← Eesti

3-3-1-43-12

Obsah (8)§ 90§ 95§ 99§ 8§ 87§ 94§ 1§ 93

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) §-le 90. Kaebuse esitaja leidis, et elektrienergia võrguühenduse katkestamisega

§ 90eirates rikuti kaebaja õigusi.

  1. Konkurentsiamet tegi nimetatud kaebuste lahendamiseks
  2. aprillil 2011 otsuse nr 7.33/11-
  3. Otsuse p-ga 1 jäeti rahuldamata kaebus OÜ BREM Kinnisvarabüroo tegevuse peale, kuna viimane polnud kinnistul võrguettevõtja ega elektrienergia müüja elektrituruseaduse tähenduses. Otsuse p-ga 2 rahuldati kaebus OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse peale. Tuvastati, et võrgu​ühenduse katkestamisel rikkus OÜ BREM Kinnisvarahooldus

§ 90lg-d 2 ja 4.

Otsuse p-s 3 leiti, et kuna ruumid ei olnud alates 5. detsembrist 2010 enam OÜ Taevalik Teenindus valduses, ei ole vaja koostada

§ 95lg-s 1 nimetatud ettekirjutust rikkumise lõpetamiseks.

Konkurentsiamet jättis OÜ BREM Kinnisvarahooldus vaide rahuldamata.

  1. Kaebuses Tallinna Halduskohtule taotles OÜ BREM Kinnisvarahooldus Konkurentsiameti
  2. aprilli
  3. a otsuse nr 7.3-3/11-006 p 2 tühistamist või alternatiivina selle õigusvastasuse või tühisuse tuvastamist. Kuna alust ettekirjutuse tegemiseks ei olnud, toimus kaebaja arvates kogu ülejäänud haldusmenetlus õigusliku aluseta ning oli eesmärgitu ja ebaproportsionaalne. Elektri​turu​seadusest ei tulene Konkurentsiameti pädevust õigussuhet tuvastava akti andmiseks. Kaebaja määratlemine õigusrikkujana kahjustab tema mainet. OÜ BREM Kinnisvarahooldus ei vasta ka võrgu​ettevõtja ega elektrienergia müüja tunnustele elektrituruseaduse tähenduses. Konkurentsiamet on ebaõigesti tuvastanud võrguühenduse katkestamise, samastades selle ekslikult elektri välja​lülitamisega.
  4. Tallinna Halduskohus jättis
  5. oktoobri
  6. a otsusega asjas nr 3-11-1583 kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku (OÜ Taevane Teenindus) menetluskulud. Kohus leidis, et

§ 99kohaselt lõpeb kaebuse lahendamine otsusega.

Olukorras, kus rikkumine tuvastatakse, kuid ettekirjutust ei ole enam võimalik teha, on ka ilma sellekohase volitusnormita võimalik anda õigusrikkumist tuvastav haldusakt. Konkurentsiametil on pädevus ja kohustus talle esitatud kaebust menetleda ja tuvastatud rikkumist ei saa tähelepanuta jätta. Kolmandal isikul oli õigus esitada kaebus ja kavandada oma rikutud õiguste edasist kaitset. Kohtu hinnangul oli Konkurentsiameti otsus ka sisuliselt õiguspärane. Kohus leidis, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus oli kõnealusel kinnistul võrguettevõtja

§ 8

lg 1 mõttes ja müüja § 10 tähenduses ning pidi seega järgima üüriruumide elektrienergiaga varustamisel elektrituruseadusega müüjale ja võrguettevõtjale kehtestatud nõudeid. 6. OÜ BREM Kinnisvarahooldus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist asjas tehtava uue otsusega. Apellant pidas vääraks haldus​kohtu seisukohti Konkurentsiameti pädevuse ning otsuse õigusliku aluse puudumise osas. Samuti leidis ta, et on ebaõigesti tuvastatud kolmanda isiku põhjendatud huvi Konkurentsiametile kaebuse esitamiseks. Halduskohus on ekslikult tõlgendanud

§ 90lg-t 1 ning tuvastanud ebaõigesti võrgu​ühenduse katkestamise.

Apellant ei nõustunud ka temalt kolmanda isiku menetluskulude välja​mõistmisega, kuna kohtule pole esitatud sellekohaseid kuludokumente.

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. märtsi
  3. a otsusega halduskohtu otsuse, rahuldas OÜ BREM Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebuse, tegi asjas uue otsuse ja rahuldas kaebuse, tühistades Konkurentsiameti vaidlustatud otsuse punkti
  4. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused: 1)

§ 95

lg 1 annab Konkurentsiametile ettekirjutuse tegemise pädevuse.

§ 99

lg-st 2 ei tulene

§ 95

lg-ga 1 võrreldes volitust täiendava või teistsuguse iseloomuga haldusakti andmiseks.

§ 99

lg 2 sätestab vaid Konkurentsiameti õiguse ja kohustuse lahendada talle esitatud kaebus, st otsustada kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse üle. Kuigi

§ 87

lg 1 p 9 ja § 94 lg 1 p 11 nimetavad

§ 99

lg 1 alusel käivituvat haldusmenetlust vaidluse lahendamiseks, ei ole materiaalses mõttes tegemist pooltevaheliste erimeelsuste kõrvaldamisega või jurisdiktsioonilise funktsiooni täitmisega; 2) haldusakti resolutsioonis mingi asjaolu õiguslikult siduv tuvastamine on võimalik vaid juhul, kui sellise haldusakti andmise pädevus on õigusaktides selgelt ette nähtud või antakse eelhaldusakt. Eelhaldusakti andmise eelduseks on sama haldusmenetluse jätkumine või teise haldusmenetluse järgnemine, seega eeldab eelhaldusakt ka sellele järgneva lõpliku haldusakti andmise võimaluse olemas​olu samas või teises haldusmenetluses; 3) eelhaldusakti eesmärk ei saa olla tõendi loomine tsiviilvaidluse lahendamiseks. Tuvastav haldus​akt saab endast kujutada üksnes selliste faktide õiguslikult siduvat tuvastamist, mis mõjutavad haldusõigussuhteid. Kuna praegusel juhul pole sellise olukorraga tegemist, ei saanud Konkurentsi​amet vaidlustatud otsuse resolutsioonis anda õiguslikku hinnangut kaebaja tegevusele; 4) vaidlust pole, et OÜ Taevalik Teenindus ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus ei kavatsenud õigus​suhet jätkata, seega puudus ka võimalik preventiivne huvi õigusvastasuse tuvastamiseks; 5) kui taotletud haldusakti (ettekirjutust) ei saa anda, tuleb Konkurentsiametil jätta kaebus rahulda​mata. Õiguslikult ei ole võimalik ega seaduse eesmärgiga kooskõlas esitada

§ 99lg 1 alusel kaebust ilma konkreetse taotluseta ettekirjutuse tegemiseks.

Eesmärgipärane ei saa olla kaebuste esitamine pelgalt rikkumise tuvastamiseks, kuna sellisel tuvastusel puudub regulatiivne toime; 6) Konkurentsiameti otsuse punkti 2 ei ole alust pidada tühiseks, kuna seaduses sätestatud tühisuse alused puuduvad; 7) OÜ Taevane Teenindus oli elektrienergia tarbija ja turuosaline küll võrguühenduse katkestamise ajal, kuid mitte enam kaebuse esitamise ajal, kuna ta ei olnud siis enam üüriruumide valdaja.

§ 99

lg 1 alusel kaebuse esitamise õigus on üksnes turuosalisel ning Konkurentsiamet lahendab turu​osaliste vahelisi vaidlusi. Seega tuleb otsuse resolutsiooni p 2 tühistada ka sõltumata sellest, kas käsitada selles sisalduvat tuvastust õiguslikult siduvana või mitte, sest OÜ-l Taevane Teenindus polnud pärast üürisuhte lõppemist enam õigust Konkurentsiametile kaebust esitada; 8) kuna Konkurentsiametil polnud õiguslikult võimalik kaebust

§ 99

alusel lahendada, ei võta ringkonnakohus seisukohta küsimustes, kas OÜ BREM Kinnisvarahooldus oli võrguteenuse osutaja ja elektrienergia müüja ning kas võrguühenduse katkestamisel rikuti elektrituruseadust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Konkurentsiamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ring​konnakohtule uueks läbivaatamiseks. Konkurentsiamet põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt: 1)

§ 99

lg 1 alusel esitatud kaebuse menetlemine ei pruugi alati päädida ettekirjutuse tegemisega; 2) õige on halduskohtu seisukoht, et kaebuse lahendamise tulemusena võis Konkurentsiamet õigus​rikkumise tuvastada ning seda ka ilma konkreetse sisuga volitusnormita; 3) OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuse õigusvastasuse tuvastamine omaks mõju poolte avalikõiguslikule suhtele; 4) ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajal peab olema turuosalise staatus ka ametile kaebuse esitamise hetkel.

§ 99

lg 1 alusel esitatud kaebuse saab rahuldamata jätta vaid siis, kui ei tuvastata elektrituruseaduse nõuete rikkumist, mitte aga seetõttu, et kaebuse esitaja ei ole kaebuse lahendamise ajal enam turuosalise positsioonis. Samuti puuduvad elektrituruseaduses alused, mis võimaldaksid tagastada või läbi vaatamata jätta sellise endise turuosalise kaebuse; 5) kaebuse lahendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse eesmärki. Üldjuhul ei tohiks seadust tõlgendada tarbija kahjuks.

  1. OÜ BREM Kinnisvarahooldus leiab kirjalikus vastuses, et kassatsioonkaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on haldusorganil õigus isikut piiravaid toiminguid teha ja haldusakte anda vaid juhul, kui vastav haldusülesanne, pädevus ja volitused tulenevad seadusest. OÜ BREM Kinnisvarahooldus on esitanud ka taotluse Riigikohtu menetluses kantud menetluskulude (126 eurot) väljamõistmiseks ning kulude nimekirja ja tõendid kulude kandmise kohta.
  2. OÜ Taevalik Teenindus palub kirjalikus vastuses kassatsioonkaebus rahuldada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Vastuses märgitakse, et seadusandja on soovinud allutada vaidluse põhjustanud juhtumi lahendamise Konkurentsiameti poolt teostatavale riiklikule järele​valvele. Konkurentsiameti poolt tehtav otsus mõjutaks otseselt kolmanda isiku õigusi kahjunõude esitamisel kaebaja vastu. Kaebuse Konkurentsiametile esitas OÜ Taevane Teenindus ajal, mil pooleli oli kohtuvaidlus renditud ruumide valduse üle kaebaja ja kolmanda isiku vahel. Seega on väär kohtu seisukoht, et kaebus Konkurentsiametile oli esitatud hilinenult. OÜ-d BREM Kinnisvara​hooldus tuleb pidada võrguettevõtjaks elektrituruseaduse tähenduses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Asjas on vaidlus Konkurentsiameti pädevuse ja volituste üle

§ 99lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamisel.

12. Ringkonnakohus on leidnud, et Konkurentsiamet ei ole elektrituruseaduse alusel vaidlusi lahendav jurisdiktsioonilise pädevusega organ, vaid riikliku järelevalve teostaja selles valdkonnas. Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Elektrituruseaduse regulatsioon ei kinnita ringkonnakohtu seisukohta. Nii eelnevalt viidatud

§ 99

kui ka

§ 94lg 1 p 11 orienteerivad vastupidisele järeldusele.

13.

§ 1

lg-s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala järgmiselt: "Käesolev seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektri​varustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine." Vabariigi Valitsuse seaduse § 72 lg-st 1 tulenevalt sätestatakse ametite ja inspektsioonide pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel seadusega.

§ 93

lg 1 järgi teostab elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet selles seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras. Seega pole põhjust kahelda Konkurentsiameti järelevalve​pädevuses elektrituruseaduse alusel. 14.

§ 94

lg 1 (vaidlustatud otsuse tegemise aja sõnastuses) sätestas Konkurentsiameti ülesannete seas p-s 11, et Konkurentsiamet lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi elektrituru​seaduses sätestatud korras. 8. juulist 2012 kehtiva sõnastuse kohaselt näeb

§ 94

lg 1 p 11 ette, et Konkurentsiamet: "[---] lahendab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevaid turuosaliste vahelisi vaidlusi."

§ 99

lg 1 sätestab: "Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsi​ametile."

§ 99lg 2 (enne 8.

juulit 2012 kehtinud sõnastuses) kohaselt vaatab Konkurentsiamet lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates 30 päeva jooksul. Tuginedes neile sätetele on kolleegium seisukohal, et seadusandja on soovinud Konkurentsiametile elektrituruseadusega anda lisaks järelevalvefunktsioonile ka pädevuse elektrituru osaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks.

  1. Kolleegiumi hinnangul ei välista Konkurentsiameti pädevust vaidlusi lahendava organina nende sätete paiknemine seaduse
  2. peatükis "Riiklik järelevalve". Seisukohta, et Konkurentsiametit tuleks elektrituruseaduse mõttes lisaks järelevalveorganile mõista ka kui vaidlusi lahendavat organit, kinnitavad ka direktiivi 2009/72/EÜ mitmed põhjendused, eel​kõige põhjendus 42, mis rõhutab kõrgetasemelise tarbijakaitse eesmärgi juures ka tarbijate juurde​pääsu vaidluste lahendamisele, ning põhjendus 38, mis näeb ette, et elektriturgu reguleerivatel asutustel peaksid olema ka volitused vaidluste lahendamiseks. Direktiivi art 3 lg-st 13 nähtub vajadus luua sõltumatu vaidlusi lahendav institutsioon. Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tulenevad
  3. juulist 2012 kehtivad

§ 99

lg-te 2 ja 3 muudatused vajadusest täiendavalt üle võtta direktiiv 2009/72/EÜ, millega on kehtestatud võrguettevõtja kohta esitatud kaebuse menetlemise tähtaeg (art 37 lg 11). 16. Vaidlus puudub selle üle, et

§ 95

lg-st 1 tuleneb Konkurentsiameti pädevus teha turu​- osalistele ja teistele isikutele elektrituruseaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel selles seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ette​kirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Riikliku järelevalve menetluse algatamise ajendiks võib olla ka ettevõtja peale esitatud kaebus. Juhul, kui seadus sellise võimaluse ette näeb, võib ka kaebuste lahendamine toimuda riikliku järelevalve raames. Elektrituruseadusest selline järeldus üheselt ei tulene. 17. Pooled on erineval seisukohal selles, kas Konkurentsiametil on lisaks

§ 95

lg-s 1 sätestatud ettekirjutustele õigus anda kaebuse lahendamisel veel teistsuguse sisuga haldusakte vastavalt § 99 lg-le 2 ning milles seisnevad Konkurentsiameti volitused selle sätte tähenduses. Konkurentsiamet, tuvastades küll OÜ BREM Kinnisvarahooldus tegevuses

§ 90

lg-te 2 ja 4 rikkumise, ei pidanud ettekirjutuse tegemist praegusel juhul võimalikuks põhjusel, et kaebusega Konkurentsiameti poole pöördunud isikut polnud põhjust pidada enam turuosaliseks, kuna üürisuhe vaidlusalusel tarbimiskohal oli kaebuse esitamise ajaks lõppenud. Ringkonnakohus leidis, et Konku​rentsiametile tuleneb elektrituruseadusest õigus teha elektrituru järelevalve valdkonnas ettekirjutusi (

§ 95

lg 1), kuid mitte anda vaidluste lahendamiseks teistsuguse sisuga (sh õigusrikkumist tuvastavaid) haldusakte. 18. Turuosalistel on

§ 99

lg 1 alusel õigus esitada teise turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale kaebusi. Konkurentsiametil on

§ 99lg-st 2 tulenevalt õigus ja kohustus neid kaebusi lahendada.

Seadusandja on

§ 99

lg-s 2 ette näinud, et kaebuse lahendamiseks teeb Konku​rentsi​amet otsuse ning on sätestanud otsuse tegemiseks tähtaja. Seejuures ei määratleta seaduses, milliseid nõudeid kaebusega võib esitada, samuti ei sätesta seadus Konkurentsiameti volitusi sellise otsuse tegemisel ega esita nõudeid otsuse sisule. 19. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et haldusorgan peab avaliku võimu teostamisel lähtuma seaduslikkuse põhimõttest ning kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse, seaduste ja seaduse alusel antud aktidega. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks pädevuse ja volituse. Ka avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku sfääri (elektrituru osaliste vahelistesse suhetesse) saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses (vt järelevalveorgani pädevuse kohta ka nt 3-3-1-41-00, p 4). Kuigi

§ 99

lg-st 2 tulenevalt peab Konkurentsiamet kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema, saab ta seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt lahendada kaebuse vaid seadusest tulenevaid volitusi kasutades.

§ 95

lg 1 näeb ette vaid Konkurentsiameti volitused ettekirjutuste tegemiseks järelevalvemenetluses. Kolleegium on seisukohal, et Konkurentsiametil ei ole õigust jätta talle esitatud kaebust menetlemata ja ta peab vastavalt

§ 99lg-le 2 tegema kaebuse lahendamiseks otsuse.

Seejuures on Konkurentsiametil võimalik lähtuda vaid

§ 95lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise volitustest.

  1. Kuna elektrituruseadusest ei tulene volitust ühe turuosalise esitatud kaebuse lahendamisel teise turuosalise tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Konkurentsiameti otsuse resolutsioonis, siis on Konkurentsiamet vaidlustatud otsuse tegemisel väljunud talle seadusest tulenevate volituste piiridest. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et Konkurentsiameti vaidlustatud otsuse p 2 tuleb tühistada.
  2. Kuigi kolleegium peab põhjendatuks vaidlustatud otsuse p 2 tühistamist Konkurentsiameti volituste piiride ületamise tõttu, soovib kolleegium märkida veel järgmist. Seadusandja peaks Konkurentsiametile elektrituruseaduse alusel esitatud kaebuste lahendamiseks ette nähtud volitused sätestama selgemalt.

§ 99

lg 1 kohaselt on õigus kaebust esitada ühel turuosalisel teise turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale. Kaebust läbi vaataval Konkurentsiametil tuleb esmalt välja selgitada nii kaebuse esitaja kui ka isiku, kelle tegevuse või tegevusetuse peale kaebus esitati, staatus turuosalisena. Vastasel korral ei saa Konkurentsiamet kaebust

§ 99lg-s 2 sätestatud korras läbi vaadata.

Seejuures möönab kolleegium, et teatud asjaoludel võib kaebuse esitamiseks piisata, kui isik oli turu​osaline vaidluse ajendanud juhtumi ajal. Nimelt sisaldab

§ 95

lg 1 ka volitusi selliste abinõude kohaldamiseks, mis võivad tagada isikute õiguste kaitse ka olukorras, kus ta kaebuse esitamise ja lahendamise hetkel ei ole enam turuosaline (nt rikkumise tagajärgede kõrvaldamine või heastamine). Samuti juhib kolleegium tähelepanu, et

§ 94lg 1 p 11 (alates 8.

juulist 2012 kehtivas sõnastuses) kohaselt peavad turuosaliste vahelised vaidlused, mida Konkurentsiamet on pädev lahendama, tulenema elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse rikkumisest. Seega ei ole mitte igasugused vaidlused isikute vahel, kes on määratletavad turuosalistena, vaidlused

§ 94lg 1 p 11 mõttes.

  1. Eelnevale tuginedes tuleb Konkurentsiameti kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonna​- kohtu otsuse resolutsioon jäetakse muutmata ning ringkonnakohtu otsuse põhjendused asendatakse käesoleva otsuse põhjendustega.
  2. OÜ BREM Kinnisvarahooldus on esitanud taotluse kassatsioonimenetluses kantud menetlus​- kulude (126 eurot) väljamõistmiseks ning kulude nimekirja ja tõendid kulude kandmise kohta. Kolleegiumi hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel taotletud ulatuses Konkurentsiametilt kaebaja kasuks välja mõista. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.