) § 251 lg 1). Täitemenetluse algatamise aluseks olid Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse korraldused, sissenõudjaks oli Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu.
, mis sätestab ostueesõiguse piirangud.
Kuna hageja nõude rahuldamiseks ei ole seadusest tulenevat alust, ei ole poolte esitatud väited ja vastuväited olulised.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud ringkonnakohus asjaoluga, et kostja I müüs kohtutäituri kontrolli all kinnisasja mõttelise osa ostjale. Selle kohta tehtud tagaseljaotsusega on tuvastatud, et hagejal oli õigus teostada ostueesõigust. Kostja II omandas vaidlusaluse kaasomandi osa väljaspool täitemenetlust, seega oli hagejal ostueesõigus. Ringkonnakohus kohaldas üllatuslikult
See säte ei kohaldu, sest kaasomandi osa müüdi kohtutäituri kontrolli all, mitte enampakkumisel. Kui
lg 1 välistab kaasomaniku ostueesõiguse kinnisasja müümisel kohtutäituri kontrolli all, on see säte põhiseadusvastane ja ei kohaldu. 9. Kostja II vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kuna kohus kohaldab seadust ise, ei ole oluline, kas pooled tuginesid
Ostueesõigust reguleeritakse eelkõige võlaõigusseadusega, asjaõigusseadus on täiendav regulatsioon. Võlaõigusseaduse sätted ei ole vastuolus asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku sätetega.
MS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 järgi jõusse maakohtu otsuse, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta kostja II kanda. 11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I müüs vaidlusaluse kaasomandiosa ostjale kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 lg 1 järgi. Hageja teatas kostjale I, et soovib kasutada kaasomaniku ostueesõigust. Ostja müüs kohtutäituri kontrolli all ostetud kaasomandi osa kahe lepinguga edasi kostjale II. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas asja müük kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 lg 1 tähenduses välistas hageja ostueesõiguse teostamise
12. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kinnisasja mõttelise osa müümisel kohtutäituri kontrolli all ei saa ostueesõigust kasutada.
lg 1 kohaselt ei saa ostueesõigust teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse. Praegusel juhul ei ole pooled väitnud, et kinnisasi müüdi pankrotimenetluses pankrotiseaduse alusel või sundvõõrandati kinnisasja sundvõõrandamise seaduse järgi. Kostja I müüs kinnisasja kohtutäituri kontrolli all. Võlgniku õigus müüa kinnisasi kohtutäituri kontrolli all TMS §-s 102 sätestatud korras tuleneb TMS §-st 157. Kohtutäituri kontrolli all müüb võlgnik kinnisasja müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras, kohtutäitur annab müügiks nõusoleku (TMS § 102 lg-d 1 ja 6). Kolleegium märgib, et asja müümisel kohtutäituri kontrolli all sõlmivad pooled müügilepingu, millega müüja (võlgnik) kohustub andma ostjale asja üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, viimane aga kohustub tasuma müüjale ostuhinna ja võtma asja vastu (
Lisaks võlaõiguslikule kohustustehingule sõlmivad müüja ja ostja kinnisomandi üleandmiseks asjaõiguslepingu (AÕS § 120). Kohtutäituri kontrolli all müüdud kinnisasja ostja kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja müüja või ostja avalduse ja sellele lisatud dokumentide (sh käsutustehing) alusel (kinnistusraamatu seaduse § 34-35). Täitemenetluse seadustik ei keela kasutada ostueesõigust, kui kinnisasi müüakse kohtutäituri kontrolli all TMS §-s 102 sätestatud korras. TMS § 98 lg 5 järgi ei saa ostueesõigust kasutada enampakkumisel. Kolleegium selgitab, et enampakkumise korral on asja müüjaks TMS § 78 lg 1 järgi kohtutäitur, kes koostab enampakkumise kohta enampakkumise akti. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega (TMS § 156). Seega ei sõlmita kohtutäituri korraldataval enampakkumisel eraõiguslikku müügilepingut, vaid müüdav kinnisasi omandatakse avalik-õigusliku toimingu alusel tehtava kande tulemusel (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-04, p 15). Kolleegium leiab, et TMS § 98 lg 5 täpsustab
Seega on ostueesõiguse teostamine välistatud juhul, kui kinnisasi omandatakse kande tulemusel, mis tehakse avalik-õigusliku toimingu, mitte eraõigusliku lepingu alusel. Kohtutäituri kontrolli all toimuva müügi eraõiguslikku olemust ja tagajärgi arvestades ei ole põhjendatud ostueesõiguse teostamise võimalust sellise müügi viisi korral piirata. Kui seadusandjal oleks olnud tahe keelata ostueesõiguse teostamine ka TMS § 102 lg 1 korral, oleks see seaduses selgelt kirjas. Kolleegiumi arvates ei ole õige tunnustada praktikat, mis võimaldab võlgnikul ostueesõiguse kasutamise vältimiseks taotleda asja müümist kohtutäituri kontrolli all.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.