II. Kolleegiumi hinnangule tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, et selgitada, kas ja milliseid abinõusid on laste huvides vaja kohaldada. Selleks tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul selgitada, milline oht ähvardab lapsi vanemate juures kasvades ning milliste abinõudega on võimalik seda ohtu ära hoida. Seejuures tuleb täpselt tuvastada, milline oht ähvardab iga üksikut last peres kasvamise korral, ning selgitada, millised oleksid vanemate hooldusõigust kõige vähem piiravad abinõud, millega on võimalik iga lapse puhul oht tema heaolule ja/või varale kõrvaldada.
lg 1 järgi tuleb kohtul kohaldada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh võib kohus
lg 3 järgi teha lapse heaolu ohustamise korral eelkõige vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Ühtlasi võib kohus isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Asjaolu, et vanemad ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega ning vanematel napib vahendeid pere ülalpidamiseks, ei anna iseenesest veel alust vanematelt laste suhtes isikuhooldusõigust täielikult ära võtta ega lapsi perest eraldada. Sellises olukorras on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud osutada vanematele abi ja juhendada vanemaid laste kasvatamise küsimustes, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. 17. Vastuseks määruskaebuste väitele, et ringkonnakohus määras vääralt avaldaja laste eestkostjaks, märgib kolleegium järgmist.
lg 1 ja § 173 lg 1 järgi võib kohus omal algatusel kohaldada nii lapse heaolu ohustamise korral ohu kõrvaldamiseks vajalikke abinõusid kui ka määrata lapsele omal algatusel vajaduse korral eestkostja (vt Riigikohtu
lg 1 järgi eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kellel on eestkostja õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on õige määruskaebuste väide, et ringkonnakohus väljus kaebuse piiridest, kui määras avaldaja laste eestkostjaks, ilma et maakohus oleks eestkostja määramise küsimust arutanud või lahendanud. Teisalt tuleneb ringkonnakohtu põhjendustest, et ringkonnakohus määras avaldaja eestkostjaks
Kolleegium märgib, et kuigi ringkonnakohus ei saanud eestkostjat
lg 1 järgi määrata, sai ringkonnakohus määrata, et eestkostja ülesandeid täidab kuni eestkostja määramiseni
Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.