3-1-1-133-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-133-12

1. november 2012 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Süüdistatava J. P. vahistamise asendamata jätmine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-8959 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. P. kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokurör Laura Vaik pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
4. november 2012, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a määrus, millega jäeti süüdistatava J. P. kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
8. oktoobri
9. a määruse peale läbi vaatamata ja saata määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule uueks sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
10. Kaitsja määruskaebus rahuldada.
11. Tagastada kaitsja taotlused J. P.-le kohaldatud tõkendi tühistamiseks ja jälitustegevuse salvestiste võtmiseks kriminaaltoimiku juurde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tartu Maakohtu
13. oktoobri
14. a määrusega anti J. P. kohtu alla süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 3, § 241 lg 1, § 344 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi. Sama kohtumäärusega jättis maakohus muutmata J. P. suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine. Viimast otsustust põhjendas maakohus vajadusega välistada süüdistatavast lähtuv reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. Kergemaliigiliste tõkendite, seal hulgas elektroonilise valve kohaldamist ei pidanud maakohus piisavaks selle eesmärgi saavutamiseks.
15. Maakohtu kohtu alla andmise määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja Erki Kergandberg, kes taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti J. P. suhtes kohaldatud vahistamine asendamata elektroonilise valvega.
16. Tartu Ringkonnakohtu
17. oktoobri
18. a määrusega jäeti J. P. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et andes süüdistatava kohtu alla, jättis maakohus talle varem kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata, et vältida süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seega leidis maakohus, et J. P. suhtes esineb jätkuvalt vahistamisalus KrMS § 130 lg 2 tähenduses. Maakohus ei kohaldanud süüdistatava suhtes tõkendit ega ka muutnud seda. Kooskõlas Riigikohtu praktikas asjas nr 3-1-1-110-10 väljendatud seisukohtadega ei ole selline kohtu alla andmise määrus määruskaebekorras edasi kaevatav. KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtu alla andmise määruse peale. Kohtu alla andmise määruse vaidlustatavust ei saa tuletada ka Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-9-
19. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti J. P. suhtes kohaldatud vahistamine asendamata elektroonilise valvega ning uue otsustusega süüdistatava allutamist elektroonilisele valvele ja tema viivitamatut vahi alt vabastamist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on jätnud täitmata põhjendamiskohustuse ja alusetult irdunud välja kujunenud kohtupraktikast. Kohtuasjas nr 3-1-1-9-12 on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et elektroonilise valve kohaldamata jätmise määrus on üks neist erandlikest vahistamise kergemaliigilise tõkendiga asendamata jätmise määrustest, mille peale on KrMS § 1371 lg 9 kohaselt kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus. Eeltoodust tulenevalt on J. P. huvides esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmine ringkonnakohtu poolt alusetu.
21. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab riigiprokurör Laura Vaik, et tulenevalt Riigikohtu praktikast on kohtu alla andmise määrus elektroonilise valve kohaldamata jätmise osas määruskaebekorras vaidlustatav ning sellest tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud J. P. kaitsja määruskaebust sisuliselt arutama. Samas on riigiprokurör seisukohal, et nii J. P. vahistamine kui ka tema suhtes elektroonilise valve kohaldamata jätmine on olnud seaduslikud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Kolleegium on seisukohal, et vaidlustatud ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja määruskaebus maakohtu lahendile saata sisuliseks arutamiseks ringkonnakohtule.
23. Kaitsja määruskaebuses märgitakse õigesti, et tõkendi vahistamine asendamist elektroonilise valvega on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud oma lahendis asjas nr 3-1-1-9-
24. Nimetatud lahendis asus kolleegium KrMS § 1371 lg 9 ja § 385 grammatilise ja teleoloogilise tõlgendamise teel seisukohale, et kuigi üldjuhul ei ole KrMS § 385 p 20 kohaselt määruskaebekorras edasikaevatav selline kohtuliku arutamise käigus tehtud määrus, millega jäeti rahuldamata kohtumenetluse poole taotlus vahistamise asendamiseks kergemaliigilise tõkendiga, siis kohtumäärus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta taoliste määruskaebekorras vaidlustamatute määruste hulka ei kuulu. Olgugi et ka määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamisest keeldumise kohta võidakse kohtuliku arutamise käigus koostada kohtumenetluse poole taotluse alusel, ei tule sellisel juhtumil siiski järgida KrMS § 385 p 20 nõudeid, mis keelavad määruskaebuse esitamise kohtumenetluses poole taotluse lahendamise määruse peale, kuna elektroonilise valve kohaldamise tingimusi käsitleva KrMS § 1371 lg-st 9 on viitega sama seadustiku vahistamise regulatsioonile tuletatav poole õigus vaidlustada muu hulgas ka elektroonilise valve kohaldamata jätmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. veebruari
26. a kohtumäärus asjas nr 3-1-1-9-12 pd 10-12). Kuna KrMS § 136 näeb erinormina KrMS § 385 suhtes ette menetlusosalise õiguse vaidlustada määruskaebekorras vahistamisega seonduvaid küsimusi ning KrMS § 1371 lg 9 võrdsustab edasikaebeõiguse osas elektroonilise valve kohaldamise vahistamisega, siis on ka maakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata poole taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, määruskaebekorras vaidlustatav. Eeltoodust järeldub, et seadusandja tahte kohaselt moodustab kohtumäärus, millega keeldutakse vahistamise asendamisest elektroonilise valvega, erandi üldpõhimõttest, mille kohaselt ei ole keeldumine kergemaliigilise tõkendi kohaldamisest (tõkendi muutmisest) edasikaevatav.
27. Kolleegium märgib, et määruskaebeõigust tuleb käsitleda erinevalt eelpoolkirjeldatust siis, kui kohtumenetluse pool taotleb ainult tõkendi vahistamine tühistamist, ilma, et sellega kaasneks ka taotlus elektroonilise valve kohaldamiseks. Jätab kohus sellise taotluse rahuldamata ning süüdistatava suhtes kohaldatud vahistamise muutmata, puudub kohtumenetluse poolel taolise otsustuse peale määruskaebeõigus KrMS § 385 p 20 kohaselt, kuna tegemist on poole taotluse lahendamisel tehtud kohtumäärusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. veebruari
29. a kohtumäärus asjas nr 3-11-110-10 p 7). Seega tuleb määruskaebeõiguse ulatuse kindlaks tegemiseks tõkendi muutmiseks esitatud taotluste lahendamisel koostatud kohtumäärustele lähtuda sellest, kas seadusandja on pidanud vajalikuks konkreetse tõkendiliigi vaidlustamise jaoks erandite loomist või mitte. Viimased ei pruugi seadustehniliselt alati sisalduda kriminaalmenetluse seadustiku määruskaebemenetlust reguleerivas
30. ptk-s, vaid võivad tuleneda ka kriminaalmenetlusõiguse üldosalistest sätetest (nt § 136 või § 1371 lg 9). Edasikaebeõigust puudutavate erandite puudumisel tuleb määruskaebeõiguse selgitamiseks juhinduda KrMS §-st 385 kui üldnormist.
31. Ringkonnakohus on J. P. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmist muu hulgas põhjendanud viitega KrMS § 385 p-le 16, mille kohaselt ei ole kohtu alla andmise määrus määruskaebemenetluses vaidlustatav. Kolleegium selgitab, et viidatud sätte kohaselt on välistatud üksnes määruskaebuse esitamine kohtu otsustusele anda süüdistatav kohtu alla KrMS § 257 lg 1 tähenduses. Juhul kui kohtu alla andmise määrus sisaldab peale eelnimetatu veel muid otsustusi (nt otsustust süüdistatava suhtes tõkendi kohaldamise või selle muutmise kohta kooskõlas KrMS § 263 p-ga 7), tuleb küsimus nende edasikaevatavusest määruskaebekorras lahendada eraldi KrMS § 385 nõudeid järgides. Küsimuste, mille vaidlustamine määruskaebekorras ei ole KrMS § 385 kohaselt eraldivõetult keelatud, lahendamine kohtu alla andmise määruses, ei võta kohtumenetluse poolelt õigust esitada nende peale määruskaebust. Seda põhjusel, et kohtumenetluse poole määruskaebeõigus kohtu menetlusotsustustele ei saa sõltuda pelgalt asjaolust, millist nime kandvas menetlusdokumendis kohus selle konkreetsel juhul lahendab. Kuna käesolevas kriminaalasjas võttis maakohus J. P. kohtu alla andmise määruses muude küsimuste kõrval ka seisukoha süüdistatavale kohaldatud vahistamise asendamise võimatusest elektroonilise valvega, mis käesoleva lahendi p-s 7 märgitud põhjendustel on iseseisvalt määruskaebekorras edasi kaevatav, siis oli süüdistatava kaitsjal õigus esitada selle peale määruskaebus vaatamata sellele, et formaalselt sisaldus taoline otsustus kohtu alla andmise määruses.
32. Enne käesoleva kohtuasja kirjalikus menetluses läbi vaatamist esitas süüdistatava kaitsja Riigikohtule kaks taotlust, millest esimeses palutakse J. P. vahistatuse kontrolli ja kõigi tema suhtes kohaldatud tõkendite tühistamist, ning teises taotletakse jälitustegevuse salvestiste võtmist kriminaalasja juurde. Kolleegium märgib, et käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on küsimus ringkonnakohtu otsustuse seaduslikkusest jätta läbi vaatamata kaitsja poolt maakohtu määrusele esitatud määruskaebus. Taotlus tühistada süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend väljub nimetatud kohtukaebemenetluse raamest, kuna KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus kõrgema astme kohtus läbi üksnes selle piirides. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatava kaitsja taotlus kaitsealuse suhtes kohaldatud tõkendi tühistamiseks tagastada selle esitajale. Kuna ringkonnakohtu määruse, millega jäeti läbi vaatamata kaitsja kaebus maakohtu määrusele, seaduslikkuse hindamine ei eelda jälitustegevuse salvestiste uurimist, siis tagastab kolleegium ka selle taotluse esitajale.
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 362 p-st 2 tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
34. oktoobri
35. a määruse J. P. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmises ja saadab määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris