3-1-1-85-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-85-12

1. november 2012 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Anar Kaldma väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-4383 Anar Kaldma kaitsja vandeadvokaat Juho-Enn Aule, kassatsioon Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur
4. september 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a otsus ja lõpetada menetlus Anar Kaldma väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
8. Kassatsioon rahuldada.
9. Mõista Eesti Vabariigilt Anar Kaldma kasuks välja 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) eurot valitud kaitsjatele väärteomenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Anar Kaldmale koostati väärteoprotokoll selle eest, et juhtides
11. veebruaril 2011 Tallinnas Lennujaama tee 5 juures mootorsõidukit, paiskus tema juhitud sõiduki vasak esinurk tee servas asuva lumevalli tõttu ettekavatsetud sõidutrajektoorilt vasakule vastu vastassuunas liikunud mootorsõiduki vasakut külge, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le H ja OÜ-le K. Sellega rikkus A. Kaldma liikluseeskirja § 123 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 7417 lg-s 1 sätestatud väärteo. Kohtuvälise menetleja
12. oktoobri
13. a otsusega karistati A. Kaldmad nimetatud väärteo eest 11 trahviühiku suuruse rahatrahviga.
14. A. Kaldma kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märkis, et arutatavas asjas on koostatud kaks väärteoprotokolli, mille sisu on erinev. Seda arvestades on teist protokolli võimalik käsitada üksnes esimese väärteoprotokolli täiendusena. Kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt menetlusõigust VTMS § 74 lg 1 p 8 tähenduses, sest otsuses ei kajastu arutluskäik, millele tuginedes on jõutud õiguslike järeldusteni ja vastulauses esitatud kaitseargumente ei ole kummutatud. Kaitsja hinnangul on kohtuväline menetleja asunud meelevaldselt seisukohale, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus oli liiga suur ja tema juhitud sõiduk libises valitud sõidutrajektoorilt kõrvale vale kiirusevaliku tõttu. Kaebuses märgitu kohaselt võinuks menetlusaluse isiku juhitud raske veoauto lumevallilt vasakule tee telgjoone suunas libiseda ka juhi tegevusest sõltumatult. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et kaebaja sõitis lumevallile lauskokkupõrke vältimiseks, tegutsedes hädaseisundis. Samuti on põhjendamatult jäetud käsitlemata teeomaniku võimalik süü liiklusõnnetuse tekkimises.
15. Harju Maakohtu
16. veebruari
17. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3.
18. Maakohus leidis esmalt, et väärteosündmus on tõendatud liiklusõnnetuses osalenud juhtide ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega. Kohtu hinnangul ei rikkunud teine liiklusõnnetuses osalenud autojuht J. S. liiklusnõudeid, sest ta sõitis aeglaselt ja hoidis oma juhitud sõidukit võimalikult tee serva. A. Kaldma juhitud veoauto vajus aga tema juhitud sõidukist möödumisel sellele otsa. LE § 123 kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad. A. Kaldma rikkus nimetatud nõuet. Oluliselt suurema ja raskema sõiduki juhina oli tal kohustus olla liikluses eriti tähelepanelik ja ettevaatlik. Kohtu hinnangul pidanuks A. Kaldma jääma teeolusid arvestades seisma ja laskma J. S.-i juhitud sõidukil mööduda. Selleks olnuks tal väärteotoimikule lisatud fototabeli põhjal otsustades ka võimalus. Jätkates liikumist ja sõites J. S.-i juhitud sõidukist möödumiseks lumevalli, ei hinnanud A. Kaldma tee seisundit ega näinud ette asjaolu, et raske sõiduk võib lumevallilt libiseda ja teisi liiklejaid kahjustada. 3.
19. Maakohus ei nõustunud kaitsja kriitikaga selle kohta, et kohtuväline menetleja on jätnud käsitlemata teeomaniku võimaliku süü liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohtu hinnangul on sõidukijuhil kohustus muu hulgas arvestada teeolusid, tee ja sõiduki seisundit hoolimata sellest, kas tee omanik on oma kohustused täitnud. Tee seisund ei anna õigust liiklusnõuete rikkumiseks. A. Kaldma ei tegutsenud hädaseisundis, ta küll üritas vältida otsest otsasõitu kaubikule, juhtides oma auto lumehange, kuid ei osanud ette näha asjaolu, et tema poolt juhitav veoauto võib teeolude tõttu libisema hakata. 3.
20. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust ning jätnud vastulause tähelepanuta. VTMS § 68 lg 2 kohaselt juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Seega ei välista seadus võimalust juba koostatud ja menetlusalusele isikule või tema kaitsjale tutvustatud väärteoprotokolli täiendamiseks. Reeglina on väärteoprotokollis muudatuste tegemise aluseks isiku vastulauses sisalduvad põhjendused ja esitatud tõendid. Väärteomenetluse erisustest tulenevalt puudub isikul aga õiguslikult tagatud võimalus tutvuda muudetud kvalifikatsiooni ning seda tinginud asjaoludega. Ka juhul, kui tõendusteabe lisamine või kvalifikatsiooni muutmine kergendab menetlusaluse isiku olukorda, tuleb menetlusalust isikut informeerida tehtud täiendustest ning anda võimalus nendega tutvumiseks. Informeerimise õiguslikku vormi seadus ei sätesta, kuid üheks võimaluseks on koostada täiendav (lisa-)protokoll, mis tehakse isikule teatavaks VTMS § 70 sätestatud korras. Kui aga väärteoprotokolli oluliselt täiendatakse või muudetakse, tuleb kohtuvälises menetluses lugeda otstarbekaks uue väärteoprotokolli koostamine, mis on kooskõlas kaitseõiguse tagamise nõudega hoolimata sellest, et väärteomenetluse seadustik ei näe uue protokolli koostamist selgesõnaliselt ette. Arutataval juhul ongi kohtuväline menetleja eeltoodud kaalutlustest lähtunud ja koostanud
21. septembril 2011 väärteoprotokolli AB 1086175, millega A. Kaldma on samal kuupäeval tutvunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
22. A. Kaldma kaitsja vandeadvokaat Juho-Enn Aule esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetlusaluse isiku poolt kaitsjatele makstud tasu hüvitamist. Kassaator leiab, et maakohtu otsus on põhjendamata ja kohus on aprioorselt eelistanud A. Kaldmad süüstavaid tõendeid teda õigustavatele tõenditele. Kohus on andnud ebaõige hinnangu teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi käitumisele. Nimelt liigutas teise sõiduki juht oma autot enne õnnetuse asjaolude fikseerimist sündmuskohal. Nõnda on tekkinud olukord, kus J. S.-i juhitud sõiduki teel paiknemine õnnetuse hetkel on fikseerimata ja tema käitumise seosele õnnetuse juhtumisega ei ole hinnangut antud. Kohtuotsus on põhjendamata, sest kohus ei ole andnud hinnangut A. Kaldma seisukohale, et J. S. oleks saanud õnnetust vältida, hoides oma sõidukit rohkem tee serva poole. Eeltoodust tulenevalt on ka tõendamata, et A. Kaldma ei tegutsenud autot lumevalli juhtides hädaseisundis. Sellest, kas J. S.-il olnuks võimalik liiklusõnnetuse vältimiseks hoiduda teel lumevallile lähemale, sõltub teeomaniku võimalik süü liiklusõnnetuses. Veel märgib kaitsja, et maakohtu hinnangul on väärtegu muu hulgas tõendatud ekspertiisiaktiga, kuid väärteoasja materjalide juures ekspertiisiakti ei ole.
23. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendamatu menetlusaluse isiku väide, nagu oleks kohus andnud teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi J. S.-i käitumisele ebaõige hinnangu. J. S. küll liigutas enda juhitud sõidukit pärast liiklusõnnetuse toimumist ja enne politsei saabumist sündmuskohale, kuid tähistas seejuures sõiduki algse asukoha. Teise juhi käitumine liiklusõnnetuse järgselt ei saa mõjutada menetlusaluse isiku teole antavat hinnangut. Kohus ei ole jätnud hindamata kaitsja väidet selle kohta, et J. S. võinuks hoiduda rohkem tee paremasse äärde. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku käitumist ei saa õigustada hädaseisundiga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et ettevaatamatusdelikti koosseisupärasuse kontrollile kehtivad konkreetsed nõuded. Sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Esmalt tuleb seejuures tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos. Seejuures saab deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine (vt nt RKKKo 3-1-1-90-06, p 21).
25. A. Kaldmale on väärteoprotokoll koostatud ja teda karistatud selle eest, et ta põhjustas liiklusõnnetuse vale sõidukiiruse valiku tõttu, seega teo toimepanemise ajal kehtinud LE § 123 (täna kehtiva LS § 50 lg 3 p 1) nõudeid rikkudes. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes rikkumine selles, et A. Kaldma juhitud auto sõitis ebaõige kiirusevaliku tõttu esmalt lumevalli ja paiskus seejärel sealt vasakule, vastu vastassuunas liikunud auto vasakut külge. Kriminaalkolleegium märgib, et abstraktselt võib kirjeldatud tegu olla hoolsuskohustuse rikkumine, millega realiseeritakse LS § 7417 lg-s 1 (kehtiva LS § 223 lg 1) sätestatud väärteokoosseis. Samas ei ole arutataval juhul nõuetekohaselt tuvastatud, et A. Kaldma rikkus LE § 123 nõudeid. Tulenevalt VTMS §-s 2 ja KrMS § 363 lg-s 5 sätestatust ei või Riigikohus ise faktilisi asjaolusid tuvastada, küll aga on Riigikohus pädev kontrollima, kas maakohus on väärteo faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud väärteomenetlusõigust.
26. Lahendamaks küsimust, kas A. Kaldma sõitis õnnetuse juhtumiseni viinud liiklussituatsioonis liiga kiiresti, ei piisa üksnes A. Kaldma juhitud sõiduki kiiruse tuvastamisest, vaid hinnang tulnuks anda liiklussituatsioonile tervikuna. 8.
27. Esmalt eeldab see hinnangut selle kohta, kas õnnetuspaiga teeolusid arvestades oli J. S.-i juhitud sõiduk A. Kaldma jaoks teel etteaimatav takistus, mis kohustanuks teda peatuma. Maakohus on leidnud, et A. Kaldma pidanuks J. S.-i juhitud sõiduki läbilaskmiseks oma veoki peatama tee parempoolses servas asuval alal juba siis, kui ta J. S.-i juhitud sõidukit esmakordselt märkas. Kriminaalkolleegium peab seda maakohtu seisukohta meelevaldseks. Väärteoasja materjalidega ei ole tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumiskoht Lennujaama teel oli lumevallide tõttu sedavõrd kitsas, et vastassuundades liikuvatel autodel oleks olnud võimatu üksteisest ohutult mööduda. Pigem on fototabelitest näha, et ka lumevallist tee telgjoone suunas vajunud A. Kaldma veokist sõidukid mööduvad. Tuvastatud ei ole ka seda, kas A. Kaldmal oli üldse võimalik maakohtu viidatud alal peatuda, sest ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, millal ta J. S.-i juhitud sõidukit märkas. 8.
28. Teisalt märgib kolleegium, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo 3-1-1-1-79-06, p 6). Maakohus on seda põhimõtet eirates üksnes pealiskaudselt põhistanud oma järeldusi teise liiklusõnnetuses osalenud juhi J. S.-i käitumise osas. Arutatava väärteoasja kontekstis olnuks aga oluline välja selgitada, kas J. S.-i juhitud sõiduk paiknes teel õigesti ega olnud ise liiga tee keskel. Ei ole tuvastatud, et A. Kaldma juhitud veok oleks lumevallilt maha libisedes kaldunud üle tee (kujuteldava) telgjoone ja väljunud seega enda suunavööndist. Ei ole ka võimalik ümber lükata kahtlust, et J. S.-i juhitud sõiduk võinuks hoiduda rohkem oma suunavööndi paremasse serva ja vältida nõnda liiklusõnnetust või ka A. Kaldma vajadust oma suunavööndi paremas servas asuvale lumevallile sõita.
29. Kolleegium möönab, et väärteoasja arutamise esemeks oleva liiklusõnnetuse üks põhjus võis tõesti olla A. Kaldma juhitud sõiduki vajumine tee servas asuvalt lumevallilt vasakule tee telgjoone suunas. Selle põhjal saaks aga järeldada A. Kaldma liiklusnõuete rikkumist ja liiklusõnnetuse põhjustamist üksnes siis, kui oleks tuvastatud, et A. Kaldma käitus tee servas asuvale lumevallile sõites hoolsuskohustust rikkuvalt ja õnnetust ei oleks toimunud, kui A. Kaldma oleks käitunud hoolsuskohustust järgivalt. A. Kaldma kaitsja ongi väärteomenetluse käigus väitnud, et A. Kaldma juhitud sõiduk võinuks lumevallilt J. S.-i autole otsa vajuda ka väiksema kiirusega liikudes või peatunult. Maakohus on aga väärteomenetlusõigust rikkudes jätnud kaitsja eeltoodud väitele vastamata.
30. Ülalmärgitust nähtuvalt on arutatavas väärteoasjas jäänud kogumata asja lahendamise seisukohast olulise tähtsusega tõendid. Karistades A. Kaldmad väärteo eest ilma tõendamiseseme seisukohast olulisi asjaolusid tuvastamata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Jättes kohtuotsuses käsitlemata A. Kaldma kaitsja seisukohad ja välja selgitamata selle, kas A. Kaldma käitumise ja liiklusõnnetuse tekkimise vahel on õigusvastasusseos, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Kuna väärteoasja uuel arutamisel ei ole asja lahendamise seisukohast olulise tähtsusega tõendeid enam võimalik koguda, tuleb väärteomenetlus A. Kaldma suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 150 lg 1 p-st 7 ja lg-st 2 ning § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kolleegium maakohtu otsuse ning rahuldades kassatsiooni, lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse.
32. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 p-des 13 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kassatsioonile on lisatud taotlus hüvitada A. Kaldmale maakohtus ja Riigikohtus kaitsjale makstud tasu vastavalt 810 eurot ja 399 eurot. Kaitsja osutatud õigusteenuse hinnaks väärteoasja menetlemisel maakohtus on kuluarvestuse kohaselt olnud 90 eurot tund (lisandub käibemaks). Kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi tunnihind on õigusabikulude nimekirja kohaselt olnud 95 eurot tund (lisandub käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on osutatud õigusabiteenuse tunnihind arutatava väärteoasja kontekstis mõistliku suurusega. Kolleegiumi hinnangul on õigusabi osutamiseks kulunud aeg väärteoasja materjalide juures olevatest õigusabikulude nimekirjadest nähtuvalt põhjendatud ja seetõttu tuleb taotlus rahuldada. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris