← Eesti

3-2-1-131-12

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-131-12 Otsuse kuupäev Tartu, 21. november 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Lui

) § 251 lg 1). Täitemenetluse algatamise aluseks olid Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse korraldused, sissenõudjaks oli Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu.

  1. augustil 2009 sõlmitud registriossa nr 9287802 kantud kinnisasja 9/14 mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingus on lisaks müüjale ja ostjale märgitud osalejateks kohtutäitur ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kostja I mõttelisele osale oli
  2. novembril 2008 seatud Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärge, mida sai kustutada üksnes kohtutäituri nõusolekul. Seega müüdi kinnisasja kostja I mõtteline osa täitemenetluses kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 korras. Maakohus ei ole eeltoodud asjaoludele tähelepanu pööranud ega hageja esitatud ja tema taotlusel kogutud tõendeid hinnanud. Samuti on maakohus jätnud ekslikult kohaldamata

§ 251

, mis sätestab ostueesõiguse piirangud.

§ 251lg 1 kohaselt ei saa ostueesõigust teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel.

Kuna hageja nõude rahuldamiseks ei ole seadusest tulenevat alust, ei ole poolte esitatud väited ja vastuväited olulised.

§ 251lg 1 on imperatiivne säte, mis välistab ostueesõiguse teostamise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud ringkonnakohus asjaoluga, et kostja I müüs kohtutäituri kontrolli all kinnisasja mõttelise osa ostjale. Selle kohta tehtud tagaseljaotsusega on tuvastatud, et hagejal oli õigus teostada ostueesõigust. Kostja II omandas vaidlusaluse kaasomandi osa väljaspool täitemenetlust, seega oli hagejal ostueesõigus. Ringkonnakohus kohaldas üllatuslikult

§ 251lg-t 1.

See säte ei kohaldu, sest kaasomandi osa müüdi kohtutäituri kontrolli all, mitte enampakkumisel. Kui

§ 251

lg 1 välistab kaasomaniku ostueesõiguse kinnisasja müümisel kohtutäituri kontrolli all, on see säte põhiseadusvastane ja ei kohaldu. 9. Kostja II vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kuna kohus kohaldab seadust ise, ei ole oluline, kas pooled tuginesid

§ 251lg-le 1.

Ostueesõigust reguleeritakse eelkõige võlaõigusseadusega, asjaõigusseadus on täiendav regulatsioon. Võlaõigusseaduse sätted ei ole vastuolus asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku sätetega.

§ 251lg 1 ei ole vastuolus põhiseadusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb Ts

MS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 järgi jõusse maakohtu otsuse, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta kostja II kanda. 11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I müüs vaidlusaluse kaasomandiosa ostjale kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 lg 1 järgi. Hageja teatas kostjale I, et soovib kasutada kaasomaniku ostueesõigust. Ostja müüs kohtutäituri kontrolli all ostetud kaasomandi osa kahe lepinguga edasi kostjale II. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas asja müük kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 lg 1 tähenduses välistas hageja ostueesõiguse teostamise

§ 251lg 1 järgi.

12. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kinnisasja mõttelise osa müümisel kohtutäituri kontrolli all ei saa ostueesõigust kasutada.

§ 251

lg 1 kohaselt ei saa ostueesõigust teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse. Praegusel juhul ei ole pooled väitnud, et kinnisasi müüdi pankrotimenetluses pankrotiseaduse alusel või sundvõõrandati kinnisasja sundvõõrandamise seaduse järgi. Kostja I müüs kinnisasja kohtutäituri kontrolli all. Võlgniku õigus müüa kinnisasi kohtutäituri kontrolli all TMS §-s 102 sätestatud korras tuleneb TMS §-st 157. Kohtutäituri kontrolli all müüb võlgnik kinnisasja müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras, kohtutäitur annab müügiks nõusoleku (TMS § 102 lg-d 1 ja 6). Kolleegium märgib, et asja müümisel kohtutäituri kontrolli all sõlmivad pooled müügilepingu, millega müüja (võlgnik) kohustub andma ostjale asja üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, viimane aga kohustub tasuma müüjale ostuhinna ja võtma asja vastu (

§ 208lg 1).

Lisaks võlaõiguslikule kohustustehingule sõlmivad müüja ja ostja kinnisomandi üleandmiseks asjaõiguslepingu (AÕS § 120). Kohtutäituri kontrolli all müüdud kinnisasja ostja kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja müüja või ostja avalduse ja sellele lisatud dokumentide (sh käsutustehing) alusel (kinnistusraamatu seaduse § 34-35). Täitemenetluse seadustik ei keela kasutada ostueesõigust, kui kinnisasi müüakse kohtutäituri kontrolli all TMS §-s 102 sätestatud korras. TMS § 98 lg 5 järgi ei saa ostueesõigust kasutada enampakkumisel. Kolleegium selgitab, et enampakkumise korral on asja müüjaks TMS § 78 lg 1 järgi kohtutäitur, kes koostab enampakkumise kohta enampakkumise akti. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega (TMS § 156). Seega ei sõlmita kohtutäituri korraldataval enampakkumisel eraõiguslikku müügilepingut, vaid müüdav kinnisasi omandatakse avalik-õigusliku toimingu alusel tehtava kande tulemusel (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-04, p 15). Kolleegium leiab, et TMS § 98 lg 5 täpsustab

§ 251lg-t 1, selgitades, millise müügi viisi korral ei saa ostueesõigust kasutada.

Seega on ostueesõiguse teostamine välistatud juhul, kui kinnisasi omandatakse kande tulemusel, mis tehakse avalik-õigusliku toimingu, mitte eraõigusliku lepingu alusel. Kohtutäituri kontrolli all toimuva müügi eraõiguslikku olemust ja tagajärgi arvestades ei ole põhjendatud ostueesõiguse teostamise võimalust sellise müügi viisi korral piirata. Kui seadusandjal oleks olnud tahe keelata ostueesõiguse teostamine ka TMS § 102 lg 1 korral, oleks see seaduses selgelt kirjas. Kolleegiumi arvates ei ole õige tunnustada praktikat, mis võimaldab võlgnikul ostueesõiguse kasutamise vältimiseks taotleda asja müümist kohtutäituri kontrolli all.

  1. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuivõrd maakohtu otsuse resolutsioon jääb jõusse, jääb jõusse ka maakohtus kantud menetluskulude jaotus, millega maakohus jättis menetluskulud kostja II kanda. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, muudab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude jaotust. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel jätta samuti kostja II kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
  2. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg 8 kolmanda lausega teatanud Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole kautsjon tagastada. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.