← Eesti

3-3-1-47-12

Obsah (5)§ 9§ 2§ 23§ 1§ 17

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 23 lg 3 p 3 järgne nõus​olek; 5) otsuses puuduvad põhjendused valitud planeeringulahenduse kohta; 6) ODP on vastuolus looduskaitseseadusega (LKS), sest kruntidele positsioonidega 3 ja 11 kavan​datud hoonestus on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis (Kaberneeme lahele lähemal kui 50 m); 7) kaebajale kuuluval kinnistul on eratee (Küla tee), mida planeeringumenetluses on alusetult käsit​letud avalikult kasutatava teena. Planeeringu põhijooniselt nähtuvalt on Küla tee kohale kavanda​tud servituudi ala. Uute kruntidega seoses tekitatakse kaebaja kinnistule (erateele) suurem koormus. Servituudi​lepingud oleks tulnud kinnistusraamatusse kanda enne planeeringu kehtesta​mist; 8) haldusakt on kaalutlusvigadega – kaalutud pole võimalust, et krunte ei jagatagi või jagatakse teistel alustel. Kapteni kinnistu on ODP-ga jagatud neljaks krundiks ning kolmele neist on ligi​pääs ette nähtud Küla teelt. Kinnistu jagamata jätmise korral ei tekiks juurdepääsu küsimust Küla tee kaudu. Kaebaja vastava ettepanekuga planeerimismenetluses arvestamata jätmist põhjendatud ei ole; 9) planeeringu koostamise korraldamine ja tellimine on delegeeritud eraõiguslikule isikule, mis pole üld​planeeringut muutva DP puhul lubatav.

  1. Jõelähtme Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene keeldu planeeringu kehtestamiseks planeeringu​lahenduse viimase avaliku arutelu ja planeeringu kehtestamise vahelise perioodi teatud pikkuse ületamisel. Vastustajale ei ole teada isikuid, kes oleks soovinud, kuid pole saanud planee​ringu suhtes oma seisukohta avaldada; 2) korraldus nr 405 on sisuliselt kehtetuks tunnistatud korraldusega nr 602, millega otsustati DP väiksema maa-ala ulatuses vastu võtta; 3) kaebajale on antud võimalus planeeringulahenduse kohta oma seisukohta avaldada. Koos​kõlastuse andmata jätmine ei välista planeeringu vastuvõtmist ja kehtestamist; 4) üldplaneeringu muutmist on käsitletud DP materjalides, sh seletuskirjas. Alusetud on väited, et maa​vanemale polnud DP-ga üldplaneeringu muutmine teada ja et ta pole sellele heakskiitu andnud; 5) DP seletuskirjas on maavanema poolt vajalikuks peetud parandused tehtud. Isegi kui parandused oleks tegemata, on tegemist kõrvaldatava puudusega, mis ei tingi otsuse tühistamist; 6) ODP kehtestamise otsus on piisavalt motiveeritud, lisaks nähtuvad põhjendused planeeringu materjalidest, sh seletuskirjast; 7) vastuolu LKS-ga puudub, planeeringulahendus ei näe ette ehitiste rajamist ehituskeeluvööndisse; 8) juurdepääsu ODP alasse jäävale Kapteni kinnistule on aasta​kümneid teostatud Küla tee kaudu. Uue tee rajamine ei oleks mõistlik. Vilma katastriüksuse plaanil on Küla tee tähistuseks A-1 (avalik kasutus) – volikogu
  2. novembri
  3. a otsusega nr 149 kinnitati avalikult kasutatavate teede nime​- kiri, kuhu kanti ka Küla tee. Kuigi vastav leping on sõlmimata, on tee korrashoiu korraldanud vald. Maa​omanike vastuseisu tõttu sõlmida tee osas vallaga leping arvati voli​kogu
  4. septembri
  5. a otsu​sega nr 523 Küla tee avalikult kasutatavate teede nimekirjast välja; 9) asjakohane pole kaebaja viide kruntidele juurdepääsu korraldamisest Rahvamaja teelt – selleks tuleb rajada uus tee, samas kui ajalooliselt kasutatud Küla tee on juba olemas; 10) detailplaneeringu tellija oli Jõelähtme vald, mitte eraõiguslik isik.
  6. Kolmas isik Peeter Läns palus kaebuse rahuldamata jätta järgmistel põhjustel: 1) menetluse kestel on planeeringus osalejate ja naabrite ring ning ka kaebused on jäänud samaks; 2) V. Länsile
  7. aastal erastatud maa hulka mõõdeti ka avaliku kasutusega põline külatee (Küla tee), mida kolmas isik oli kasutanud alates
  8. aastast ja millega ta arvestas uue kodumaja projek​teerimisel ning rajamisel
  9. aastal. See tee on ainuke juurdepääs rajatud hoonetele; 3) kaebaja soovitust rajada tee kavandatud kruntidele läbi liivaluite on käsitletud keskkonna​spetsialisti ekspertarvamuses, kes leidis, et see lõhub luiteahelikku. Ajaloolise tee olemasolul oleks uue ligi 200meetrise tee rajamine ka liialt kulukas ja ebamõistlik; 4) alusetu on väide, et vaidlusalune haldusakt on motiveerimata. DP kehtestamisel on kogu planee​ringu dokumentatsioon ja selles sisalduv seletuskiri üheks haldusakti osaks; 5) ehitusõiguse määramisel on kinni peetud 50meetrisest rannakaitse ehituskeelualast; 6) ODP-ga krunditakse ümber olemasolevad elamumaa sihtotstarbega kinnistud eesmärgiga moo​dustada kinnistud loogilisemate piiridega, leidmaks võimalusi juurdepääsutee ja tehnovõrkude asu​koha määramiseks ning suurendada väiksemate kinnistute pindalasid. Kaberneeme küla on aja​looline tiheasustuse ja väikeste kruntidega kaluriküla, kus ei ole reaalsuses võimalik moodustada 3 000 m2 suurusi kinnistuid.
  10. Kolmandad isikud Jaanus Ütt ja Diana Muhhametova vaidlesid samuti kaebusele vastu.
  11. Tallinna Halduskohtu
  12. juuni
  13. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2648 jäeti V. Länsi kaebus rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsust põhjendati järgmiselt: 1) maavanem ja vastustaja käsitlesid Küla teed avalikus kasutuses mitteoleva erateena ning ODP pole kehtestatud ebaõigete andmete alusel. ODP ei anna veel õigust võõrast maad juurdepääsuna kasutada, kuid kolmandatel isikutel on asjaõigus​seaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. P. Läns on vastava avalduse Harju Maakohtule esitanud ning see on Harju Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a otsusega rahuldatud; 2) varasemat planeeringu vastuvõtmata jätmise korraldust ei pidanudki kehtetuks tunnistama, sest
  16. juuni
  17. a korraldusega nr 602 võeti vastu DP, mis käsitles väiksemat maa-ala ja teist​sugust planeeringulahendust; 3) kaebaja on olnud järjepidevalt planeeringu menetlusse kaasatud ega ole nõustunud koos​kõlastama ühtegi planeeringu lahendusvarianti.

§-s 17 esitatud nimekiri planeeringu kohustus​likest kooskõlastustest ei hõlma kaebajat; 4) ODP ei ole vastuolus LKS-ga (ei kavandata hoonestust ehituskeeluvööndisse); 5) kaebaja pole välja toonud, kuidas rikub tema õigusi asjaolu, et ODP-ga moodustatavad krundid on üldplaneeringuga ettenähtust väiksemad; 6) kaebaja ettepanekuid alternatiivsete teelahenduste osas on kaalutud ja nendega mitte​arvestamist põhjendatud – läbi liivaluite ja teiste õuemaa uue tee rajamine ei ole otstarbekas ega põhjendatud aasta​kümneid tagasi rajatud ja erastamise käigus eraomandisse sattunud Küla tee olemasolul; 7) õigusaktidest ei tulene nõuet enne planeeringu kehtestamist juurdepääsutee servituudi lepingu sõlmimiseks. Samuti ei takistaks ODP tühistamine kolmandate isikute poolt servituudi taotlemist; 8) kaebaja pole põhjendanud, kuidas rikub tema õigusi asjaolu, et planeering kehtestati enam kui kolm aastat pärast avalikku arutelu. Ei ole tuvastatud, et pärast avalikku arutelu oleks tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes planeeringumenetluses ei osalenud, kuid oleks soovinud oma seisukohti ja vastu​väiteid esitada, või et oleks toimunud olulisi muudatusi, mis ei võimaldaks ODP-d kehtestada; 9) DP toimikus on sõnaselge kinnitus, et kruntide suuruse küsimust käsitletakse üld​planeeringut muutvana. Väiksemate kruntide moodustamine oli tingi​tud vajadusest korrastada Kapteni kinnistul kujunenud olukorda maa kasutamisel, sest seda asuti kasuta​ma mitme omaniku poolt; 10) ODP heakskiitmisega on maavanem andnud heakskiidu ka valla üldplaneeringu muutmisele; seda kinnitas Harju maavanem ka

  1. mail 2010 kohtule esitatud kirjas; 11) asja materjalidest ja vastustaja selgitustest saab järeldada, et planeeringu koostamise tellija oli vald, mitte eraõiguslik isik. Seda seisukohta kinnitab planeeringu toimikus olev detailplaneeringu​järgsete teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise leping, mille p 2.2 kohaselt on planeeringu tellija Jõelähtme Vallavalitsus; 12) haldusakt on piisavalt motiveeritud.
  2. Vilma Läns esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgnevad: 1) vaidlusalune haldusakt ega ODP üheleheküljeline seletuskiri ei sisalda põhjendusi ega kaalut​lusi planeeringu kehtestamise asjaolude kohta. Detailplaneeringu toimikut ei saa lugeda ODP kehtes​tamise otsuse juurde kuuluvaks, sest see hõlmab suuremat maa-ala. DP-ga tutvuja ei pea seletuskirja luge​des ja joonistega tutvudes mõistatama, mis osas DP kehtestati; 2) planeeringu osalisest kehtestamisest kaebajat ei informeeritud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et planeeringu kehtestamine osaliselt oli maavanemale järelevalve teostamise ajal teada. Maavanem kiitis DP heaks
  3. novembri
  4. a kirjaga, kuid leping arendajaga teede ja tehnovõrkude välja​ehitamiseks sõlmiti alles
  5. juulil 2009; 3) kui üks krunt jagatakse neljaks, on selge, et moodustatavad krundid on algsest väiksemad. Ühele moodustatavale krundile hoonestus​õiguse ettenägemine, mida seal varem polnud, ja juurdepääs Küla tee kaudu intensiivistab Küla tee kasutamist; 4) vaidlusalune haldusakt ei sisalda üldplaneeringu muutmise põhjendusi. Põhjendus, et ODP kehtestamise tingis vajadus korrastada Kapteni kinnistul väljakujunenud olukorda ja et juba aja​loolistel põhjustel on keskmine kinnistu suurus Kaberneemes väiksem kui üldplaneeringuga ette​nähtud, on tagantjärgi otsitud. Kui Kapteni kinnistut poleks väiksemateks kruntideks jagatud, ei oleks tulnud lahendada juurdepääsu Küla tee kaudu; 5) kuna kaebajat DP osalisest kehtestamisest ei teavitatud, ei saa eeldada, et tema seisukohad pole viimasest avalikust arutelust alates muutunud. Kohtumenetluses märkis kaebaja, et soovib samuti algatada DP menetluse, ning selgitas, et ODP-ga kavandatud servituudiala võib oluliselt piirata tema kinnistu planeerimist; 6) planeeringu tellis eraisik – seda kinnitab mh DP toimiku tiitelleht ja DP seletuskiri, millest nähtu​valt on planeeringu projekt koostatud kinnistute omanike tellimusel; 7) maavanema heakskiidust ei nähtu, et ta käsitles detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. veebruari
  8. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2648 jäeti V. Länsi apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused on järgmised: 1) ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid; 2) planeerimisseadus ei välista DP osalist kehtestamist ka muudel juhtudel kui üksnes planee​ringu üle järelevalve teostaja poolt vastava ettepaneku tegemisel. ODP-ga terviklikku planeeringu​lahendust ei muudetud ning otsuses on DP väiksema maa-ala osas kehtestamist piisavalt selgitatud. Kuivõrd tegemist on terviklahenduse osaga, omab tähendust kogu DP seletuskiri ning asjassepuutuv on seetõttu ka kogu DP toimik. DP toimikus oleval situatsiooni​skeemil on toodud DP tervik​lahendus ning ODP ala selgelt märgistatud. Kuigi vaidlus​alune otsus ei sisalda põhjendusi, miks kaebaja poolt planeeringumenetluses esitatud vastuväited on jäetud osaliselt arvestamata, nähtub asja materjali​dest, et need põhjendused esitati kaebajale menet​luse käigus; 3) asjaolu, et DP seletuskirja lk-l 6 märgitu järgi on tegemist üldplaneeringukohase DP-ga, vaidlus​aluse akti tühistamist ei tingi, sest asja materjalidest nähtuvalt on planeeringut menetletud üld​planeeringule mittevastavana ning kehtestajaks oli volikogu. Ka maavanem kinnitas kohtule, et käsitles detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana; 4)

§ 9

lg 2 p 13 näeb DP ühe ülesandena ette servituutide vajaduse määramise, kuid DP-ga ei kehtestata servituute, vaid tähistatakse ala, mille kaudu võiks kinnistutele juurde​pääsu teostada; 5) ODP alal tuletõrje veevõtukoha ja sõidukite ümberpööramiskoha ning ODP-ga kavandatud elektri​maakaabelliini ja veetrassi rajamine teenivad mitte üksnes planeeringuala kinnistu omanike, vaid ka avalikku huvi; 6) otsitud on kaebaja väide, et alternatiivseid planeeringulahendusi kaalutud ei ole. Kaebaja soovi​tust korraldada juurdepääsutee läbi liivaluite Rahvamaja kinnistule on planeerimismenetluses kaalu​tud ning sellega mittearvestamist põhjendatud (sh keskkonnaspetsialisti ekspertarvamusega ning asja​oluga, et soovitatud tee ehitus ei tagaks samuti juurdepääsu avalikule teele, sest ka Rahvamaja tee on eraomandis). Tee rajamine läbi luite oleks ebamõistlik oma kulukuse ja keskkonna kahjusta​mise tõttu. ODP kohaselt jagatavale Kapteni kinnistule teostatakse juurdepääsu ka praegu Küla tee kaudu ning P. Länsile kuuluvad hooned asuvad Küla tee ääres sissekäiguga Küla tee suunas; 7) apellant ei lükka ümber halduskohtu seisukohta, et detailplaneeringu koostamise tellijaks oli Jõe​lähtme Vallavalitsus. DP koostamise eest arhitektuuribüroole tasu maksmisest arhitektuuribüroo era​poolikust ei järeldu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Vilma Läns esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonna- ja haldus​kohtu otsused ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjen​dused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) olukorras, kus kohalik omavalitsus otsustab kehtestada DP osaliselt, tuleks vähemalt DP osaliselt kehtestamise otsuse seletuskirjas selgitada, missugune DP toimiku osa ja DP seletuskirja osa puudu​tab ODP kehtestamise otsust. ODP kehtestamise otsusel on eraldi seletuskiri (1 lk), mistõttu ei saa ODP seletuskirjaks pidada kogu planeeringuala puudutavat seletuskirja. Nt taristut puudutavat kogu planeeringuala hõlmavat lahendust ei saa automaatselt üle kanda osaliselt kehtestatud planeeringu​alale. ODP ei vasta

§ 2lg-te 1 ja 2 nõuetele.

Piisavalt ei ole põhjendatud ka vajadust kehtes​tada DP osaliselt ega kaebaja vastuväidete arvestamata jätmist; 2) Harju maavanem ei ole andnud nõusolekut üldplaneeringu muutmiseks – tema kirjas on võetud seisukoht üksnes avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidete suhtes. Maavanem leiab, et tema heakskiit üldplaneeringu muutmiseks sisaldub

§ 23

lg-s 6, kuid üldplaneeringu muutmist käsitleb

§ 23lg 3 p 3.

Jõelähtme Vallavalitsuse kiri, millega DP maavanemale järele​valveks esitati, ei sisalda põhjendusi üldplaneeringu muutmise kohta; 3) ODP seletuskirjas puuduvad maavanema heakskiidus nõutud täiendavad põhjendused; 4) DP kehtestamist ligikaudu 3,5 a pärast viimast avalikku arutelu ei saa pidada mõistlikuks (vrd 3-31-28-04, p 20). Kohtumenetluse käigus on kaebaja märkinud, et soovib samuti algatada DP menetluse (võimalus moodustada uusi krunte, mis vajavad täiendavaid juurdepääse ning mistõttu servituudiala võib piirata kaebaja kinnistu planeerimist); 5) ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, samas võttis põhjendustes mitmeid täiendavaid seisu​kohti seoses planeerimismenetlusega. Ringkonnakohus ei käsitlenud apellatsioonkaebuse väidet ODP vastuolulisuse kohta.

  1. Jõelähtme Vallavolikogu vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahulda​- mata, põhjendades oma seisukohti järgnevalt: 1) kuivõrd DP osaliselt kehtestatud osa kujutab endast osa kogu detailplaneeringu tervik​lahendusest, on ODP puhul asjassepuutuv kogu DP toimik, sh kogu DP seletuskiri. ODP kehtesta​mise otsuses on määratletud, millises osas DP kehtestatakse, ning vastav ala on selgelt piiritletud ka DP toimikus oleval situatsiooniskeemil; 2) DP osalise kehtestamise põhjendusena on piisav see, et teede, tehnovõrkude ja rajatiste rajamist puudutav kokkulepe sõlmiti üksnes planeeringuala osa suhtes. Sellise kokkuleppe olemasolu mõju​tab DP realiseerimise võimalikkust; 3) kassaatori ettepanekutele ja vastuväidetele on planeerimismenetluses vastatud. Seetõttu on põhjendamatu väide, et tema jaoks jäi selgusetuks, miks ühe või teise lahenduse kasuks otsustati; 4) DP-ga üldplaneeringu muutmise põhjendused on DP seletuskirjas esitatud, sh käsitletud üld​planeeringuga võrreldes väiksema elamutevahelise kauguse lubamist DP-s. Unustada ei saa, et DP käsitleb juba enne DP menetlemist hoonestatud ala ning olemasolevate hoonete puhul on elamute vahe​kaugus kehtivas üldplaneeringus ettenähtust väiksem; 5) uue avaliku arutelu korraldamine olnuks põhjendatud, kui võiks eeldada, et viimasest avalikust arutelust möödunud aja jooksul on tekkinud uusi isikuid, kes sooviksid planeerimismenetluses osa​leda. Vastustaja ei ole sellistest isikutest teadlik. Väite soovist talle kuuluva kinnistu kohta DP koos​tamiseks esitas kassaator alles kohtumenetluse käigus; ka käesolevaks ajaks ei ole ta vastavat aval​dust esitanud.
  2. Kolmas isik Peeter Läns palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) planeerimismenetluse ebamõistlik kestus on tingitud kaebaja vastuseisust kõigile pakutud lahendus​variantidele. Menetlusaja pikkuse kaalumisel kehtestamise otsuse tühistamist põhjustava menetlus​veana omab tähtsust, et ei menetlus​osalised ega asjaolud ei ole muutunud. Kassaatori väide võimalikust soovist algatada tulevikus oma maaüksuse planeerimine ei ole vaadeldav muutunud olukorrana; 2) DP toimik on jälgitav, planeerimise motiivid arusaadavad ja puuduvad otsuse õiguspärasust mõjutavad menetlusvead. Kaebaja on kogu planeerimismenetluses osalenud, sh teostanud kaebe​õigust, ning peaks mõistma planeeringu sisu ja eesmärke. Vastustajal oli planeeringulahenduse valikul diskretsiooniruum; 3) kaebaja peamine eesmärk on Küla tee kasutamise keelamine kolmandatele isikutele; seda ees​märki ei ole haldusvaidluses võimalik saavutada (tsiviilasjas on juurdepääsutee juba määratud); 4) maavanem teostas järelevalvet ning korraldas arutluskoosolekuid, kus kuulas ära osapooled. Maa​vanem on kohtule ka kinnitanud heakskiidu ulatust, kaebaja vastupidised väited on otsitud; 5) kaebaja pahatahtlik käitumine nii planeerimis- kui ka kohtumenetluses on kolmandatele isikutele tekitanud kahju. Seetõttu on põhjendatud, et menetlusosaliste kohtukulud jäävad kaebaja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium peab kõigepealt vajalikuks märkida, et V. Länsil on kaebeõigus ODP vaidlusta​- miseks. Kuigi planeering ei toonud vahetult kaasa juurdepääsuservituudi seadmist, riivab see siiski kaebaja omandiõigust, kuna seoses uute elamukruntide loomisega suureneb liiklus​koormus temale kuuluval kinnistul asuval Küla teel. Kolleegium käsitleb järgnevalt esiteks osalise detailplaneeringu kehtestamise ning selle põhjenda​misega seonduvaid probleeme (I), seejärel detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise õigus​pärasust (II), siis maavanema heakskiitu puudutavaid küsimusi (III), planeerimismenetluse pikkust ja selle tagajärgi (IV) ning lõpuks lahendab kassatsioonkaebuse (V). I 13.

§ 23

lg 7 sätestab, et järelevalve teostaja võib põhjendatud vajaduse korral teha ette​- paneku planeeringu osaliseks kehtestamiseks ning et planeeringu osalise kehtesta​misega seotud pla​neeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhi​lahenduse muudatu​seks planeerimis​seaduse tähenduses. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et viida​tud säte ei välista detail​- planeeringu osalist kehtestamist ilma järelevalve teostaja ettepanekuta.

  1. Vaidlusaluses otsuses, millega kehtestati osaline detailplaneering, on kirjeldatud läbitud planeerimis​menetluse etappe, põhjendatud planeeringu osalise kehtestamise vajadust – kuna kõik huvitatud isikud ei olnud DP kehtestamise tingimustega nõus ning DP järgsete teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise leping on sõlmitud üksnes planeeringuala osa kohta –, määratletud planeeringu​ala ja kirjeldatud lühidalt planeeringu sisu ning märgitud, et DP on üldplaneeringut muutev. Otsus ei sisalda valitud planeeringulahenduse põhjendusi, vastuseid menetluse kestel esita​tud vastu​väidetele ega viiteid muudele dokumentidele peale detailplaneeringu järgsete teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamist puudutava lepingu ning Realarhitektid OÜ poolt koostatud töö nr A86-97-
  2. 15.

§ 2

lg 1 sätestab, et planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

§ 2

lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis muu hulgas planeeringu​lahenduste kirjeldused ja põhjendused. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjenda​tud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas asunud seisukohale, et diskretsiooniotsuse põhi​kaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viita​mine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles doku​mendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-13-11, p 10, ja 3-3-1-5403, p-d 34–36). Kolleegium on korduvalt rõhutanud põhjendamise olulisust planeerin​gute kehtestamisel, kuna tegemist on ulatusliku kaalutlusruumiga otsustega. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhi​motiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid kohtuasjades nr 3-3-1-87-08, p 18, 3-3-1-39-07, p 10, ja neis viidatud varasemad lahendid).

  1. Käesolevas asjas on ODP kehtestamise otsuses põhjendused üksnes selle kohta, miks on vajalik DP osaline kehtestamine. Põhjendatud ei ole planeeringulahenduse valikut (uute kruntide moodustamine, ligipääsu planeerimine loodavatele kinnistutele, täiendav ehitusõigus), vastatud ei ole V. Länsi poolt planeerimismenetluse käigus esitatud vastu​väidetele ning viidatud ei ole teistele dokumentidele, kust otsuse motiive leida – otsus sisaldab üksnes viidet planeeringu toimikule, täpsus​- tamata, millised selles sisalduvate dokumentide osad moodustavad ODP põhjen​dused. Kassaatori arvates tulnuks detailplaneeringu osaliselt kehtestamise otsuse seletuskirjas selgitada vähemalt seda, missugune DP toimiku osa ja DP seletuskirja osa puudutab ODP kehtesta​mise otsust. Detail​planeeringuga tutvuja ei pea kassaatori hinnangul seletus​kirja lugedes ja joonistega tutvudes mõista​tama, mis osas DP kehtestati. Kohtud nõustusid vastustaja seisukohaga, et vaidlusaluse otsusega terviklikku planeeringulahendust ei muudetud ning kuivõrd ODP näol on tegu tervik​lahenduse osaga, siis omab tähendust kogu DP seletuskiri ning asjasse​puutuv on kogu DP toimik.
  2. Kolleegium ei nõustu vastustaja ja kohtute seisukohaga. Tulenevalt järjepidevast kohtu​- praktikast peavad ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises doku​mendis, olema haldusaktis ära toodud vähemalt põhimotiivid. Viite korral teistele doku​menti​dele peab olema arusaadav, milline nendes dokumentides sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendustest. Kolleegium ei pea vajalikuks seda praktikat muuta. Käesoleval juhul viitab ODP kehtestamise otsus üldiselt detailplaneeringu toimikule, täpsustamata isegi konkreetseid dokumente, mida tuleks käsitada otsuse põhjendustena. Lisaks on tervikliku planeeringu tekstis ja seletuskirjas keeruline eristada seda osa, mis puudutab kehtestatud (osalist) planeeringut, ja seda osa planeeringust, mida kehtestatud ei ole. Eristamiseks peab detailplaneeringuga tutvuja võrdlema erinevaid planeeringudokumente, mis on isikule, kes ei ole valdkonna spetsialist, ebamõistlikult koormav. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kolleegiumi hinnangul rikkunud detailplaneeringu vorminõudeid (põhjendamiskohustust). II
  3. Kehtiv

§ 9

lg 7 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtes​tatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhi​lahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maa​kasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrgus​piirangu ületamine; 3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üld​planeeringu muutmine. Sätte selline redaktsioon jõustus 1. juulil 2009, varasemalt oli

§ 9

lg 7 sõnastus järgmine: "Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üld​planeerin​gu muutmise ettepanekuid." Seega muutus säte ca 3,5 kuud enne vaidlusaluse planeeringu kehtesta​mist. Sama seadusemuudatusega lisati

§-i 9 veel lõige 71, mis sätestab, et kui detail​planeering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koos​seisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 1. juulil 2009 jõustunud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus ei sisalda rakendussätteid selle kohta, millisest

redaktsioonist lähtudes tuleks lõpule viia pooleliolevad planeerimismenetlused. Vastavat regulatsiooni ei sisalda ka planeerimisseadus.

§ 1

lg 6 alusel kohaldatakse

-s ettenähtud menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

-st tulenevaid erisusi. HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigus​normid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Arvestades, et

§ 9

lg 7 reguleerib üldplaneeringu muutmise ühte võimalikku menetlus​likku vormi, on kolleegiumi hinnangul tegemist haldusmenetlust reguleeriva õigusnormiga, mistõttu ka detail​planeeringu kehtestamisel tuli lähtuda

§ 9lg 7 varasemast redaktsioonist.

  1. Kolleegium on seisukohal, et Jõelähtme valla üld​planeeringus sätestatud piirang kruntide suurusele kaitseb ka naabrite, sealhulgas kaebaja huve – üldplaneeringuga ette​nähtust väiksemate kruntide loomine suurendab liikluse intensiivsust kaebaja kinnistut läbival teel.
  2. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et detailplaneering koostatakse üld​juhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Kuivõrd detailplaneeringu koos​tamisel vaadel​dakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel või​malik sama​väärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu on detail​planeeringuga üld​planeeringu muutmine erandlik võimalus, mis tagab paindlikuma reageerimis​võimaluse muutu​vatele oludele ja vajadustele. Detailplaneeringu üld​planeeringuga muutmine on võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-12-07, p 11; 3-3-1-87-08, p 22; 3-3-179-09, p 14). Kolleegium jääb oma senise praktika juurde.
  3. Käesolevas asjas puuduvad ODP kehtestamise otsuses põhjendused üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. Detailplaneeringu materjalides on üldplaneeringu muutmist põhjendatud sellega, et planeeri​tavate kruntide suurus vastab Kaberneeme keskmisele välja​kujunenud krundi suurusele; ühe krundi teistest väiksem suurus on tingitud ajalooliselt välja​kujunenud tihedast hoonestusest ning asjaolust, et naabermajadel on tänaseks erinevad omanikud ja otstarbekas on faktiline olukord sea​dustada (planee​ringu toimik, lk 16). Kolmas isik Peeter Läns on kohtule esitatud seisu​kohtades (II kd, tl 104) märkinud, et senise praktika kohaselt on Kaberneeme külas kehtestatud detail​planeeringud erandi​tult üld​planeeringut muutvad – kinnistute suurused on oluliselt väikse​mad kui valla üldplaneeringus ette nähtud. Kolleegiumi hinnangul ei vasta selline halduspraktika nõude​le, et üldplaneeringu muut​mine detailplaneeringuga on erandlik võimalus ning peaks üldjuhul põhi​nema pärast üldplaneeringu kehtes​tamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel. Jõelähtme valla üld​planeering on kehtes​tatud
  4. aprillil 2003 ning vaidlusalune detailplaneering algatatud
  5. juunil
  6. Kuna nimetatud lähestikku asuvad hooned on kolmanda isiku poolt kohtumenetluses esitatud väidete kohaselt ehitatud oluliselt enne
  7. aastat (III kd, tl 35), ei ole see olu​kord tekki​nud pärast üldplaneeringu kehtestamist. Lisaks on lähestikku asuvate hoonetega põhjendatud ainult ühe üld​planeeringuga ettenähtust väiksema krundi moodustamist. Seega puudus detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks mõjuv põhjus, mistõttu otsus on õigusvastane. III
  8. Harju maavanem käsitles järelevalve tulemusena koostatud kirjas (planeeringu toimik, lk 20) peamiselt Küla tee juurdepääsuteena määratlemist detailplaneeringus ja kaebaja vastu​väiteid. Heakskiit on antud

§ 23

lg 6 alusel.

§ 23

lg 6 sätestab, et järelevalve teostaja annab planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja

§ 23

lg 3 p-s 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb maavanemale või koha​likule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Heaks​kiidus ei ole viidatud

§ 23

lg 3 p-le 3, mis räägib järelevalve teostaja nõusolekust liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel. Kohtumenetluses kinnitas Harju maavanem, et ta ei saagi üldplaneeringut muutvale detail​planeeringule

§ 23

lg 6 alusel oma heakskiitu anda ilma

§ 23

lg-s 3 sätestatud ülesannete täitmiseta ning senises praktikas on maa​vanem üldplaneeringut muutva detail​planeeringu üle järelevalve teostamisel piirdunud viitega lõikele 6, seega sisaldas vaidlus​alane heakskiit ka nõusolekut üldplaneeringuga võrreldes väiksemate elamu​kruntide moodusta​misele. 23. Kolleegium nõustub selles küsimuses Harju maavanema ning kohtute seisukohaga. Kuigi maa​- vanem ei ole üldplaneeringu muutmist heakskiitu andes käsitlenud, võib eeldada, et maavanem oli üldplaneeringu muutmisest teadlik, kuna DP toimikus on sõnaselge kinnitus, et kruntide suuruse küsi​must käsitletakse üld​planeeringut muutvana. Maavanem andis oma heakskiidu detail​planeeringule tervikuna, seal​hulgas üldplaneeringu muutmisele. Kolleegium märgib siiski, et selguse heakskiidu sisu osas tagaks paremini see, kui maavanema heaks​kiitu väljendavas kirjas oleks märgitud kõik küsimused, mille üle on järelevalvet teostatud (

§ 23lg 3), ning maavanema seisukoht nendes küsimustes.

Maavanema heakskiit on olemu​selt menetlustoiming (vt nt Riigi​kohtu haldus​kolleegiumi otsust kohtuasjas nr 3-3-1-12-07, p 19), mille põhjendamise kohustust seadus selgesõnaliselt ette ei näe. Sellegipoolest on kolleegium vara​semas praktikas asunud seisukohale, et menetlus​toimingute põhjendamise nõue tuleneb haldus​menetluse üldpõhimõtetest. Motiveerimise nõue on haldus​menetluse üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teosta​mise võimaluse. Kuna teatud tingimustel on menetlustoimingud halduskohtus vaidlustatavad ka ise​seisvalt, tuleb ka neid isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada (Riigi​kohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-31-62-08, p 10). Riigikohtu praktika koha​selt ei saa maavanema heakskiitu üldjuhul vaidlus​tada iseseisvalt, vaid üksnes koos lõpliku haldusaktiga (vt nt Riigi​kohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-12-07, p 19; 3-3-1-1-10, p 11). Lõpliku haldusakti vaidlustamisel võib aga tekkida vajadus kontrollida, kas haldusaktile on antud seadu​sega nõutav kooskõlastus või heakskiit, ja selle kontrolli teostamisel võib osutuda oluliseks kooskõlastuse või heakskiidu täpne sisu ja ulatus.

  1. Harju maavanem märkis oma kirjas Kapteni ja Lääne-Aksli 2 maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu järelevalve kohta ka seda, et kohalikul omavalitsusel tuleks enne planeeringu kehtestamist täiendada selle seletuskirja Jõelähtme Vallavalitsuse
  2. novembri
  3. a kirjas toodud põhjendustega ning kajastada seletus​kirjas joonisel tehtud parandused. Kassaatori sõnul ei ole seletus​kirja vastavalt maavanema märkustele muudetud. ODP kehtestamise otsus nimetatud täiendusi ei sisalda.
  4. novembri
  5. a kirjale kui menetluse lõpp​tulemust määratlevale dokumendile on viidatud tervikliku planeeringu seletuskirjas, kuid nagu eespool (käesoleva otsuse I osas) märgitud, ei saa seletuskirja pidada osaks vaidlustatud otsuse põhjendustest, sest selle asjakohastele osadele ei ole ODP kehtestamise otsuses selgelt viidatud. Järelikult on see maavanema nõue täitmata.

§ 17

lg 4 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Käesolevas asjas on maavanema ettepanekud üksnes vormilised ega tugine DP vastu​olule õigusaktidega. Seetõttu ei mõjuta maavanema ettepanekute arvestamata jätmine käes​oleval juhul ODP õiguspärasust. IV

  1. Vaidlusaluse detailplaneeringu viimasest avalikust arutelust (juuli 2006) planeeringu osalise kehtestamiseni (oktoober 2009) möödus üle kolme aasta. Kassaator leiab, et pärast nii pikka viivitust ei saa planeeringut enam kehtestada ja vähemalt mõned menetlustoimingud tulnuks uuesti sooritada. Haldusasjas nr 3-3-1-28-04 leidis kolleegium (otsuse p 20), et olukorras, kus planeeringu kehtesta​mise ja viimase menetlustoimingu vahele jääb pikk ajavahemik, tuleb arvestada, et vahepeal möödu​nud aja tõttu võis olla tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses, kuid kes soovisid avaldada nüüd oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatava planeeringu suhtes; samuti võisid olla muutunud teised asjaolud. Seetõttu asus kolleegium seisukohale, et selline planee​ringu kehtestamine, kus lähtutakse endiselt 6 kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemus​test, kusjuures siis jäi detailplaneering poolthäälte puudumise tõttu kehtestamata, ei ole koos​kõlas planeerimismenetlust reguleerivate normidega. Kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik, tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus.
  2. Käesolevas asjas on periood viimase avaliku arutelu ja planeeringu kehtestamise vahel oluli​selt pikem kui viidatud lahendis. Selline viivitus ei too kolleegiumi hin​nangul siiski paratamatult kaasa kehtestamise otsuse õigusvastasust. Erinevalt haldusasjast nr 3-3-1-28-04, kus planeerimis​menetlus oli planeeringu kehtestamata jäämise tõttu lõppenud, jätkus käesolevas asjas menetlus. Selle aja jooksul toimus muu​hulgas maavanema järelevalve​menetlus, mis lõppes heakskiidu saami​sega, ja sõlmiti planeeringu​järgsete teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamist puudutav leping. Arvestades neid asja​olusid ning seda, et kaebaja ei ole välja toonud olulisi muutunud asja​olusid, ei ole käesoleval juhul tegemist olulise menetlusveaga. Kolleegium märgib, et viivitus planeerimis​menetluses kahjustab üldjuhul eelkõige DP taotleja huve.
  3. Kolleegium peab siiski vajalikuks selgitada, et pika aja möödumine suurendab vajadust esitada planeeringu kehtes​tamise otsuses kaalutlused planeeringu kehtestamise vajaduse ning planeeringulahenduse õigsuse kohta või täiendada varem valminud seletuskirja. Nagu Riigikohus eespool viidatud varasemas praktikas on leidnud, on iga diskretsiooniotsus eelduslikult eriline ja ainu​kordne, mis​tõttu ei saa diskretsiooni​otsuse põhi​kaalutlused reeglina sisalduda üheski varase​mas doku​mendis. Käesolevas asjas jäi viimase menetlustoimingu ja planeeringu kehtestamise vahele pikk ajavahemik. Sellises olu​korras kinnitab põhjenduste esitamine DP kehtestamise otsuses või muus vahetult enne kehtes​tamist koostatud dokumendis, et haldusorgan on otsusta​mise aja seisuga kõik poolt- ja vastuargumendid läbi kaalunud. Samuti võimaldab see vajaduse korral arvestada muu​tunud olustikku. Seda ei taga üldine viide planeeringu toimikule. V
  4. Eeltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et haldus- ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teha uus otsus, millega rahuldada V. Länsi kaebus ja tühistada Jõelähtme Vallavolikogu
  5. oktoobri
  6. a otsus nr
  7. Osaline detail​planeering on vastuolus üld​planeeringuga ning ei planeeringus endas ega ka kohtumenetluses ei ole välja toodud mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga. Seetõttu ei ole üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga õiguspärane. Samuti on osalise detail​planeeringu kehtestamisel eksitud

§ 2

lg 2 ja HMS § 56 lg-te 1 ja 3 vastu ning ei saa välistada, et see rikkumine mõjutas asja otsustamist.

  1. Halduskohtumenetluse seadustiku alates
  2. jaanuarist 2012 kehtiva redaktsiooni (HKMS) § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 285 lg 1 sätestab, et enne HKMS jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohal​datakse menetluskulude jaotusele ja nende välja​mõistmisele varem kehtinud HKMS-s sätestatut. Seega tuleb enne
  3. jaanuari 2012 tekki​nud menetluskulude jaotusele kohaldada HKMS varasema redaktsiooni (HKMS v.r) sätteid. HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetlus​kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  4. Vilma Länsi eest on tasutud riigilõivu kokku 57 eurot ja 51 senti (250 krooni halduskohtule esitatud kaebuse eest, 200 krooni esialgse õiguskaitse taotluselt, 200 krooni esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuselt ja 15 eurot 97 senti apellatsioon​kaebuse eest). Lisaks taotles Vilma Läns esimese astme kohtus õigusabi​kulude hüvitamist summas 15 000 krooni. Õigusabikulude kohta on kohtule esita​tud kulude nime​kiri ning kassa sissetuleku orderid, millest nähtuvalt on kulud tasunud Kazmar Läns (II kd, tl 94 jj). Vastustaja vaidles õigusabi​kuludele vastu, leides, et kassa sissetuleku orderid on osaliselt täit​mata, mistõttu neil ei ole tõendus​likku väärtust, ning et kohtupraktikast tulenevalt mõistetakse menetlus​osalise kasuks välja üksnes menetlusosalise, mitte aga teiste isikute poolt kantud menetlus​kulud.
  5. Kolleegium on seisukohal, et kuigi kassa sissetuleku orderid ei ole korrektselt täidetud, nähtub esi​tatud kviitungitest siiski Kazmar Länsi poolt kohtukulude kandmine käesolevas asjas ja tasutud summad; kviitungi​tele on märgitud kuupäevad ning need on allkirjastatud. Seega on Kazmar Länsi poolt õigusabi​kulude kandmine tõendatud. HKMS § 109 lg 5 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlus​osalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. HKMS varasemas redaktsioonis selline säte puu​dus. Kolleegium on oma praktikas asunud seisukohale (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldus​asjas 3-3-1-28-03, p 9), et õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigus​abi osutatud. Haldusasjas nr 3-3-1-23-10 (otsuse p 18) rõhutas kolleegium siiski, et asjas nr 3-3-1-28-03 oli lisaks tuvastatud, et kaebaja ja õigusabi tasunud isiku vahel oli laenusuhe ning kaebajal oli seega kohustus õigusabi​kulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada. Kuna haldusasjas nr 3-3-1-23-10 ei olnud selle​kohaseid tõendeid esitatud, jäeti taotlus menetlus​kulude hüvitamiseks rahuldamata. Kolleegium on seisukohal, et kuigi käesolevas asjas ei ole esitatud tõendit laenusuhte kohta kaebaja ja õigusabi eest tasunud isiku vahel, tuleb õigusabikulud siiski lugeda kaebaja poolt kantuks ning tema kasuks välja mõista. Kazmar Läns esindas kaebajat planeerimismenetluses ja kohtumenetluses nota​riaalse volikirja alusel (I kd, tl 37) ning tegemist on kaebaja pojaga (III kd, tl 36), mistõttu võib eeldada kaebaja ja K. Länsi vahel piisavalt tihedat sidet, mh kokkulepet õigusabi​kulude osas. Olu​kord ei ole võrreldav haldusasjadega nr 3-3-1-23-10 ja 3-3-1-28-03, kus kulud olid tasu​nud menetlus​osaliseks mitteolevad äri​ühingud.
  6. Eeltoodud põhjendustel ning lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja HKMS v.r § 92 lg-st 1 mõistab kolleegium Jõelähtme Vallavolikogult Vilma Länsi kasuks välja menetluskulud summas 1016 eurot ja 18 senti. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.