Obsah (8)

§ 180§ 390§ 331§ 189§ 14§ 8§ 339§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-105-12 23. november 2012 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kri

§ 180

lg 3 alusel määras maakohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, viidates sellele, et vanglas viibides võib menetluskulude tasumine olla takistatud, kuna kinnipeetava tööhõive ei ole tagatud.

1. Kohtuotsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotles menetluskulude jätmist riigi kanda suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, põhjendades seda V. Latanile mõistetud pikaajalise vangistusega ja temal vara puudumisega. Kaitsja hinnangul käib menetluskulude tasumine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määrusega jäeti maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas muutmata. 3.1 Esmalt leidis ringkonnakohus, et määruskaebuse läbivaatamisel

§ 390

lg 1 alusel ei saa kohaldada

§ 331

lg 11 sätteid, kuna kaebus vaadatakse kooskõlas

§ 390lg-ga 3 läbi kirjalikus menetluses kümne päeva jooksul.

Määruskaebuse läbivaatamiseks on seadusandja ette näinud niivõrd lühikese tähtaja, et see ei võimalda arvamuse avaldamiseks tähtaja andmist. 3.2 Kriminaalasja materjalide kohaselt avaldas prokurör kohtuistungil seisukoha menetluskulude väljamõistmise osas ja süüdistatav ning tema kaitsja ei esitanud sellele vastuväiteid. Maakohus määras süüdistatavale kulude hüvitamise tähtajaks ühe aasta kohtuotsuse jõustumisest. Kohtupraktikas ei ole peetud võimalikuks seaduses vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamist üle 12 kuu. Samuti on maakohus kohtuotsuse tegemisel juba võtnud arvesse

§ 180

lg-s 3 sätestatud võimalust jätta osa menetluskuludest riigi kanda, sest süüdistatav peab maksma vaid osa ekspertiisikuludest. Kinnipidamisasutuses viibimine ei ole menetluskulude vähendamise aluseks. Samuti on võimalik menetluskulude osadena täitmise võimalust kaaluda täitemenetluses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse ja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ning uue otsuse tegemist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus ei ole arvestanud asjaolu, et süüdistataval puudub vanglas viibimise ajal tegelik võimalus menetluskulude tasumiseks, kuna kinnipidamisasutuses ei ole tööhõive tagatud. Kohtupraktika ei ole selles küsimuses ühetaoline, kuigi süüdimõistetud on ühesuguses olukorras. Vastuolus Riigikohtu praktikaga ei ole ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel järginud

§ 331lg 11 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4.

juuni

1. a määrus kriminaalasjas nr 3-11-50-12). Menetluspooli ei teavitatud esitatud määruskaebusest ega antud neile tähtaega arvamuse esitamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium märgib, et V. Latan vaidlustas temalt menetluskulude väljamõistmise

§ 189

lg 3 alusel määruskaebe korras.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus

1. ja
2. peatüki sätteid, arvestades

15. peatükis sätestatud erisusi.

§ 390

lg 3 kohaselt toimub määruskaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus reeglina kirjalikus menetluses kümne päeva jooksul määruskaebuse saamisest. Erandid sellest reeglist on sätestatud

§ 390lg-tes 4 ja 41.

5.1 Kirjalikku menetlust apellatsioonikohtus reguleerib

§ 331lg 11.

Selle sätte kohaselt määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest apellatsioonimenetluse pooltele. Riigikohus on sedastanud, et vaadates kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses, tuleb ringkonnakohtul tagada menetlusosaliste õigus apellatsioonimenetluses seaduses ettenähtud viisil osaleda - eeskätt õigus olla kohtu poolt ärakuulatud. Oluline on seejuures veenduda, et menetlusosalisel oli võimalik kohtule oma seisukohta esitada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-12, p 10). 5.2 Kooskõlas

§ 390

lg-ga 1 rakenduvad Riigikohtu praktika kohaselt

§ 331

lg-s 11 sätestatud reeglid ka määruskaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-12, p 10). Seega ka määruskaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul määruskaebemenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada ja määruse teatavakstegemise aja ning teatab sellest määruskaebemenetluse pooltele. Olukorda, kus kohtumenetluse pool jäetakse teavitamata teise poole määruskaebusest ega võimaldata tal esitada sellele vastuväiteid, on Riigikohus käsitanud kohtumenetluse võistlevuse (

§ 14

) ja menetlusosaliste õiguste tagamise (

§ 8

) põhimõtete olulise rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses.

1. Käesolevas asjas esitas V. Latani kaitsja
2. mail 2012 maakohtu otsuse peale määruskaebuse. Maakohus edastas selle
3. juunil 2012 ringkonnakohtule (kohtutoimiku andmete kohaselt saabus see ringkonnakohtusse
4. juunil 2012), teatades sellest ka prokurörile.
5. juunil 2012 tegi ringkonnakohus selles kriminaalasjas määruse, millega lahendas menetluskulude küsimuse. Seejuures ei järginud ringkonnakohus

§ 331

lg 11 sätteid, jättes määramata tähtaja seisukohtade esitamiseks ja määruse avalikult teatavakstegemise aja. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu põhjendused määruse läbivaatamiseks ettenähtud lühikese tähtaja kohta ei saa siiski tingida menetlusosaliste õiguste rikkumist ja võistlevuse põhimõttest hälbimist.

§ 390

lg 3 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, et ringkonnakohus peab tagama ausa kohtumenetluse põhimõtete järgimise. Seega tuleb kõnealuses sättes märgitud tähtaja rakendamisel juhinduda sellest, et selle aja jooksul peab ringkonnakohus küll määruskaebust läbi vaadates täitma

§ 331

lg-s 11 nimetatud nõudeid ehk määrama tähtaja seisukohtade esitamiseks ja lahendi teatavakstegemise aja. Viimatiöeldu ei tähenda aga seda, et ringkonnakohus peaks

§ 390lg-s 3 märgitud tähtajaks lahendi ka teatavaks tegema.

Kooskõlas varasema praktikaga tunnistab Riigikohus ka praeguses asjas

§ 331

lg 11 rikkumise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339

lg 2 tähenduses, mis tingib kohtumääruse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks samale kohtukoosseisule. 7. Kuigi asetleidnud menetlusõiguse rikkumise tõttu ei võta kolleegium seisukohta lahendi sisulise õigsuse kohta, tuleb kohtupraktika ühtlustamiseks siiski märkida järgmist. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (

§ 180lg 1).

Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 27). Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 362 p-st 2 tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11.

juuni

1. a määruse V. Latanilt menetluskulude väljamõistmises ja saadab kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
2. V. Latani kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 38 euro ja 40 sendi suuruses summas, sh käibemaks 6 eurot ja 40 senti. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud kaks pooltundi. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiming vajalik ja selle tegemisele kulutatud aeg põhjendatud. Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
3. detsembri
4. a otsusega kinnitatud korra p-dest 2 ja 23 tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 38 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 6 eurot ning 40 senti). Vastavalt

§ 187lg-le 1 tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris