Obsah (4)

§ 7§ 15§ 9§ 29

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 15 lg 3 p 2 kohast käibemaksu nullmäära saab kohaldada vaid teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või piiratud maksukohustuslaseks oleva ostja puhul, kuid vaidlusaluses asjas tõendamata, et tegemist oli ühendusesisese käibega ja telefonid müüdi Läti äriühingule SIA Dono. Maksutoimikust ei nähtu, et OÜ Landare oleks täitnud rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusest tulenevad kohustused oma tehingupartneri kontrollimisel. Asjaolu, et mobiil​- teenust pakkuvatelt sideettevõtjatelt saadud vastused ei kinnita ühegi vaidlusaluse telefoni kasutamist Eestis, pole piisav tõendamaks, et need võõrandati just Läti firmale SIA Dono ja on sellesse liikmesriiki ka toimetatud. OÜ Landare esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega OÜ Landare kaebus rahuldada. IMTK vaidles apellatsioon​kaebusele vastu. 4. Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2012. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja haldus​kohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused olid järgmised.

§ 7

lg 1 p 1 järgi on kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksu​kohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tõendatakse kauba ühendusesisest käivet kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Ringkonnakohus nõustus maksuhalduri seisukohaga, et dokumentaalselt pole tõendatud kauba toimeta​mine teise liikmesriiki ja seega on täitmata

§ 7lg-s 4 sätestatud nõue.

Maksu​menetluses on kaebaja juhatuse liige kinnitanud, et telefonid võeti SIA Dono esindaja D. Norbutase poolt vastu Tallinnas. Pelgalt arvet, mis on allkirjastatud end Läti äriühingu esindajaks nimetava isiku poolt, ei saa pidada dokumendiks, mis tõendab kauba teise liikmesriiki toimetamist. SIA Dono kohta Läti maksu​ametil andmeid saada ei õnnestunud. Apellandi selgitused, et nii ostja vahendajaks olnud isik R. Vään kui kauba vastuvõtja D. Norbutas on kinnitanud telefonide Eestist väljaviimist, ei ole dokumentaalseks tõendiks. Samuti ei saa

§ 7

lg-s 4 nõutavaid tõenduslikke dokumente asendada mobiilteenust pakkuvate sideettevõtjate vastustega, mille järgi ei ole vaidlusaluseid telefone Eestis kasutatud. Kauba Eestis mittekasutamine ei tähenda kaugeltki seda, et see kaup on liikunud Eestist välja. Ostja-müüja õigussuhtes välistab ühe poole heausksuse ka see, kui ta pole olnud piisavalt hoolas, järgimaks õigusaktides sätestatud nõudeid. Praeguses asjas ei hoolitsenud OÜ Landare

§ 7

lg-s 4 sätestatud tõenduslikku väärtust omavate dokumentide olemasolu eest ja tekitas seega olukorra, kus kauba liikumine teise liikmesriiki ei ole tõendatud. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusest tulenevale isikusamasuse tuvastamise kohustusele, mida OÜ Landare telefone müües ja üle andes ei täitnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. OÜ Landare kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada maksuotsus. Kassatsioonkaebuse seisukohad on järgmised: a) Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 7lõiget 4.

OÜ Landarel oli õigus rakendada 0% käibemaksumäära, sest tehingu toimumist tõendavad dokumendid on olemas. OÜ Landare kontrollis SIA Dono käibemaksukohustuslase numbri kehtivust. Maksuhaldur ega kohtud ei ole tuvastanud, et vaidlusalused arved ei ole esitatud äriühingule SIA Dono või et tehinguid teinud isikutel ei olnud õigust seda äriühingut esindada. Asjaolu, et äriühingult SIA Dono ei ole selgitusi saadud, ei anna alust väiteks, et tegemist ei olnud ostjaga.

1. b)Seadusega ei ole sätestatud, kuidas või milliste tõenditega peab müüja tõendama väikese​mõõtmelise kauba Eestist väljaviimist. Samuti puudub selles valdkonnas ka kohtupraktika. OÜ Landare on selgitanud, et nii ostja vahendaja R. Vään kui ka kauba vastuvõtja D. Norbutas on kinnitanud telefonide Eestist väljaviimist. Arvestades telefonide väiksust, ei olnud vajalik kasutada eritransporti, seega ei olnud võimalik telefonide väljavedu saatelehtedega tõendada. Seda, et vaidlusaluseid telefone ei ole Eestis kasutatud, tõendavad mobiilteenust pakkuvate sideettevõtjate vastused. Seega on ilmselge, et vaidlusalune kaup ei asu Eestis ja vaidlustatud tehingu puhul ei ole Eestis käivet tekkinud.
2. c)Maksuhaldur ja kohtud on rikkunud uurimisprintsiipi, jättes olulised tõendid arvesse võtmata. OÜ Landare on oma tõendamiskohustuse täitnud, esitades maksuhaldurile telefonide IMEI-koodid, mille abil oleks võimalik tuvastada telefonide asukoht. Kui on tõendatud, et telefone ei kasutata Eestis, on igal juhul usutavam järeldus, et kaup on Eestist välja viidud. Arvestades telefonide hinda, ei ole eluliselt usutav, et keegi oleks neid Eestis soetanud mittekasutamise eesmärgil.
3. d)OÜ Landare on toiminud heauskselt. Kauba soetaja tegevus või tegevusetus ei saa mõjutada OÜ Landare maksukohustust. OÜ Landare ei vastuta tehingu teise poole ühendusesisese soetamise dekla​reerimata jätmise ning temalt seletuse võtmata jätmise eest.
4. e)Kohtud oleksid pidanud maksuotsuse tühistama ebapiisava motiveerimise tõttu. Maksuhaldur ei ole võtnud seletusi ostja esindajatelt ning keeldus telefonide asukoha tuvastamisest IMEI koodide kaudu. Sellega rikkus maksuhaldur uurimispõhimõtet, mistõttu maksuotsus on õigusvastane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt on kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmes​riiki, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

§ 15

lg 3 p 2 kohaselt kehtib käibemaksumäär 0% kaubale, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sellele sättele vastab Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi (nõukogu

1. novembri
2. a direktiiv 2006/112/EÜ) art 138 lg 1, mille kohaselt liikmesriigid vabastavad käibemaksust kaubatarned, mille müüja, soetaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab sihtkohta väljaspool enda territooriumi, kuid ühenduse territooriumil, teisele maksukohustuslasele või mittemaksu​kohustus​lasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis. 7.

§ 7

lg 4 kohaselt tõendatakse kauba ühendusesisest käivet kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Viidatud säte ei täpsusta, kuidas peab olema vormistatud tõend kauba teise liikmesriiki toimetamise kohta, eriti juhul, kui kauba soetaja on võtnud kohustuse kaup ise Eestist välja toimetada. Kassaator viitab Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud käibemaksuseaduse kommentaari​dele, milles on

§ 7

lg 4 kohta märgitud: "Konkreetset tõendavate dokumentide loetelu ei ole kehtestatud, mistõttu saab maksukohustuslane tõendamisel kasutada tal olemasolevaid dokumente. Näiteks kui kauba ühendusesisene käive tekib oma kauba toimetamisest, kusjuures kaup veetakse teise liikmesriiki oma transpordivahendiga, siis võib tõendamisel kasutada pro forma arvet, kauba saate​dokumente, üleandmis-vastuvõtu akte jms."

1. Euroopa Kohus on
2. septembri 2012 otsuses kohtuasjas nr C-273/11 selgitanud direktiivi 2006/112/EÜ art 138 lg 1 rakendamise kohta järgnevat. Pärast liikmesriikide vahel piirikontrolli kaotamist on maksuhalduril keeruline kindlaks teha, kas kaup on nimetatud liikmesriigi territooriumilt füüsiliselt välja viidud. Seetõttu viib maksuhaldur kontrolli läbi peamiselt maksukohustuslaste esitatud tõendite ja maksudeklaratsioonide alusel. (P 35.) Kuna direktiivis ei ole konkreetset sätet selle kohta, millised tõendid peab maksukohustuslane käibemaksuvabastuse saamiseks esitama, on direktiivi 2006/112 artikli 131 kohaselt liikmesriikide ülesanne kehtestada tingimused, millistel on ühendusesisesed tarned maksust vabastatud, et tagada maksuvabastuste nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi. (P 36.) Maksukohustuslasele tõendamise osas ette nähtud kohustused tuleb määrata kindlaks vastavalt sise​riiklikus õiguses selle kohta sõnaselgelt kehtestatud tingimustele ja sarnaste tehingute korral tava​päraselt kohaldatavale praktikale. (P 38.) Kui kauba tarnija on kord juba täitnud ühendusesisese tarne tõendamist puudutavad kohustused, sellal kui soetaja on jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse lähetada või vedada kaup tarnimis​koha liikmesriigist välja, on viimane see, kes peaks olema kohustatud tasuma käibemaksu selles liikmesriigis. (P 43.) Kohus märgib ka, et kui soetaja on toime pannud pettuse, siis sõltub kauba tarnija õigus maksu​vabastusele sellest, kas tarnija tegutses heas usus. (P-d 46–50.)
3. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kauba teise riiki toimetamist saaks tõendada mobiil​sideoperaatorite kinnitused selle kohta, et vaidlusaluseid mobiiltelefone ei kasutata Eestis.

§ 9

lg 1 p 1 kohaselt on kauba käibe tekkimise koht Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühenduse​sisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksu​kohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Eelnevast järeldub, et kui ei ole täidetud kauba ekspordi või ühendusesisese käibe tingimused, siis maksustatakse ka välisriigi isikule kauba võõrandamine Eestis 20% käibemaksu​määraga, kui kaup anti ostjale üle Eestis. Asjaolu, et seda kaupa asutakse hiljem kasutama välisriigis, ei mõjuta kauba võõrandamisel tekkinud maksukohustust. Kui Eestis kauba soetanud isik soovib kauba viia teise liikmesriiki või eksportida, on tal võimalik registreerida ennast Eestis käibemaksukohustuslaseks, deklareerida kauba ühendusesisest käivet

§ 7

lg 1 p 3 alusel ning arvata Eestis kauba soetamisel makstud sisendkäibemaks

§ 29lg 5 alusel maha.

Kui Eesti käibemaksukohustuslane müüb Eestis kaupa teises Euroopa Liidu liikmes​riigis elavale või asuvale lõpptarbijale, siis maksustatakse tehing käibemaksuga Eestis, sest lõpptarbijal puudub kohustus oma asukohariigis sellelt kaubalt käibemaksu maksta.

1. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja kohtutega, et OÜ Landare ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid, mis kinnitaksid tehingu toimumist Läti äriühinguga SIA Dono ning kauba Eestist välja​toimetamist. Vaidlustatud maksuotsuses (tl 10–11) märgib maksuhaldur, et OÜ Landare ei ole esitanud SIA Dono kohta registri väljavõtet või registreerimistunnistuse ärakirja, samuti ei ole tuvastatud SIA Dono väidetava esindaja isikusamasust ega säilitatud tema isikut tõendava dokumendi koopiat. Selliseid dokumente ei ole esitatud ka kohtutele. Samuti ei ole toimiku materjalide hulgas ühtegi dokumenti, millelt nähtuks SIA Dono esindaja kohustus ostetud kaup Eestist välja toimetada. Maksuotsuse kohaselt andis OÜ Landare juhatuse liige Vahur Jegorov
2. jaanuaril 2010 maksu​haldurile tehingu kohta suulise seletuse, milles teatas, et tehingu kohta on ilmselt veel dokumente, mille kohustub hiljem esitama. Maksutoimikus oleva suuliste seletuste protokolli kohaselt korraldas telefonide müüki V. Jegorovi tuttav R. Vään, kes leidis Lätist kaubale ostja ja kelle palvel tellis OÜ Landare kõnealused telefonid Saksamaalt. Ostja maksis telefonide eest OÜ Landare kontoris sula​rahas. Raha vastuvõtmise juures V. Jegorov ei viibinud, selle kohta võib anda selgitusi raamatu​pidaja. OÜ Landare peamine tegevus on keemiakaupade müük, viimased 4–5 aastat on toodud Eestisse jääsulatusvahendit Volgogradist.
3. Kohtutoimikus on vaidlusaluse tehingu kohta järgmised dokumentaalsed tõendid: SIA Dono Lätis käibemaksukohustuslasena registreerimise koodi kehtivuse kontrolli tõendi väljatrükk seisuga
4. jaanuar 2009 (tl 6) ning Saksamaa äriühingu Wital GmbH
5. detsembri
6. a saateleht (Packing List), millel on näha OÜ-le Landare Eestisse saadetud kolme mobiiltelefoni tootekoodid ja seerianumbrid (tl 73). Lisaks on kohtule esitatud fotod mobiiltelefoni tagaküljel asuvast etiketist, millel on näha IMEI-kood. IMTK esitatud maksumenetluse toimikus on tehingu kohta olemas veel SIA Dono tellimiskiri, OÜ Landare arve SIA-le Dono ning kassa sissetuleku order 23 700 euro tasumise kohta. Ühelgi dokumendil ei ole andmeid, mis võimaldaksid tuvastada ostja esindaja isikut ja esindusõiguse alust. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et OÜ Landare ei ole tõendanud kauba müüki Läti äriühingule SIA Dono ega kauba Eestist väljatoimetamist. Tuvastamata on isik, kes maksis
7. jaanuaril 2009 OÜ Landare kontoris sularahas 23 700 eurot, samuti selle isiku võimalik seos Läti äriühinguga SIA Dono. Ainus tõend SIA Dono nimelise Läti äriühingu olemasolu kohta on käibemaksu​kohustus​lasena registreerimise numbri kontrollpäringu väljatrükk. Puuduvad tõendid selle äriühingu esindus​õiguslike isikute kohta, kes oleksid saanud SIA Dono nimel ostutehingu teha või volitada mõnda muud isikut seda tehingut tegema ja muu hulgas ka kinnitama kauba Eestist välja​toimetamist.
8. Kui kaup on Eestis müüdud ja üle antud tundmatule füüsilisele isikule, siis tuleb käibe toimumise kohaks lugeda Eesti ja maksustada kauba müügi käive käibemaksuga 20% määras. Kuna müüja ei ole täitnud kohustust tõendada tehingu toimumist välismaise maksukohustuslasega ja kauba Eestist väljaviimist, siis puudub käesolevas kohtuasjas vajadus kontrollida, kas müüja teadis või pidi teadma kauba saaja võimalikust maksupettusest, mis võis seisneda selles, et üheski teises liikmesriigis ei deklareeritud Eestist ostetud kauba ühendusesisest soetamist.
9. Eeltoodud põhjustel jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused muutmata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb vastavalt HKMS § 107 lg-le 4 arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann