Obsah (8)

§ 113§ 108§ 128§ 158§ 86§ 88§ 115§ 127

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-117-12 Otsuse kuupäev Tartu, 28. november 2012. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja T

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitatud arvutuste kohaselt viivitas kostja

1. a aastamaksu tasumisega 251 päeva ja
2. a aastamaksu tasumisega 317 päeva. Ühistu
3. veebruari
4. a,
5. aprilli
6. a ja
7. märtsi
8. a üldkoosoleku otsustega määrati õigel ajal tasumata aastamaksu eest arvestatava viivise määraks 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest. Hooneühistu põhikirjade (
9. a põhikirja p 22 lg 4 ja
10. a põhikirja p 4.2.6) järgi on ühistu üldkoosoleku pädevuses määrata kindlaks ühistu pädeva juhtimisorgani sätestatud maksete õigel ajal ja/või täielikult tasumata jätmise korral makstava viivise suurus. Seega on viivisemäär põhjendatud ning kostja peab
11. a aastamaksu tasumisega viivitamise eest maksma hagejale viivist 135 krooni ja
12. a aastamaksu tasumisega viivitamise eest 170 krooni. Hageja on vähendanud kostjalt väljamõistetava viivise suurust 305 kroonilt 234 kroonini, mis on mõistlik viivise suurus. Hageja palus mõista kostjalt välja 1750 krooni, kuna kostja ei osalenud 2006-2010 garaaži valvamises, ja 50 krooni, kuna kostja ei löönud kaasa
13. a heakorratöödel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole valves ja heakorratöödel osalemata jätmise eest maksnud. Kostja esitas hageja neile nõuetele aegumise vastuväite. Kuna hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse korras
14. oktoobril 2009, ei ole TsÜS §-s 147 sätestatud kolmeaastane hagi aegumistähtaeg saabunud ja hageja nõuded ei ole aegunud. Kostja vastuväite kohaselt tuleb hageja aegumata nõuded valvamiskohustuse täitmata jätmise ja heakorratöödel osalemata jätmise eest jätta rahuldamata, sest ühistu otsused on tühised, kuna on vastuolus seadustega. Ühistu
15. veebruari
16. a üldkoosoleku otsuse järgi kohustusid liikmed valvama garaažibokse ise ning kõik ühistuliikmed pidid graafiku järgi valves olema. Need liikmed, kes oma graafikujärgsel ajal ei saanud valvata, pidid olema valves muul ajal või hüvitama valvekorra 100 krooniga. Sama üldkoosoleku otsusega otsustati ka ühistu territooriumi heakorratööde tegemine ning need ühistu liikmed, kes töödel ei osale, pidid tasuma ühistu kassasse 50 krooni. Ühistu
17. aprilli
18. a üldkoosolekul otsustati, et heakorratöid tehakse
19. mail 2004 ning töötamata tundide ees peab ühistuliige tasuma 50 krooni. Samuti määrati kindlaks, et garaaži valvatakse kella 20.00-st kuni 6.00ni oma jõududega. Oma valvekorrast keeldumise eest pidi ühistuliige tasuma 100 krooni. Üldkoosolekul osalejate nimekirjast nähtuvalt võttis koosolekust osa ka kostja, kes samuti hääletas vastuvõetud otsuste poolt. Ühistu
20. märtsi
21. a üldkoosolekul otsustas üldkoosolek suurendada hüvitist valvekorralt puudumise eest 150 kroonini ning heakorratöödelt puudumise eest 100 kroonini tunnis. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud üldkoosolekute toimumisest ja et liikmeid üldkoosolekule ei kutsutud. Pooled ei vaidle selle üle, et heakorratöödel (laupäevakutel) osalemata jätmise eest on kostja tasunud. Samuti on tõendatud, et kostja osales
22. aprilli
23. a üldkoosolekul. Hageja on veenvalt põhjendanud, et valvegraafikud olid teadetetahvlil teatavaks tehtud, ning valvegraafiku väljavõttega on tõendatud, et kostja oli valvegraafikutest teadlik ja tema asemel valvas
24. juulil 2004 teine ühistuliige. Ühistu otsused valve ja heakorratööde tegemise kohta on ühistu liikmete huvides ühistu üldkoosolekutel vastu võetud. Kostja väide, et hooneühistul ei ole õigust hoonet valvata, ei ole põhjendatud. Igal isikul on õigus oma vara valvata. Kostja väide, et hoonet tegelikult ei valvatud, sest ühistu ei tea, kes paigaldas tema garaažiboksi ukse ette betoonbloki, ei ole tõendatud ning on ümber lükatud hageja esitatud tõenditega. Hageja on veenvalt põhjendanud, et garaažibokside valve oli hädavalik. Alates
25. aastast ei ole olnud ühtegi vargust. Enne valveid varastati boksidest kolm sõidukit, bensiini, tööriistu ja muud vara. Korrapidamiste päevikust nähtub, et liikmed, kes osalesid valves, kinnitasid seda oma allkirjaga. Kõik liikmed, v.a kostja, s.o 79 liiget 80-st osalesid valves või teistel hooneühistu töödel. Korrapidamiste päevikust nähtub, et päevadel, mil kostja pidi valvama, keegi valvama ei ilmunud. Seega oli neil päevadel hoone valveta. Ühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed valvavad ise garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on võetud vastu liikmete ühistes huvides ega ole vastuolus seadusega. Seega ei ole otsused tühised. Kuna otsused kehtivad ja kostja rikub raha maksmise kohustust, tuleb temalt

§ 108

lg 1 alusel mõista lisaks viivisele välja ka valves osalemata jätmise eest tasu 1750 krooni ja heakorratöödel osalemata jätmise eest tasu 50 krooni.

§ 128

lg 3 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka enne nõude esitamist kohtuväliselt tekkinud postikulud 118 krooni 10 senti.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest maakohus jättis käsitlemata kostja vastuväited, lahendamata kostja taotluse saada üldkoosoleku protokollid ning hindas vääralt tõendeid, sh ei nõudnud hagejalt kinnitatud majandusaasta aruandeid, millest nähtuks, kuidas jaotati kulud ühistu liikmete vahel.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
4. veebruari
5. a otsusega apellatsioonkaebuse (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 ekslikult märgitud: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata), tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus asjas õigesti hooneühistu seaduse sätteid. Hooneühistuseadus jõustus
6. jaanuaril 2005 ning kuna hageja korrigeeris oma nõuet kostja aegumise vastuväite tõttu, põhinevad hageja nõuded võlgnevusel, mis tekkis pärast
7. detsembrit
8. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kostja väide, et maakohus ei andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele ning lähtus ebaõigesti eeldusest, et kostja kohustuste aluseks olevad üldkoosoleku otsused kehtivad, ei ole õige. Hageja esitas maakohtule tõendid selle kohta, millal koosolekud toimusid, kas tegemist oli esmakordse või korduva koosolekuga, kui palju liikmeid osales, milline oli päevakord ning millised olid hääletustulemused. Kostja ei tõendanud maakohtus oma vastuväiteid ega esitanud ka tõendeid, mis oleksid hageja tõendid kahtluse alla seadnud. Kostja väide, et asjas ei ole tõendatud, et teda teavitati üldkoosoleku otsusest, ei ole asjakohane. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja osales isiklikult vähemalt ühel üldkoosolekul ja et teda oli enne kohtusse pöördumist nõudest teavitatud. Kostja on ka osaliselt oma võlgnevuse tasunud. Seega tuleneb asjaoludest, et kostja pidi olema üldkoosolekute toimumistest ja nende otsustest teadlik. Maakohus kvalifitseeris vääralt hageja nõude valves ja heakorratöödel osalemata jätmise tasuna ning asus vääralt seisukohale, et tegemist on hageja põhikirja alusel kehtestatud vajaliku tasuga. Hageja üldkoosolek ei olnud pädev sellist tasu kehtestama. Tegemist ei ole heakorra- ja valvetasuga. Hageja kehtestatud tasude suurus ja tasumise kord annaksid alust kohaldada nimetatud tasudele leppetrahvi regulatsiooni (

§ 158). Leppetrahvi saab kokku leppida lepingulises suhtes.

Hageja üldkoosoleku otsus on käsitatav küll mitmepoolse tehinguna, kuid mitte lepinguna. Ühistu üldkoosolek ei olnud pädev oma liikmetega leppetrahvi tasumise tingimustes kokku leppima. HÜS § 13 lg 1 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Kindla rahasumma maksmise kohustuse määramine liikmele selle eest, et ta ei osale hooneühistu korraldatud talgutel või valvetes, ei ole käsitatav otsusena, mis on tehtud ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutuste kandmise tõttu. Sellise tasu määramine on trahvi iseloomuga ning selle määramine hooneühistu liikmele ei vasta headele kommetele. Kuna üldkoosoleku pädevuses ei olnud sanktsiooni iseloomuga tasu kehtestamine, on hageja nõue 115 euro 4 sendi (1800 krooni) saamiseks alusetu ja selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue saada postikulude tõttu

§ 128lg 3 alusel hüvitist on iseenesest lubatav.

Hageja on aga esitanud olulises osas põhjendamatu nõude, sest ei ole märkinud, millest postikulud koosnesid, ega tõendanud kulutuste hüvitamiseks olulisi asjaolusid. Hagiavaldusest ei nähtu, milliste teadete edastamisega millises suuruses kulud tekkisid. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja postikulude hüvitamise nõue 7 eurot 55 senti (118 krooni 10 senti). Kuna hageja loobus aastamaksude nõudest ja kostja tasutud summad on hageja arvestanud viivise katteks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue 14 eurot 96 senti (234 krooni). Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja asjas tehakse uus otsus, millega hagi jääb rahuldamata, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtus ja ringkonnakohtus kantud kulud hageja kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta maakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vääralt menetlusse, kuigi see esitati hilinemisega. Ringkonnakohus kvalifitseeris vääralt hageja 115 euro 4 sendi (1800 krooni) saamise nõude ning asus vääralt seisukohale, et kostjal ei ole kohustust maksta hagejale valves ja heakorratöödel osalemata jätmise tõttu tasu. Ühistu liikmetel oli õigus otsustada, et garaažibokse valvatakse ise ning ise tehakse ka heakorratööd ning olukorras, kus isik ei täida neid kohustusi, asendatakse tema kohustus ühistule hüvitise maksmise kohustusega. Selline otsustus on kõigi ühistu liikmete huvides ja kõik peale kostja on seda ka täitnud. Hüvitist ei saa käsitada leppetrahvina. Tegemist on tasuga heakorra tagamise ja valve eest. Ringkonnakohus jättis vääralt rahuldamata hageja viivisenõude. Õige on see, et hageja loobus aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja oli need juba tasunud, kuid hageja ei loobunud viivisenõudest. Hageja ei ole kostja tasutud summasid arvestanud viivise katteks. Ringkonnakohus jättis vääralt kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kostjale nõuete esitamise tõttu tekkinud postikulud. Hageja esitas nii kostjale saadetud kirjade teksti kui ka postikulusid tõendavad dokumendid (tl 20-25 ja 116-117).
2. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal ei olnud kohustust osaleda heakorratöödel ja valvetes, sest hageja üldkoosoleku otsused selle kohta on tühised, kuna rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, sest koosolekute päevakorras nimetatud küsimust ei olnud. Hagejal ei ole õigust nõuda liikmemaksu tasumisega viivitamise eest viivist, sest hageja
3. aprilli
4. a otsuse järgi ei ole hagejal sellist õigust. Kuna hageja nõue ei ole põhjendatud, ei ole alust postikulu hüvitada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
6. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium esmalt, et ringkonnakohus võttis õigesti kostja apellatsioonkaebuse menetlusse, sest kostja esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt. Toimikust nähtuvalt sai kostja maakohtu otsuse kätte
7. mail 2011 (tl 143).
8. juunil 2011 esitas kostja e-kirja teel apellatsioonkaebuse (tl 145). Kirjalik allkirjastatud apellatsioonkaebus jõudis maakohtusse
9. juunil 2011 (tl 151). Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada üldjuhul 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest. Tähtaja kulgemine algab TsÜS § 135 lg 1 järgi üldjuhul järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, möödub TsÜS § 136 lg 6 ja § 137 lg 1 järgi tähtaeg ajavahemiku viimasel päeval kl 24.
10. Eeltoodu kohaselt oleks apellatsioonitähtaeg pidanud praeguses asjas lõppema
11. juunil 2011 kl 24.
12. Nimetatud kuupäev oli pühapäev. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse TsÜS § 136 lg 8 järgi tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega tuleb lugeda apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks
13. juuni
14. Nimetatud päeval saatis kostja maakohtule e-kirjaga digitaalselt allkirjastamata apellatsioonkaebuse. Allkirjastatud kirjalik apellatsioonkaebus jõudis maakohtusse
15. juunil
16. TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 järgi piisab kirjaliku kaebuse, sh apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt kümne päeva jooksul. Neid nõudeid on kostja täitnud. Seega esitas kostja apellatsioonkaebuse tähtaegselt.
17. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes esmalt selle üle, kas hagejal kui hooneühistul on õigus nõuda kostjalt kui hooneühistu liikmelt raha selle eest, et kostja ei osalenud hooneühistule kuuluva hoone valvamises ega heakorratöödel. Hagiavalduse kohaselt tulenes kostja kohustus sellest, et hooneühistu üldkoosolek otsustas
18. veebruari
19. a üldkoosolekul ühehäälselt, et hooneühistu liikmed valvavad öösiti hoonet juhatuse määratud graafiku järgi ning need, kes määratud ajal ei valva, valvavad muul ajal või hüvitavad hooneühistule 100 krooni korra eest. Samuti otsustati ühehäälselt, et ühistu liige peab osalema heakorratöödel või maksma iga heakorratöödel osalemata korra eest hüvitist 50 krooni.
20. märtsi
21. a üldkoosolekul otsustati suurendada hüvitist valvekorralt puudumise korral 150 kroonini ja heakorratöödel osalemata jätmise puhul 100 kroonini. Hageja väitel on teised hooneühistu liikmed täitnud oma kohustused nõuetekohaselt, v.a kostja. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hooneühistu otsused selle kohta, et ühistu liikmed valvavad ise garaažihoonet ja teevad ise heakorratöid, on vastu võetud hooneühistu liikmete huvides ega ole seadusega vastuolus. Õige ei ole ringkonnakohtu arusaam, et hooneühistu liikmed ei saanud hüvitises kokku leppida, ega see, et selline kokkulepe on heade kommetega vastuolus. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja kehtestatud tasude suurus ja tasumise kord annavad alust kohaldada leppetrahvi regulatsiooni (

§ 158). Kolleegiumi hinnangul tuleb 16.

veebruari 2002. a üldkoosoleku otsusega (otsus) sätestatud hüvitisi (kompensatsioone) käsitada alternatiivkohustusena

§ 86

mõttes, mitte leppetrahvina

§ 158mõttes.

Sellele viitab nimetatud otsuse p 2 sõnastus: „GÜ liikmed, kes puuduvad korrapidamisel, on kohustatud kutsutama seda plaanivälise korrapidamisega või hüvitama tasumisega kassasse ulatuses 100 krooni." Kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub

§ 86

lg 1 järgi valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul. Otsuse p 2 järgi on ühistu liikmel valikuõigus ja ta võib valida, kas täita valvamiskohustust või maksta hüvitist. Kolleegiumi hinnangul ei ole kokku lepitud hüvitise maksmise eesmärgiks võimaliku kahju hüvitamine, mis on leppetrahvi peamiseks eesmärgiks. Samuti saab alternatiivkohustuse kokkuleppena käsitada nimetatud otsuse p 4, mille järgi tuli heakorratöödelt puudumise eest maksta hüvitist 50 krooni. Ühingulises tegevuses, kus üldkoosolekul otsustatakse muu hulgas ka ühinguliikmete mitmesuguste ühistegevuste korraldamise üle (valvamine, koristamine jms), on kolleegiumi arvates võimalik ja mõistlik sellistes alternatiivkohustustes kokku leppida. Kolleegiumi arvates saab aga ülal märgitud alternatiivne kohustus tekkida hooneühistu liikmetel üksnes juhul, kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul, kus selle üle otsustati, ning nõustus selliste kohustustega (ei hääletanud otsuse vastu), s.o sõlmis alternatiivkohustuse kokkuleppe. Kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul ja hääletas alternatiivsete kohustuste (sh isiklikku laadi kohustuse (valvamise ja heakorratööde tegemise kohustuse) või selle asemel hüvitise maksmise kohustuse) poolt, oli ta kohustatud kokkulepet täitma, s.o täitma kas isiklikku laadi kohustuse või maksma selle asemel raha. Eelnevat arvestades tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas kostja osales üldkoosolekutel, kus otsustati alternatiivsete kohustuste, sh isiklikku laadi kohustuse üle, ja nõustus nende otsustega. Maakohus tuvastas, et kostja osales küll 25. aprilli 2004. a üldkoosolekul, kuid tuvastatud ei ole, kas hageja hääletas sellel koosolekul otsuste poolt, ega see, kas hageja osales ka teistel üldkoosolekutel, sh 23. märtsi 2008. a üldkoosolekul, kus otsustati hüvitise suurust muuta. 13. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes ka selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt viivist, kuna kostja viivitas aastamaksu maksmisega. Kolleegiumi hinnangul asus ringkonnakohus paljasõnaliselt ja põhjendamatult seisukohale, et kuna hageja loobus kohtumenetluses aastamaksude nõudest ja arvestas kostja tasutud summad viivise katteks, tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata. Kuigi hageja loobus aastamaksude tasumise nõudest, sest kostja täitis oma kohustused, ei ole hageja viivisenõudest loobunud ega väitnud, et tasutud aastamaksud tuleks arvata viivise katteks.

§ 88

lg 1 järgi võib võlgnik mitme kohustuse täitmiseks raha üle andes määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha annab, kui sellest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks.

§ 88

lg 4 järgi võib võlausaldaja määrata, milline kohustus on täidetud, pärast seda, kui võlgnik ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist seda ise määranud. Kostja on väitnud, et tasus aastamaksud, ning on esitanud selle kohta ka tõendid (tl 64-66). Samuti on kostja kohtumenetluses eitanud oma kohustust viivist maksta. Seega saab järeldada, et kostja on määranud, et tasutud raha tuleb arvata põhikohustuse katteks. 14. Õige on hageja väide, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude hüvitada kohtueelses menetluses tekkinud postikulud. Hageja soovis, et kostja hüvitaks talle postikulud (kahju), mida hageja kandis seetõttu, et kostja rikkus oma kohustusi hageja vastu. Ringkonnakohus asus paljasõnaliselt seisukohale, et hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ega tõendanud postikulusid (kahju tekkimist), kuigi hageja esitas kohtule kulusid tõendavad dokumendid (I kd, tl 116-117) ja põhjendas, kuidas on kostja talle kahju tekitanud. Kolleegium selgitab, et postikulud on

§ 115

lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127lg 2 mõttes. 15. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Ts

MS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon hagejale. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu