3-4-1-13-12

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS 3-4-1-13-12

1. november 2012 Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa ja Jüri Põld
2. jaanuarist 2009 kuni
3. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lõike 11 koostoimes sama seaduse lisa 1 viimase lausega ja
4. jaanuarist 2011 kuni
5. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõigete 14 ja 20 koostoimes sama seaduse lisa 1
6. märtsist 2011 kuni
7. juunini 2012 kehtinud viimase lausega põhiseaduslikkuse kontroll Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuni
9. aasta määrus haldusasjas nr 3-10-1173 Kirjalik menetlus Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eraldada liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjast nr 3-4-1-11-12 põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-13-
10. Anda põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-13-12 lahendada Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU MÄÄRUS
11. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liitis
12. septembri
13. aasta määrusega ühte menetlusse Tallinna Halduskohtu
14. mai
15. aasta määrusega haldusasjas nr 3-11-2040 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-11-12, Tallinna Ringkonnakohtu
16. juuni
17. aasta määrusega haldusasjas nr 3-10-1173 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-1312 ja Tartu Halduskohtu
18. augusti
19. aasta määrusega haldusasjas nr 3-12-1356 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-19-
20. Uue põhiseaduslikkuse järelevalve asja numbriks sai 3-4-1-11-
22. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-le 52, pidas kolleegium nende põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liitmist ühte menetlusse vajalikuks asja lahendamise huvides. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium põhjendas asjade liitmist sellega, et kolmes põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on tegemist kahju hüvitamise haldusasjadega ning erineval ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonide alusel erinevas kohtuastmes määratud riigilõivudega.
23. Liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise käigus tekkisid kolleegiumil erimeelsused, kas haldusasjas nr 3-10-1173 Tallinna Ringkonnakohtus põhiseadusvastaseks tunnistatud sätted on asjassepuutuvad.
24. PSJKS § 14 lõike 2 esimese lause kohaselt võib Riigikohus hinnata kohtulahendiga algatatud konkreetse normikontrolli menetluses sätte põhiseadusele vastavust juhul, kui säte oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusvastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusvastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
25. märtsi
26. aasta otsus asjas nr 3-4-1-19-10, punkt 23). Seejuures on asjassepuutuvuse hindamiseks vajalik, et asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
27. detsembri
28. aasta määrus asjas nr 3-4-1-15-08, punkt 17) kui ka kohaldatava õigusnormi (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
29. novembri
30. aasta otsus asjas nr 3-4-1-9-03, punkt 12).
31. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ees seisab küsimus, kuidas sisustada põhiseaduslikkuse järelevalve kontekstis halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lõike 5 punktis 1 ja lõikes 8 ette nähtud õigust nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
32. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
33. juuni
34. aasta otsuses asjas nr 3-41-12-12 aktsepteerinud seda, et ringkonnakohus saab kohtuasja menetlemise ajal kontrollida apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu põhiseaduspärasust. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas taotles apellant ringkonnakohtus toimuva menetluse ajal apellatsioonkaebuselt ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist, põhjendades riigilõivu ülemäärasust seaduses sätestatud ja kohtu nõutud riigilõivumäära põhiseadusvastasusega.
35. Samas tekkis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil küsimus olukorra kohta, kus halduskohtusse kaebuse esitaja tasus esimeses kohtuastmes riigilõivu seaduses ettenähtud määras ega esitanud selles kohtuastmes väiteid, et lõivu ette nägevad riigilõivuseaduse sätted on põhiseadusega vastuolus. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on täpsemalt küsimuseks, kas ringkonnakohus saab esimeses kohtuastmes tasutud riigilõivu tagastamise avaldust lahendades kontrollida esimeses kohtuastmes tasutud riigilõivu põhiseaduspärasust.
36. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab vajalikuks põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-13-12 tõstatatud küsimuste lahendamist Riigikohtu üldkogus. Asja nr 3-4-1-13-12 eraldi arutamine liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjast nr 3-4-1-11-12 võimaldab teised liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad kiiremini läbi vaadata ning lihtsustab liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjade menetlust.
37. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium eraldab liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjast nr 3-4-1-11-12 üldkogule andmise eesmärgil asja nr 3-4-1-13-
38. PSJKS § 3 lõike 3 alusel annab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-13-12 üle üldkogule. Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Jüri Põld